ÜLO ÕUN Ülo Õun (30. aprill 1940 Tartu 7. märts 1988 Tallinn) oli eesti skulptor. Ta lõpetas 1958. aastal Tartu 2. Keskkooli, õppis seejärel Tartu Ülikoolis matemaatikat ning aastal 1966 lõpetas ERKI skulptorina. Kuulsast 1960. aastate skulptuuriuuendajate põlvkonnast eristus ta tunnusliku vormideformatsiooni poolest, samuti ei kartnud ta kasutada skulptuuris värvi. Õunast on kirjutatud kui kunstnikust, kes karikeeris oma portreedes ja jõudis groteskini. Ülo Õuna looming tundub veel praegugi eesti kunstis väga erandlik. Ta on mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Ülo Õun tõi eesti kunstinäituste õhkkonda lõbusat elevust, kirgi ja hämmingut, mida keegi eales ei oleks osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grot...
6. 8. 8. 9. 9. 11. 10. 2. 13. 14. 17. 18. 19. 20. 1. 22. 3. 24 26. 25. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. . 47. 48. 49. 50. 51. 52. 54. 53. 55. 56. 57 58. 57. 59. 60. 61. 62. 63. 65. 64. 66. 68 . 67. 69. 70. 71. 72. 73. 74 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 83. 1. K...
Viljandimaa represseeritute monument Endise Viljandi mõisa härrastemaja esises pargis avati 14. juunil 1991, kui möödus 50 aastat esimesest massiküüditamisest Eestimaal, mälestusmärk kõigile Viljandimaalt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt represseeritutele. Kavandi autoriks on kunstnik Aate-Heli Õun. Monumendi asukoht valiti just selle põhjusega, et endises Viljandi mõisa härrastemajas asus Nõukogude ajal miilits ja julgeolekuorganid, kes olid repressioonide elluviijateks. Selles hoones algas paljude kannatanute teekond Siberi vangilaagrisse. Kindral Laidoneri mälestussammas Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Pronkskuju autoriks on Terje O...
Kumu Kumu on eesti Kunsti Muuseum mis asub kadriorus. Nime sai Kumu endale nimekonkursist, mille hulgast valiti välja just see, mis oli kõige sobivam Kumu ehk KUnsti MUuseum. Kumu arhitekst on Pekka Vapaavuori soomest, ning selle ehitamist alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Mina olen Kumus käinud oma neli korda. Kumu jaoks tuleb aega varuda sest kui sinna minna, siis lihtsalt tunnist ei piisa. Kumus on väga paljude erinevate kunstnike töösid ja mis on väga ilusad. Kumus ei ole ainult maalid seal on ka skulptuure ja vanu kunstnike esemeid millega on teatud kunstnik oma maale joonistanud. Kumus on palju erinevaid näituseid. 2009 aastal on : Eduard Wiiralti pärand Eesti Komitee kingitus Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal I Love Malmö HARRO! Soome popkunsti klassik Normandia maalijad POPkunst Forever! Kumu on väga...
Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Mare Mikoff eesti skulptor Mikoff on väga heterogeenne ja hüplik Lineaarne areng puudub, kuna tegeleb mitme asjaga korraga Keskseks küsimuseks on igas skulptuuri teoses: mida teha vormiga? Ta parodeerib skulptuuri kõikvõimalikke avaldumisi. 1989 aastal esitleb M. Mikoff sürrealistliku vahepala. Valmivad pronksist ja alumiiniumist koonusteseeria. Väikevormid, kus on lahendatud paradoksaalne kompositsiooniülesanne: püramidaalseteks selge kontuuriga ehitisteks on kogutud lõdvalt ja juhuslikult langevad draperiid mittemidagiütlevad ekslevad vormid, mis parimal juhul räägivad gravitatsioonijõust Iga koonuse tipus on puänt: ristatud sukaardad või traat, mis tõmbab ehitise tipu kokku nagu kotisuu, ja teisel vabamüürlaslik silm tühjaltvaatajat põrnitsemas Tähendusi pole, vormi pole, on vaid ,,üks õnnis äraminemin...
Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20.detsember 2012 1. Balti- saksa kunstnike tööd: Portree - Michael Ludwig Claus "Pr. Moelleri portree" Carl Timoleon von Neff "Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree" Eesti olustikku kujutav maal - Gottlieb Welte ja Friedrich Hartmann Barisien "Põltsamaa lossi talvine vaade" Mõni Tallinna vaade - Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale edelast" Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli), sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik...
Häirivus kunstis Minu teema oli: Miks kunst peab olema natuke häiriv? Mõtlesin teemat pisut koondada ja rääkida sellest, et miks tehakse kunsti inimesele ebameeldivaks ehk häirivaks? Esialgu tekibki tähtsaim küsimus: Miks? Räägitakse et kunst peab olema nauditav ja et vaadates seda, oleks inimesel hea olla ja tuju parem. Kuid viimasel ajal on hakatud palju asju tegema mis võib inimesi hirmutada, tekitada ebameeldivaid tundeid, ehmatada, panna mõtlema asjade peale, millele keegi mõelda ei taha. Põhjuseid on palju. Alustame kunstnikest. Paljud neist tahavad inimkonda hoiatada, näidata neile tõde, isegi kui inimesed seda teavad. Kindel on see, et inimestele on vaja olulisi asju pidevalt rõhutada, et meelde jääks. Tänu näitlikele hoiatustele on inimesel võimalik muuta ka oma arusaama maailma suhtes ja ka käitumist. Näiteks: Täiesti tavaline inimene, kes on varem suitsetanud, läheb poodi ja tahab sui...
Mõistete töö 1.Arhitektuur-ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Tartu ülikooli peahoone. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Havnelagereti ärihoone Norras, Oslos. Hoone ehitati ajavahemikus 1916- 1920 ja arhitekt Bredo Henrik Berntsen. Torre Agbar on pilvelõhkuja Hispaanias Barcelonas. Hoone...
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pi...
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pig...
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
annaabi.ee 
