Uurimuse plaan Mida me tahame uurida? Esmane uurimisteema püstitus · Olulisus · Uudsus · Jõukohasus Üldteema, teemaring -> idee, tees, põhijoon, juhtmõte Sissetulekute ebavõrdsus -> Avaliku sektori töötajate sissetulekute kasv on võrreldes erasektoriga kiirenenud Mida me selle asja kohta juba teame? · Kirjandus · Varasemad uuringud · Eeldatavad mõjud (nt seadusandliku akti korral) · Tavaarvamused Mida me tahame? (täpsustatult) · Uurimisprobleem üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna (Missugune on Tartu pensionäride aineline olukord? vms) · Alamprobleemid, uurimisküsimused · Hüpoteesid (põhjendatud oletused; väited, mis vajavad tõestamist) · Strateegia Keda uurida? 1. Kelle/mille kohta täpselt tahame andmeid saada? · Eesti täiskasvanud elanikkond · Tartu linna ettevõtted · Misso Põhikooli 3. klassi õpilased 2. Kellelt neid andmeid on võimalik saada? (nt ettevõtt...
esinejatel endil. Valitud kontserdi või muusikaetenduse retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisipunkte: · Kontserdi aeg ja koht; esinejate (solistide, koori, dirigendi, ka lavastaja ja kunstniku(te)) nimed. · · Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks solistide lühike elulugu koori vm ajalugu, varasem tegevus jne; samuti tutvustav info dirigendi kohta). · Kontserdi sisuline iseloomustus (näiteks: kas oli mingi üldteema, kontserdi üldidee? Millist muusikat esitati? Millises zanris teoseid esitati? Millisest ajastust? Miks selline kava koostatud, selline muusika valitud; kontsertetendusel lühike sisu kokkuvõte). · Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, näitlejameisterlikus; orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; kontserdi või etenduse üldine meeleolu jne.
―Igas klassis vajalikud õpikud töövihikud tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi, lõikes 4 nimetatud loetelust, (RTI, 2002,79,1186, §23, lõige5). Mõeldud on algavaks õppeaastaks haridusmimisteeriumi kinnitusega õppevara nimistut. Nimistus, mis jõustus 01. juunil k.a , ei ole Töö – ja tehnoloogiaõpetust nimetatud (RTL, 2002,28,385). Seadustatud õppesisu loetleb seitse üldteemat, nendest üks keskendub töö liikidele (RÕK:1076). Üks üldteema on ―Elektrikäsitööriistad‖; ja üks üldteema on terveisti pühendatud katteviimistlusele. Tuleb tõdeda, et kõiki õppesisu deduktiivsemaks muutmise võimaluse ei ole seadusandja kasutanud: Kaaluda võiks näiteks selliste alateemade nagu: ―Elektrienergia kui kaasaegse tehnika alus‖, ― Elektrigeneraatorid ja — mootorid‖, ―Aatomienergia plussid ja miinused‖ koondamist, koos vastavaeisulise p r a kt i l i se t ö ö g a , ühissse alateemasse — ―E n e r g e e t i k a
Igas klassis vajalikud õpikud töövihikud tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi, lõikes 4 nimetatud loetelust, (RTI, 2002,79,1186, §23, lõige5). Mõeldud on algavaks õppeaastaks haridusmimisteeriumi kinnitusega õppevara nimistut. Nimistus, mis jõustus 01. juunil k.a , ei ole Töö ja tehnoloogiaõpetust nimetatud (RTL, 2002,28,385). Seadustatud õppesisu loetleb seitse üldteemat, nendest üks keskendub töö liikidele (RÕK:1076). Üks üldteema on Elektrikäsitööriistad; ja üks üldteema on terveisti pühendatud katteviimistlusele. Tuleb tõdeda, et kõiki õppesisu deduktiivsemaks muutmise võimaluse ei ole seadusandja kasutanud: Kaaluda võiks näiteks selliste alateemade nagu: Elektrienergia kui kaasaegse tehnika alus, Elektrigeneraatorid ja -- mootorid, Aatomienergia plussid ja miinused koondamist, koos vastavaeisulise p r a kt i l i se t ö ö g a , ühissse alateemasse -- E n e r g e e t i k a
tehnika aitas tal kohal olla läbi ekraanipildi. Veel rääkisid selle teema kohta muusik ja helide looja Lea Dali Lion(endise nimega Lea Liitmaa) ja eurolaulik Tanja Mihailova. Räägiti teemadel- Kuhu jäid inimesed minu kõrvalt kui ma olin peaaegu kokku varisemas? Millised emotsioonid valktsesid mind kui ma olin kahe vastaspoole vahel? Kui raske on raske? jne... Oli jälle väga huvitav teema ja oli, mida kõrvataha jätta. Kolmandaks vaatuseks oli üldteema "Maa", ning selle teema kohta kõnelesid Acro Yoga Eesti esivedajad Kalev Külaase ja Kristel Talvistu, ning Eesti rahvusooper Estonia poistekoori peadirigent ja kunstiline juht Hirvo Surva. Nemad rääkisid oma õnne valemist, positiivse oleku saladusest, tänulikkest, ning headest eeskujudest. Peale konverentsi liikusime transpordivahenditesse. Oli väga lahe päev. Kõik oli väga hästi korraldatud. Saime uusi sõpru, palju tarkust, jõudu ja jaksu edasiseks eluteeks. Rando Aav
küsimus reklaami ja eetika seoste kohta iseenesestmõistetav. Kindlasti on reklaami eesmärk selle tarbijaid mõjutada, niisiis tuleks uurida, mil määral saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega. Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad, mis käsitlevad eelnimetatud probleeme. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis. Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida,
eetika seoste kohta iseenesestmõistetav. Kindlasti on reklaami eesmärk selle tarbijaid mõjutada, niisiis tuleks uurida, mil määral saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega. Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad, mis käsitlevad eelnimetatud probleeme. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis. Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav
Pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Pealkirju võib kirjutada mitmel erineval viisil: 1) Tavaline jutustav lause – Kauplemine auga rikkaks ei tee 2) Tsitaat (esitatakse kindlasti sulgudes selle autori nime või muid andmeid väljavõtte päritolu kohta.) - Ära ütle, et elu on inetu, hall… (Doris Kareva) 3) Küsimus - Kas piisab ainult ilusast kehast? 4) Esmalt antakse kirjandis käsitletav mõiste või üldteema, pannakse mõttekriips ning täpsustatakse seejärel mõtet - Söömishäired – kas 21. sajandi katk? 5) Võib jätta lõpetamata või probleemi lahtiseks - Ka mina tahaksin… 6) Üldsõnaline vastandus (kui võrdled oma kirjandis nähtusi või muud sellist omavahel.) - Naistemaailm ja meestemaailm 7) Väga üldsõnaline nimetavas käändes või mõnd tegusõna vormi kasutav pealkiri - Viina katk Kirjandi sissejuhatus
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Koostaja: Gädi Liis Juht,12c Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2010 Sisu SISSEJUHATUS Eelkõige tuntakse Jaan Krossi kui romaani kirjaniku. Kuigi paljud kirjanikud on iljelenud nii lüürilist luulet kui ka jutsutavaid proosazanre, on vähe neid, kelle saautused küündiksid mõlemas vallas ühtviisi kõrgele. Jaan Krossi luulega on õigupoolest paradoksaalsed lood. Kirjaniku luule on uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks. Käes oleva referaadiga annan lühikese üle...
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................4 2. JAAN KROSSI LOOMING.................................................................................................5 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958................................................. 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958)..................................................................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966)........
Oma isikuomadustelt olen rõõmsameelne ja entusiastlik, olemuselt koostööaldis ja edasipürgiv reeglina saan ma ka ebameeldiva info edastamisega hakkama läbi positiivsete detailide, rahuliku suhtumise ning edasise koostööplaani. Suurt tuge tunnen käimasolevas koolituses. See tutvustab teooriat, annab mõtetele õige suuna ja õpetab, kuidas vajadusel leida abimaterjale internetiotsingut kasutades. Ka kodutöödel on siinkohal oluline roll, sest alalõikudeks jagatud üldteema ning loengus kuuldud juhised annavad olulisi näpunäiteid. Kokkuvõte Lapse arengu hindamisel, regulaarsetel arenguvestlustel, ülesannete jaotusel, kokkulepetel ja nende läbi toimuvail muutustel on ülioluline roll. Eriti HEV lapse edasise arengu seisukohast. Varases eelkoolieas ilmnenud aeglane edenemine, selle põhjuste õigeaegne väljaselgitamata jätmine, vähene tunnustus ning pidev kriitika mõjutavad last edaspidi koolis ning tööeluski.
*Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias
puuduvad vastavad ressursid laste trennide eest tasumiseks. Muidugi saab iga laps käia iseseisvalt väljas jooksmas ja teha muid füüsilisi harjutusi näiteks kõhulihaseid, kätekõverdusi jne. Selleks, et lapsel kujuneks välja harjumus ise aktiivselt ennast liigutada, tuleb teda meie arvates selleks suunata ja õpetada. Liikumisharjumuse tekitamiseks ei piisa pelgalt rääkimisest, kuidas toimida, vaid asjaga tuleb regulaarselt tegeleda. Kuna selle aasta loovtöö üldteema on ,,Oma kool", hakkasime mõtlema probleemidele meie koolis. Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1)
saanud 1930. aastatest, suure majanduskriise aegadest, mil reklaam sattus suure kriitika alla. Reklaamieetika üldalused on fikseeritud "Rahvusvahelises reklaamikoodeksis", mille esmavariant anti välja 1937. aastal. Viimane variant on aastast 1987, mis ilmus eesti keeles 26. augustil 1990. aastal Äripäevas. Reklaami legalistliku eetika väljundiks Eestis on 1998. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud reklaamiseadus. (Roose 2002: 34) Reklaami üldteema alla on koondatud mitmeid olulised alateemad, mis käsitlevad reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, reklaamides esiletõstetavaid väärtusi ning nende suhteid eetiliste normidega. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. 13 Üldiselt annavad reklaamieetikas tooni kaks küsimust. Esiteks, milliseid tooteid või
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
Diskussiooni käivitamiseks vajavad õpilased eelhäälestust, lähtudes käsitletavast temaatikast. Saavutatakse ühtekuuluvustunde või ühisprobleemi rõhutamises. - Mažoorsema iseloomuga diskussiooni hõlbustab sellele eelnev ajurünnak, loomaks õpilastes vastav meeleolu ja suurendamaks valmisolekut oma vaadete väljaütlemiseks. - Tõsisema või ulatuslikuma probleemi üle diskuteerijate arvu suurendamiseks on sageli otstarbekas jagada üldteema alateemadeks, mis antakse arutamiseks väikestele õpilasrühmadele. Diskussioon jätkub rühmaseisukohtade ja eriarvamuste arutamisega. 21. Võtted klassidiskussiooni käivitamiseks. Klassidiskussiooni käivitamiseks õpetaja formuleerib teema, paneb paika arutluse piirid ja loob tingimused vaidluse arenguks. Diskussiooni võib alustada küsimuste esitamisest ja vastamisest, laiendades seda järk- järgult kogu klassile. 22. Abistrateegiad õppetöö korraldamiseks.
kujuliselt, nii et kõik oleks üksteisega silmsides. Diskuteeritava probleemi peab keegi selgelt sõnastama. Õpilasne vajab poleemikasse sekkumiseks eelteadmisi temaatikast. Diskussiooni käivitamiseks vajavad õpilased eelhäälestust, lähtudes käsitletavast teemast (mingi ühistegevus – ühtekuuluvustunde või ühisprobleemi rõhutamisejks). Tõsisema probleemi üle diskuteerijate arvu suurendamiseks on otstarbekas jagada üldteema alateemadeks, mis antakse arutamiseks väikestele rühmadele 10-15 min pärast tutvustatakse tehtud järeldusi. Järgneb üldine disk. Diskussiooni edukus oleneb suuresti õpetaja suutlikkusest ja kogemustest seda organiseetrida. Eelkõige oskust võhendada järk-järgult oma juhtivat rolli vaidluse edenedes. Õpilasteni peab jõudma sõnum, et nende mõtteid ja ideid aktsepteeritakse, väärtustatakse. Vahel otstarbekas usaldada juhtimine õpilasele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
