Üldpsühholoogia eksamimaterjal (5)
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)
Lõik failist
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM
KEEL
JA KÕNE1.
Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus-
mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste
loomisega neile ka
kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse
alged on bioloogilise
päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega.
Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele
omandamine hiljem äärmiselt
vaevaliselt .
Sotsiaalse
leppe teooria-
sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate
omapärase
kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja
muutevorme teistele.
Auh
auh teooria-
inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste
edasiarendamisel.
Häälitsuste
ja hõikamiste arendus-
1. Keel ja kõne. Kõne tekke teooriad. Suhtlemisel kasutusel märgid. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt) ning omadused (struktureeritus, loovus, mõtestatus, osutavus). Foneem, morfeem ja fraas. Kõnetegevuse liigid. Monoloogiline ja dialoogiline suhtlus. Sisekõne ja kirjalik kõne. Lapse kõne areng. Keele seotus mõtlemisega. Keelevääratused. Kõnehäired: dünaamiline, semantiline ja sensoorne afaasia. Kõne iseärasuste mõõtmine. Tekstianalüüs.
2. Mõtlemine. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Taip. Teadmise olemus, teadmiste tasemed ja näitajad. Mõtlemise kvaliteedi kujundajad ja näitajad. Mõtlemise abioperatsioonid: analüüs ja süntees; võrdlemine; abstraheerimine ja üldistamine; klassifitseerimine ja süstematiseerimine; otsustamine ja järeldamine; induktsioon ja deduktsioon. Mõistete moodustamine. Algoritmide ja heuristikate kasutamine mõtlemisel. Kognitiivne kaart. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis-abstraktne ja kaemuslik-motoorne, teoreetiline ja praktiline; konvergentne ja divergentne; kujundlik ja verbaalne mõtlemine.
3. Fantaasia. Reprodutseeriv ja loov kujutlus. Unistamine, päevauned, unelemine; unistuste loov ja irratsionaalne olemus. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Fantaasia seos teiste psüühika funktsioonidega. Lapse fantaasia. Kujutlusvõime mõõtmine.
4. Õppimine. Õpikäitumise põhisisu ja funktsioonid. Õppimise biheivioristlik käsitlus. I. Pavlovi koerkatsetused. Klassikalise tingituse kolm lähtealust – eristamine, üldistamine ja kustumine. Kinnistamise 4 viisi B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. Käitumise modifitseerimine. Kognitiivne õpiteooria. Vilumuste omandamise etapid. Humanistlik kogemusõppe kontseptsioon (Kolb). Kogemustest õppimise allikad. Õpistiilid. Õppimist hõlbustavad meetodid.
5. Motivatsioon ja Motivatsioon . Motivatsiooni olemus. Instinktid ja käitumise bioloogilised ajejõud. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria. A. Maslow` vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isiksuse käsitlus. Vajaduste seos isiksuse arenguga. Hoiak, harjumus, huvi, kalduvus, veendumus, usk. Väärtused ja M. Rokeachi väärtuste liigitus. Yerkes-Dodsoni seadus. Motiivide konflikt ja otsustamisdilemmad. Tahtelise käitumise eripära. Tahtepingutus. Tahtevabaduse käsitlusi ajaloos (Spinoza, Camus, taoism). Tahteakti lülid. Otsustamisviisid W. Jamesi järgi. Tahteomadused.
6. Seksuaalsus ja armastus. Soorollid. Masturbeerimine. Abielueelne ja - väline seks. Seksuaalne kuritarvitamine. Homoseksuaalsus. Seksuaalkäitumise klassikalised uuringud. Armastuse liigid J. Lee järgi: ludus, mania, pragma, storge, eros, agape. E. Frommi terve ja neurootilise armastuse käsitlus. Seksuaalkäitumise psühholoogiast (T. Sudo järgi).
7. Emotsioonid. Emotsioonide teket seletavaid teooriaid – James-Lange käsitlus ja kognitiivne emotsiooniteooria. Tundmuste funktsioonid, füsioloogiline toime ja emotsioonide loetavus. Tundetuimus, kõrgenenud tundlikkus ja tundeliiasus. Tundmuste kaks mõõdet M. Argyle´i järgi. Steenilised ja asteenilised tundmused. Põhiemotsioonid ja nende kolm tunnust C. Izardi järgi. Huvi ja elevus. Rõõmu olemus ja allikad Argyle`i järgi. Üllatus. Kurbus ja kaotusevalu. Viha olemus ja talitsemise teed. Vastikustunne. Põlgus. Vaenutundmise triaad. Hirmu olemus. Häbi ja selle ületamisteed (P. Zimbardo järgi). Süütunde teke. Ängistus kui nelja põhiemotsiooni kombinatsioon. Mure. Kannatus ja selle budistlik tõlgendus. Tundmuste polaarsus, ebamäärasus, integraalsus ja ambivalentsus. Emotsionaalsed seisundid. Tundetoon. Meeleolu muutlikkust kujundavad tegurid. Afekti olemus. Kire tunnused ja liigid. Frustratsiooni ja stressi olemus. Kõlbelised ja intellektuaalsed tundmused. Emotsioonid ja enesekontroll. Emotsionaalne intelligentsus. Emotsionaalsus isiksuse joonena.
8. Temperament. Temperament individuaal-psühholoogiliste iseärasuste kujundajana. Temperamendi avaldumisviisid. Temperamendiomaduste sarnasus iseloomujoontega ja erinevus nendest. Hippokratese, I. Pavlovi ja H. Eysencki ja W. Sheldoni temperamendi käsitlused. Kretschmeri klassifikatsioon: leptosoom, atleet, püknik.
9. Võimed. Võimete erinevus teadmistest, oskustest ja vilumustest. Algmed ja nende osa võimete arenemisel. Andekus, talent ja geenius. Pärilikkuse ja keskkonna osa võimete kujundajana. Elementaar- ja erivõimed. Võimete kompenseerimine ja teadlik arendamine. Oskuste struktuur.
10. Arukus ja loovus. Andekus, talent ja geniaalsus. Intelligentsuse ühe-, kahe- ja mitmefaktoriteooriate üldine iseloomustus. Akadeemiline ja praktiline intelligentsus. Tarkuse olemus. Loovuse olemus ja loomevõimete struktuur. Arukuse ja loovuse arendamine.
11. Iseloom. Iseloomu eelteaduslikke käsitlusi astroloogias, kabalistikas, hiromantias ja grafoloogias. Iseloomu, temperamendi ja võimete erinevus. Briggs-Mayersi iseloomude tüpoloogia: ekstravert, introvert, mõtte- ja tundeinimene, praktikainimene, intuitsiooniinimene, otsustaja, kohaneja. Karakteri aktsentueeritus. Karakteriomaduste vastastikune toime. Iseloomu moraalne, tahteline ja emotsionaalne külg. E. Frommi neli sotsiaalset orientatsiooni. Iseloomu avaldumine töös, õppimises, suhtlemisel. Iseloomujoonte uurimise meetodid.
12. Psühholoogia rakendamisest argielus. Enesetundmine ja psühholoogiline eneseabi. Psühholoogi pilgu arendamine. Psühhokorrektsioon ja psühholoogiline nõustamine. Psühhoteraapia põhisuunad: psühhoanalüütiline, isiksusekeskne, kognitiiv-käitumuslik ja eksistentsiaalne teraapia.
Sarnased õppematerjalid
17
doc
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM
Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete
protsessidega.
Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka
teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste
katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega.
Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist.
Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia
järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate
rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust.
Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja
mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud
tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud, taju ja kujutlused
27
doc
Psühholoogia konspekt 11 klass
Aisting Ärritatus Teadmised
Taju Hajameelsus Oskused
Mälu Tähelepanelikkus Vilumused
Mõtlemine Rahulolu Temperament
Fantaasia Väsimus Iseloom
Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik
kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm
Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi.
Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos).
Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl.
Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval
39
pdf
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR
põhivaldkond
Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru
Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine
sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal.
Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse
Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine
Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine
Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi
teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes
Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab.
Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.
3
PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU
40
doc
Bachmann ja Maruste
põhivaldkond
Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev
haru
Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära
uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal.
Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse
Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine
Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine
39
Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise
eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia
harudes
Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab.
Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.
Sissejuhatus psühholoogiasse
59
docx
Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann
kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15).
Tee vahet 3 psühholoogial:
1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt
süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese
hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn
elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse
kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus.
2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range
ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga.
1
3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on
teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste
võimalikult objektiivne ja range mõõtmine.
Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja
käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v
53
doc
Psühholoogia alused
potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist
reageerimisviisi.
1
Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii
psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui
selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt,
siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks
vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on
statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus.
Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid.
Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.
(Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe)
Psühholoogia jaguneb:
1
90
doc
Psuhholoogia alused
Nad on teatud
potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist
reageerimisviisi.
Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii
psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui
selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt,
siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks
vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on
statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus.
1
Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid.
Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.
20
docx
Psühholoogia alused konspekt
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR
Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise
seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas
Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja
käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete
kohta
Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on
tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus.
Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad
mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus,
nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus
sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad
Kommentaarid (5)
Miks see taust nii värviline on?
Kõik kommentaarid