C.R Jakobsoni nimeline Gümnaasium Referaat Valge kääbus Koostaja: Andry Nõgols 9c Viljandi 2012 Valge kääbuse teke Valge kääbus tekib siis, kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punase hiidtähega (hiiglasuureks paisunud täht) toimub supernoova. See tähendab, et punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu. Tähest jääb järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on k...
KUUES SÕRM. LUGEMISKONTROLL 1.Miks Pärtel seisis koolimaja juures? Pärt seisis koolimaja juures sest ta ootas oma õde, ta arvas ,et tema õde varjatakse ta eest. 2.Mille pidi Karina vennale loovutama? Karina pidi enda vennale loovutama enda ühe neeru. 3.Mis juhtus Karinaga, kui ta linna jõudis? Bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile kaotades teadvuse. 4.Mis meelitas poemehe Karina juurde? Poemees meelitas Karina juurde eriskummailse lõhnaga sest siis ta tundis ,et on midagi peidus ja hakkas raamatuid otsima.Karina sai kohe raamatuga kontakti kus olid sees erinevad tõed ja tahtis seda endale. 5.Kuidas ja miks Anari oli lapsepõlves häbistanud Karinat? Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. ...
Saksa lugu, mis on arhailisem, aga kirja on pandud hiljem(kui Siid ja Roland). ,,Nibelungide laul". Sel ajal kui see kirja pandi oli juba kultuur muutnud (rüütlid) siis see mõjutas seda. Sigfried- oli mees oli tapnud lohe ja supelnud siis tema veres sai haavamatuse. Aga mingi leht jäi abaluude alla ja see koht oli haavatav. Ta oli Purgundia kuninga poeg. Ta oli saanud (lohelt, kes sai selel jumalatelt) Nibelungide varanduse, mis oli ka neetud.(see oli kääbuse oma, kui jumal selle neilt ära võttis siis kääbus needis seda). Igatahes oli see suur rikkus, seal oli ka keep, mis muutis nähtamatuks ja ka sõrmus. Sigried läheb appi Güntherile(kirde-sakslane, kuningapoeg). Sig aitab Günil vaenlasest võitu saada. Günil on õde Kriemhild. Kes hakkas meeldima Sigridele. Gün on põhmõtteliselt nõus sellega aga Gün tahab Islandi kuningatütart Brunhild. Bru andis oma kosilastele ülesanded ja kui seda ära ei suudetud teha, siis võeti pea maha. Brun kutsu...
Tere Slaid 2 Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (nagu nt neutrontäht või must auk). Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. Slaid 3 Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ning järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe...
Füüsika teame ja ei tea Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust väga põhjalikult. Koolis õpitakse füüsikast osa sellest suurest teadusest. Teaduslikumal tasemel tegeletakse igasuguste kehade- ja nähtustega spetsiaalsete vahenditega mõnes laboris. Füüsika on väga lai mõiste. Me võime visata palli õhku ja hõigata, et see on füüsika. Pall kukub alla Maa külgetõmbejõu mõjul. Selle jõu avastas Isaac Newton 18. sajandi alguses. Võime öelda, et Newtoni seadused on ühed füüsika ja meie elu aluseid. Kui Maa meid ei tõmbaks enda poole tänu tema enda massiivsuse tõttu võrreldes inimestega, see tähendab, ei kehtiks gravitatsioonijõud, ei saaks toimuda elu. Eeltoodud näide on üks väike osa tervest loodusteadusest. Miks, miks ja veel kord miks? Seoses füüsikaga esineb väga palju küsimusi. Arvan, et ma pole ainuke, kes lihtsalt uudishimust sooviks teada füüsika tagamaid. Pean tunnistama, et kolme...
Referaat Gliese 581 Gliese 581 c Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581. Gliese 581 bolomeetriline heledus (kogu kiiratav energia nii nähtava valgusena kui soojuskiirgusena) on 1,3 % ehk 77 korda väiksem Päikese omast. Tema läbimõõt on 29 % Päikese läbimõõdust ja mass u. 31 % Päikese omast. Tähe ja planeedisüsteemi kaugus Päikesest on 20,4 valgusaastat. Et täht on Päikesest palju jahedam, kiirgab ta suhteliselt palju soojuskiirgust ja vähe nähtavat valgust, seegi on punakas. Olles M3 spektriklassi kääbustäht, on Gliese 581 umbes 500 korda tuhmim kui Päike. Gliese 581 on küll muutlik täht, tähisega HO Lib, kuid ta muutlikkus on väga väike ning jääb vaatlusvigade piirimaile. Uurimistulemused näitavad, et Gliese 581 c on süsteemi planeetidest kõige põnevam, sest ta jäävat oma ...
Esimese Linnuteevälise supernoova avastamine 1885. aastal avastas Ernst Hartwig Tartus uue supernoova. Ta tegi Tartus vaatlusi helimeetriga ning uuri seda, mis teda kõige rohkem paelus. Tänapäeval toimub hinnanguliselt välisgalaktikas üks supernoovaplahvatus keskmiselt iga 30 aasta tagant. Esimene Linnuteeväline supernoova avastati 19.sajandi lõpus Andromeeda galaktikas. Uue tähe avastamine Tartu Tähetornis 1864. aastal oli William Huggins avastanud meetodi, kuidas spektri järgi teha kindlaks, kas udukogu puhul on tegemist gaasipilve või tähtede kogumiga. Hartwigi sõprades äratas see huvi ja nad läksid ühte sellist objekti vaatlema. Hartwig otsis ülesse Adromeeda tähtkujus Suure Udukogu. Selle asemel, et näha väikest udust laiku, nägi ta aga uut tähte. Paljud teised astronoomid tegid hiljem vaatlusi Andromeeda udukogule. Keegi ei uskunud, et olemas on uus täht, kuna see paistis nii tuhmilt ja heledal. Astronoomid t...
Ernst Julius Öpik sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Ta oli Eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. 1916. aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B(Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks tiheduse), kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Aastal 1922 jõudis ta järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid ja täestas seda aastal 1937. Hiljem ta püüdis põhjendada ka jääaegade tekkimist. Öpiku võib-olla kõig...
KAUGETE TÄHTEDE PLANEEDID 2007 aasta aprillis levis teade, et 20,5 valgusaasta kaugusel Kaalude tähtkujus asuval tähel Gliese 581 on avastatud üsna Maa-sarnane planeet. Selle nimeks sai Gliese 581c. Uue planeedi raadius on vaid poolteist korda suurem Maa raadiusest ning avastajad on hinnanud planeedi temperatuuriks 0-40 kraadi Celsiuse järgi, mis annab lootust, et planeedi pinnal leidub vedelat vett. Aga vesi teadagi on meie praeguste arusaamade kohaselt vältimatu elu alus. Tuhandeid aastaid on inimene endalt küsinud, kas Universumis on veel Päikesesüsteemi- taolisi planeedisüsteeme või on meie oma ainus. See ainukeseks olemine tundub väga kahtlane, sest Universumis on keskeltläbi miljard galaktikat ning igaühes oma miljard tähte. 2004. aasta keskpaigaks oli leitud peajada tähtede ümber 108 planeedisüsteemi, mis sisaldasid 152 tuntud planeeti. 10. juulil 2003 avastasid Hubble'i kosmoseteleskoobi informatsioo...
Kuues sõrm Helga Nõu Pärt otsis oma õde Kerlit. Algul nad elasid lastekodus, aga siis pandi ühte peresse elama. Pärt ei olnud printsi välimusega. Ta passis õde kooli värava juures, aga õde ei tulnud. Poiss arvas, et tüdrukut varjatakse tema eest. Politsei viis ta ära, sest tüdrukute vanemad kartsid ahistamist. Ta on seal kooli juures juba seitse aastat passinud ja tüdrukuid nuusutanud. Karina, kes on pärit usklikust perekonnast, oli teel opile. Nimelt pidi ta oma neeru loovutama haigele vennale, Anarile. Karina oli armukade oma venna Anari peale, kes oli kiuslik poiss. Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. Anari vajas uut neer...
Hüpikkonn Edgar Allan Poe Lugu räägib ühest kuningast, tema seitsmest ministrist ja ta narridest. Ühe narri nimeks oli Hüpikkonn, mis polnud ainult nimi, mis talle ristimisel pandi, vaid mis oli antud talle seitsme ministri heakskiidul sest, et ta ei suutnud liikuda nagu teised inimesed. Õieti sai ta oma nime mingi kargleva kõnnaku tõttu, mis oli midagi hüppamise ja vingerdamise vahepealset. Ta oli kääbuse moodi ja suht paksuke ning kuningale pakkus tema kõnnak naeru. Tal olid vägevad lihased millega ta sai teha vägevaid vägitükke. Kuningas ja tema seitse ministrit olid kõik suured naljamehed ja samuti trullakad. Oli ka üks kääbustüdruk kelle nimeks oli Trippetta, kes oskas hästi tantsida ja keda hellitati, imetleti tema erakordse armsuse ja ilu pärast seetõttu oli tal suur mõjuvõim mida ta sai Hüpikkonna heaks kasutada. Nad olid lähedased sõbrad. Mingil ...
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 Põhja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal aval...
Saku Gümnaasium TÄHED JA NENDE ERINEVAD LIIGID Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Kristo Veertee 9a klass Saku 2010 2 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 tähed ...................................................................................................................................... 5 Tähtede tekkimine.................................................................................................................. 6 Tähtede elukäik...................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...
Ernst Öpik Referaat Juhendaja: Silvi Mets Autor: Kristo Norvaiš Klass: 9 Maardu 2012 Ernst Julius Öpik sündis 22. Oktoober 1893 Kundas ja suri 10. September 1985 Põhja-Iirimaal, Bangoris. Ta oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik oli geoloogia- ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14-keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. Elulugu Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. Aastail 1910– 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, ...
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus.....................................................12 Kaksiktähed..................
Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutu...
Rocca al Mare Kool Kosmose koloniseerimine Referaat Koostaja: Easter egg 11. klass Tallinn 2016 Inimkonna arv kasvab pidevalt ja peatamatult. Inimesi sünnib ja sureb pea samaaegselt, kuid r ahvaarv on ikka tõusmas. Kui riigid ei hakka veel rohkem ja põhjalikumalt kontrollima laste saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugel...
Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus kollane täht (2G) · Mass 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd. Selle kohal on fotosfäär mõnesaja km paksune vöönd, meile nähtav pind, sealt tuleb põhiline nähtav valgus. Nähtava pinna kohal on kromosfäär (hõre gaasikiht). Kõige välimine kiht on Päikese kroon selle hõreda gaasi temperatuur võib tõusta miljoni oCni. · Päike on soojuskiirguse,röntgenki...
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Tähtede tekkimine T...
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS ERNST ÖPIK referaat ajaloos Juhendaja nimi: Õpilase nimi: Klass: Väike-Maarja 2011 SISUKORD 1. Elulugu ........................................................................ 3 2. Teaduslooming ............................................................... 3-4 3. Õpingud ...................................................................... 5 4. Töökohad ..................................................................... 5 5. Teosed ........................................................................ 5 6. Tunnustused .................................................................. 6 7. Isiklikku ...................................................................... 6 8. Viited ..........................................
Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsb...
Edgar Allan Poe Novelle Retsentsioon Berenike Berenike novell on jutustus läbi tema sugulase Egaeuse silmade läbi. Kogu sündmustik toimub Egaeuse sünnikodus, mis on üks iidsemaid kantse sellel maa alal. See on üks muinasjutuline ja hall pärusmõis, mis on väga ilus oma peasaalide ja raamatukogudega. Egaeus on üks unistaja, kes põeb väga rasket haigust, mis paneb teda maiseid asju mitte eriti vaatama vaid ta elab pidevalt oma unistuste maailmas ,milles ta mõtleb ühe uuesti ja uuesti välja uusi seoseid. Ta oli väga veider ja tasane mees, kes teeb endalegi üllatusena halbu tegusid. Berenike on täiesti erinev Egaeusele, ta on tulvil tegutsemislusti, luusis ringi mööda mäenõlvu ja elas muretut elu. Ühel päeval jäi ta aga haigeks. Ja otse Egaeuse silme all ta muutus täielikult. See puudutas Berenike vaimu , harjumusi ja iseloomu. Ta muutus kõhetuks ja isegi koledaks naiseks. Tõbede seas mida ta põdes ...
Tähed. Tähtede sünd, elu, surm. Tähed Tähed on peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnevad kehad. Tähtede tuumas toimuvad termotuumareaktsioonid, mis sarnanevad vesinikupommis toimuvate reaktsioonidega. Tuumas võib temperatuur küündida 16 miljoni kraadini. Kui üks liivatera oleks nii kuum, siis sellest 150 kilomeetri kaugusel olev inimene hukkuks. Tähtede aine on erilises kuumas olekus, mida nimetatakse plasmaks. Plasmas ei ole aatomeid, see on lihtsalt elektronide ja prootonite hõõguv segu. Tähe tuumas liituvad vesinikutuumad, moodustades heeliumituumi. Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks. Tähed vilguvad, sest me näeme neid läbi Maa atmosfääri, mis on pidevas liikumises. Tähe mõõtmed ja heledus sõltuvad selle massist sellest, kui palju ainet täht sisaldab. Päike on keskmise suurusega täht. Ühegi tähe mass ei ole Päikese massist üle 100 korra suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest. T...
Kool Tähtede vanuriiga Referaat Koostas: Minu Nimi 15 X Aasta SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 TÄHTEDE ELU VIIMASED HETKED...........................................................................4 VALGED KÄÄBUSED.................................................................................................. 5 SUPERNOOVAD .......................................................................................................... 6 HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM ..................................................................9 HR-DIAGRAMM- TÄHTEDE MÕISTMISE VÕTI........................................................10 TÄHTEDE VANUS...........................................................
Tähed Tähti iseloomustavad suurused: 1. Tähesuurus - taevakeha näivat heledust väljendav arv Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on 1,45, Veenuse oma kuni 4,4, täiskuul 12,6 ja Päikesel 26,8. 2. Värvus ja temperatuur Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnet...
Astronoomia tähendab kreeka keeles täheteadust. Astronoomia on teadus, mis käsitleb taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "loogia", vaid "noomia" kreeka sõnast nomos ,,seadus". Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia andmestikku kogutakse peamiselt astronoomiaobservatooriumides elektromagnetkiirugst registreerides ning atmosfäärivälise astronoomia meetodeid rakendades. Astronoomia põhjapanev tähtsus avaldub selles, et temal rajanevad ajas ja ruumis orienteerumise põhimõtted, mida rakendatakse nii maapealses tegevuses kui ka liikumsiel Päikesesüsteemis ja koos Maaga maailmaruumis. Astronoomia laiem eesmärk seisneb teadusliku maailmapildi kujundamises. Uurimisobjektid moodustavad üldjoontes hierarhilise jada, mi...
Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühe tähe elulugu.........................................................................................................................5 Termotuumareaktsioonid.............................................................................................................7 Tähtede energiaallikad................................................................................................................9 Heeliumi tuumapõlemine..........................................................................................................11 Punaseks hiiuks muutumine..................................................
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse vä...
Mis on universum? Universum kõiksus, kõik mis üldse olemas on galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak? Sodiaak ehk loomaring on kujutletav vöö täevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese näilisest teekonnast.Kreeka astronoom Hipparchos nägi sodiaagi korrapäratust ja otsustas jagada sodiaagi 12.võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks seega igal tähtkujul on oma sodiaagimärk. 4.Kirjelda kuu-ja päikesevarjutust. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad k...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
