ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinev või sarnaneb ühistu .. ?
  • Mis dokumendid peavad olema, et teada saada ärisaladust ?
 
Säutsu twitteris
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus
Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning 
kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik.
Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne 
tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks 
tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse 
kinnitusega. Kui  tegevusala  on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul 
Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid.
Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud 
andmed
Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale  teatada  oma ettevõtte tegevuse peatamisest 
ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. 
Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on 
hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtte 
tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja  perekonnanime  ning ei või 
sisaldada  äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Ärinimi peab olema selgesti  eristatav  teistest 
sama  registripidaja  tööpiirkonnas registreeritud ärinimedest. Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi 
ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi.
Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib  omandaja  
senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul.
Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi 
tegutseda.
Kui muutub füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes sisalduv nimi, võib senise ärinime all edasi 
tegutseda.
Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate 
ettevõtete kohta.
FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele ning tööandjana on ta kohustatud lähtuma Töölepingu 
seadusest. FIE peab pidama oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust ning tal on lubatud 
kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. FIE on kohustatud maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu 
ning teisi vastavaid makse juhul, kui ta on käibemaksukohuslane või tööandja. Soovi korral võib 
FIE oma tegevuse peatada või tegutseda mingil perioodil (näit hooajalise tegevuse korral). 
Sellest on vajalik registriosakonda eelnevalt teavitada. Tegevuse lõpetamisel kustutatakse FIE 
äriregistrist tema avalduse alusel.
Võrreldes äriühingutega on FIE-na alustamine lihtsam ja odavam. Puudub põhikapitali nõue. 
FIE-l on suur otsustamisvabadus ning juhtimine on lihtne. Puuduseks on suurem maksukoormus 
ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE kogu oma isikliku varaga.
Raamatupidamine
Füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamiseseadusest.
Vastutus: Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
Plussid:
• Puudub vajadus omada äripartnerit 
•  Odavus  
• Vähe formaalsusi 
• Ettevõtluskulude mahaarvamise õigus 
Miinused:
• Piiramatu vastutus
• Registreerimise kohustus
• Sotsiaalmaksu avansiline tasumine 
2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes.
Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi
Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu 
õigusvõime, mis algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud 
juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. 
Isikud jagunevad:
1. koda
 
nikud 
2. vä
  lismaalased 
3. t opeltkodakondsusega isikud 
4. koda
 
kondsuseta isikud 
Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja 
arvatud neid, mis on omased  üksnes inimesele. On piiratud perekonna- ja pärimissuhetes. 
Juriidiline isik ei saa olla kehtiva õiguse kohaselt teise juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu 
liikmeks, likvideerijaks, testamenditäitjaks ega pankrotihalduriks. 
Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu  avalikes  huvides 
seadusega loodud üksus) ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus  tema 
eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. 
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine,  organid  ja nende pädevus, põhikirja 
olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti 
õiguskorras võib  juriidilist  isikut ka kriminaalkorras  karistada  rahatrahvi või sundlõpetamisega.
Eraõigusliku juriidilise  isiku  õigusvõime tekib seadusega ettenähtud  registrisse  kandmisest. 
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel 
loodud   juriidiline   isik.   Eraõiguslike   juriidiliste   isikute   liigid   on   antud  ammendavalt 
äriseadustikus  ja teistes  seadustes . Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud 
on äriühingud. 
Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: 
• Äriühingud: 
1. T
  äisühing 
2. U
  saldusühing 
3. O
  saühing 
4. A
  ktsiaselts 
5. T
  ulundusühistu 
• M
  ittetulundusühing 
• S ihtasutus 
Isikul on täielik õigusvõime – ta on õiguste ja kohustuste kandja nii, et osaleb ise, enda nimel 
õiguskäibes, saab omandada vara, võib olla kohtus hagejaks ja kostjaks (ka juriidiline isik). Ta 
on iseseisev õigussubjekt.
osalist õigusvõimet, mis seisneb selles, et teatud organisatsioonile antakse õigusvõime mitte 
üldiselt, vaid pidades silmas üksnes teatud õigusvaldkondi või isegi teatud õigusnorme. Selline 
organisatsioon  võib õiguslikult iseseisvana esineda üksnes teatud õiguse osavaldkonnas: ta ei ole 
(täieliku õigusvõimega) juriidiline isik, vaid osalise  õigusvõimega subjekt.
Teovõime mõiste annab seadus füüsilisest isikust lähtuvalt: füüsilise isiku teovõime on võime 
iseseisvalt teha kehtivaid  tehinguid , seega oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja 
-kohustusi, samuti neid lõpetada. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). 
Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire 
tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
Juriidilise isiku teovõimet seadus küll otseselt ei kirjelda, kuid loeb juriidilise isiku organi 
tegevuse juriidilise isiku tegevuseks. Seega õigused ja kohustused, mis on tekitatud juriidilise 
isiku organi  tegevusega , on juriidilise isiku õigused ja kohustused ning peegeldavad tema 
teovõimet. Juriidilise isiku organiteks võivad olla üldkoosolek, nõukogu, juhatus jt. Vastava 
organi pädevus juriidilisele isikule õigusi ja kohustusi tekitada sätestatakse seaduse, põhikirja 
vmt vastava juriidilise isiku liigi kohta käivate normdokumentidega.
3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus.
Ärieetika   on   eetikavaldkond,   mis   reguleerib   ettevõtete   ja   nende   juhtide  käitumist 
konfliktiolukordades.
Ettevõtete eetikakoodeksite ja väärtuste deklaratsioonidega võivad olla sätestatud nii ettevõtte 
vastutuse kui ka üksikisiku kutse- eetika  reeglid. 
Koodeksites  määratletud tavade ühised jooned on kliendi huvide kaitse ( konfidentsiaalsus , ausus, 
lubaduste   täitmine),   reklaamimise   ja   informeerimise   adekvaatsus,   selged   põhimõtted   tasu 
määramiseks ning konkurentide kritiseerimisest hoidumine; professionaalilt eeldatakse lojaalsust 
tööandjale   või  kutseliidule,   seaduskuulekust,   vajalike   kutseoskuste   olemasolu   ja  täiendamist, 
töötaja   peab   hoiduma   kingituste   vastuvõtmisest   ja   tööalase   teabe   tarvitamisest   isikliku   kasu 
saamiseks ning teavitama märgatud eksimustest. 
Väärtuste deklaratsioonid sisaldavad sageli lisaks ka erinevate kultuuritraditsioonide austamise, 
keskkonnasõbralikkuse ja ühiskonna  heaoluga  seotud väärtusi.
4. Ettevõtlusalane vabadus.
Ettevõtlus  on uute  ettevõtete  või  organisatsioonide  loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, 
täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova 
hävitustöö",   samaaegselt    luues    uusi   kaupu   ja   ärimudeleid   ning   hävitades   vanu.   See   "loov 
hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perspektiivis ka majanduskasvu.
Eesti   Vabariigi   põhiseaduse   §   31   sätestab   Eesti   kodanike   õiguse   tegelda   ettevõtlusega. 
Kohtupraktika  senised käsitlused ettevõtlusvabaduse kaitsealast on oma  sisult  sama üldised kui 
põhiõigusnorm   ise   ega   ava   tegelikult   ettevõtluse   ainuomast   olemust.
 
Põhiõiguse  kaitseala  kindlaksmääramiseks ei piisa põhiseaduse sõnastuse mõistmisest – kõige 
olulisem on vastava põhiõigusnormi funktsiooni mõistmine. Kohtupraktikas esinev üldistus, et 
ettevõtlusvabaduse   kaitsealasse   kuulub   tulu   saamise   eesmärgil   toimuv   tegevus,   sobib   pigem 
iseloomustama
 
üldise
 
tegevusvabaduse
 
varalist
 
aspekti.
 
Ettevõtlusvabaduse   olemust   iseloomustavad   eelkõige   ettevõtluse   sisemised   funktsioonid   ja 
institutsionaalne  aspekt ning need on täpsemini avatavad ettevõtluse majanduslike käsitluste abil. 
5. Äriühingute (eraõiguslikud juriidilised isikud) liigid ja liigituse  alused.
Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline 
isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi  teenimine
Äriühingute liigitamisel on oluliseks kriteeriumiks asjaolu, kas tema vastutus on piiratud 
äriühingu varaga (so piiratud vastutus) või vastutavad  osanikud  (kõik või osad neist) äriühingu 
kohustuste eest ka oma varaga (piiramatu vastutus). 
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad 
ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt 
üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt 
üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud  osakapitalOsanik ei vastuta isiklikult 
osaühingu kohustuste eest. Osaühing ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise eest 
kogu oma varaga.
Aktsiaselts  on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud  aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult 
aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise 
eest oma varaga.
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete 
majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad seaduses lubatud viisil 
(tarbijatena, teenuse kasutajatena, tööpanuse kaudu vmt). Ühistu vastutab oma kohustuste eest 
oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest.
6. Avalik-õiguslikud ettevõtted.
Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna 
huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, juhtimisorganid ja nende 
pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva 
seadusega. Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on 
vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses 
sätestatud ajast. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi 
või sundlõpetamisega.
Riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja avalikes huvides seadusega loodud üksused.
Avalik-õiguslik juriidilised isikud jagunevad veel:
• Avalik-õiguslikud korporatsioonid ehk ühendused
• Avalik-õiguslikud asutused 
• Avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #1 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #2 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #3 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #4 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #5 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #6 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #7 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #8 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #9 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #10 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #11 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #12 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #13 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #14 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #15 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #16 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #17 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #18 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #19 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #20 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #21 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #22 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #23 ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor brilliance Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
  • Füüsilisest isikust ettevõtja
  • Äriseadustik
  • Äriregistrisse kantakse
  • Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi
  • Raamatupidamine
  • Vastutus
  • Õigusvõime
  • Füüsiline isik
  • Juriidiline isik
  • Avalik-õiguslik juriidiline isik
  • Eraõigusliku juriidilise isiku
  • Eesti
  • Täisühing
  • Usaldusühing
  • Osaühing
  • Aktsiaselts
  • Tulundusühistu
  • Mittetulundusühing
  • Sihtasutus
  • Isikul on täielik õigusvõime
  • Teovõime
  • kohustusi, samuti neid lõpetada
  • Ettevõtlus
  • Äriühing
  • Avalik-õiguslik
  • Avalik-õiguslik korporatsioon
  • Riigil
  • Ärinime mõiste
  • Ärinime võõrandamine
  • Ärinime eristatavus
  • Nõuded füüsilisest isikust ettevõtja ärinimele
  • Äriregistris ei pea ärinime muutma, kui
  • Äriseadustik seab ärinimedele piirangud, nagu näiteks
  • Kokkuvõtlikult ärinimest
  • Prokuura
  • Prokuura andmine
  • Prokuura lõpetamise alused
  • Prokuura üleandmise keeld
  • Prokurist ei või prokuurat üle anda
  • Prokuura kanne
  • Äriregistrisse kantakse
  • Äriregistri koosseisu kuulub
  • § 37. Registrikartoteek
  • § 38. Äritoimik
  • § 40. Registripäevik
  • § 41. Tähestikuline kartoteek
  • Äriregistrisse kantavad andmed
  • Registripidajale esitatavad dokumendid
  • Äriregistri kanne
  • Füüsiline isik – õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi
  • Täisühing tegutseb
  • Täisühingu ärinimi
  • Osaniku sissemakse suurus
  • Kõigil osanikel on õigus ja kohustus
  • Täisühing lõpetatakse
  • Täisühingu esindamine
  • Esindus
  • Ühinguleping
  • Täisühingu lõpetamise alused ja tegevuse jätkamine, kehtib pea kõigi puhul
  • Heauskne
  • Lepinguvabadus
  • Usaldusühingu osanikuks
  • Usaldusühing tegutseb
  • UÜ ärinimi
  • Usaldusühing lõpetatakse
  • Likvideerijate määramine
  • Likvideerijate õigused ja kohustused
  • Omanike vastutus täisühingu likvideerimisel
  • Vara jagamine likvideerimismenetluseta
  • Osaühingu asutajaks
  • Osa väikseim nimiväärtus
  • OÜ ja AS asutamine
  • Tulundusühistu asutamine
  • Näide
  • Äriühingud on ka MTÜ-d ja SA-d
  • Mittetulundusühingute seadus
  • Asutamiseks
  • Juhib ja esindab
  • Asutamislepingu ja põhikirja koostamine
  • Pangakonto avamine ja kapitali sissemakse
  • Äriühingu registreerimine
  • Ettevõtte registreerimine Maksu- ja Tolliametis
  • Kui oled otsustanud, millega ettevõte tegelema hakkab, ning asunud äriühingut või FIE-t

Teemad

  • Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus
  • Vastutus
  • Juriidiline ja eraisik õiguskäibes
  • võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi
  • füüsilisel isikul
  • ammendavalt
  • on iseseisev õigussubjekt
  • võime
  • iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid
  • gudega omandada tsiviilõigusi ja
  • kohustusi, samuti neid lõpetada
  • Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus
  • Ettevõtlusalane vabadus
  • Äriühingute (eraõiguslikud juriidilised isikud) liigid ja liigituse alused
  • Avalik-õiguslikud ettevõtted
  • avalik-õiguslikud sihtasutused
  • Riik ja kohalikud omavalitsused ettevõtluses
  • detsentraliseerimine
  • Avalik-õiguslikud asutused ja pädevus
  • Ärinimi
  • Äriregistris ei pea ärinime muutma, kui
  • Äriseadustik seab ärinimedele piirangud, nagu näiteks
  • Prokuura
  • Prokuura üleandmise keeld
  • Äriregister, registritoimingud. Äriregistri õiguslik tähendus
  • Äriregistri koosseisu kuulub
  • apostille
  • Täisühing ja usaldusühing
  • Osaühing ja aktsiaselts
  • Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest
  • Näide
  • ei ole liikmeid
  • Lõpetatakse
  • Juhatuse liikmete hoolsuskohustus
  • Mille poolest erinev või sarnaneb ühistu ..?
  • Hoolsuskohustuse elemendid e sisu
  • Lojaalsuskohustus
  • Konfidentsiaalsuskohustus
  • Äriühingu liikme tasand
  • Mis dokumendid peavad olema, et teada saada ärisaladust?
  • Äriühingu asutamine. Tegevusalad
  • Asutamislepingu ja põhikirja koostamine
  • Pangakonto avamine ja kapitali sissemakse
  • Äriühingu registreerimine
  • Ettevõtte registreerimine Maksu- ja Tolliametis
  • registreerima, siis on sul kohustus määrata oma äriühingu kavandatav põhitegevusala
  • lähtudes
  • Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK)
  • esti.ee]
  • tegevusaladel
  • registreerida
  • majandustegevuse registris (MTR)
  • enne põhikirja
  • äriregistrile
  • Äriühingu juhtimine. Äriühingute juhtorganid, nende moodustamise kord

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

67
pdf
Õiguse Alused kordamisküsimused
57
doc
äriõigus konspekt
47
docx
Äriõiguse konspekt
52
docx
Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
117
docx
Haldusõiguseõpik
12
docx
Äriõiguse eksami kordamisküsimused
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus
100
doc
Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !