Niilus-jõgi troopikas Aire Laanmets 10c TTG;2010 Üldiseloomustus Pikim jõgi maailmas(6695km) Aafrika manner Läbib Ugandat,Etioopiat, Sudaani ja Egiptust Troopiline õhumasst Taimeliigid on liigirikas ja loomaliigid on rikkalikud Abiootilised tegurid Valgus: a) valguslembelised-Niiluse akaatsia b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine ...
Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv kooslus, kus kõik teatud territooriumil elavad organismid ja keskkond seda mõjutavad. Isereguleeruvuse taga on toiduahelad. Elukooslus ökosüsteemi elusosa Ökotoop ökosüsteemi eluta osa Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahel algab alati taimega, kuna see toodab orgaanilist ainet. Troofilised tasemed Troofiline ehk toitumine. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. · Toodavad orgaanilist ainet. · Taimed ja autotroopsed bakterid. Teise troofilise taseme moodustavad konsonendid ehk tarbijad. · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. 1.astme tarbijad: rohusööjad, herbivoorid 2.astme tarbijad: loomtoidulis...
Puisniit Mis see on? Hõreda puurindega taimekooslus Regulaarselt niidetav Parkidest palju vanemad On levinud läänemeremaades Abiootilised tegurid valgus Valgus seda on palju. Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidu...
Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil. b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid Mageveekrevett ja teod ning teised väikesed herbivoorid (taimtoidulised) asuvad toiduahelas järgmisel kohal. c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Järgmise astme tarbijad on suuremad karnivoorid (lihasööjad) nagu näiteks forell, kes sööb krevette ja tigusid. d) tipptarbijad Energia taastootmise järgmisel astmel on näiteks forellidest toituv saarmas veelgi suurem lihatoiduline loom. e) Ökopüramiid VEEIMETAJAD RÖÖVKALAD LEPISKALAD VEESELGROOTUD PLANKTON 8 5. Ökosüsteem kui tervik a) Toiduahelad surnud raudkull > raisamatja > vihmauss > lestad > mikroobid Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseened
d) Konkurents (5 näidet koos selgitustega) e) Taimtoidulisus (5 näidet koos selgitustega) 5. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a) Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid) b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid) c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid (iseloomusta, too näiteid) d) Tipptarbijad (iseloomusta, too näiteid) e) Ökopüramiid (joonis, mille sees liikide näited), mille juures selgitus energia liikumise kohta. 6. Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta) a) Toiduahelad (3 näidet) b) Toiduahelate võrgustik (1 näide) c) Toiduahelate katkemine (näide, mis juhtub) 7. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus a) Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas (populatsiooni lained) b) Populatsiooni tihedus (millest sõltub)
Suur Vallrahu Claudia Robin Andros, Aliis Halliste, Gertrud Tamm 12.A Iseloomustus · Troopikavööde · 344,400km2 · Liigirikas · Palju ohustatud liike · 30 liiki vaalu, delfiine ja pringellasi · Üle 350 koralliliigi · 1500 liiki kalu · 4000 liiki limuseid · 5 liiki kilpkonni · 252 linnuliiki Abiootilised tegurid · Valguslembelised: korallid, vetikad · Varjulembelised: süvaookeanis elavad kalad (nt õngitseja) Korallid Papagoi kala · Päevaloomad: kalad (nt papagoi kala), delfiin, kilpkonn (nt rohekilpkonn) · Ööloomad: erinevad kalaliigid, kaheksajalad Rohekilpkonn Delfiin Abiootilised tegurid · UV-kiirgus intensiivne, madal osoonitase · Ultraviolettvalgusega on kohandunu...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hunt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click icon to add picture Click icon to add picture Ökopüramiid Ökosüsteem kui tervik Vahtlane < konn < sookurg Sääsk < kiil Kärbes < ämblik Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
Pärnu jõgi Parasvöötme jõgi Liigirikkus Pärnu jõgi on väärtuslik kalastusjõgi. Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Valitsevaks liigiks võib aga nimetada haugi ja ahvenat. Asukoht Pärnu jõgi asub parasvöötmes. Ta on Eesti pikkuselt 2. jõgi. Alguse saab Järvamaalt Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte Abiootilised tegurid · Valgus ulatub 1-2 m sügavusele. · Hapniku on vees keskmiselt 10,4mg/l(105%), kõige väiksem on seirekohtades. · Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett, samuti ka jõeforell. · Jõgi-kõõlusleht vajab palju valgust, veepinnale tõusev püstine kolmekandiline lihtne või veidi harunev õisikuraag · Lehed asetsevad veepiirist allpool kodarikus veidi ülestikku, alumiste lehtede kaenlast väljuvad pikad paeljad võsundid. ...
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...
Raba Millest hakkan rääkima? Üldiseloomustus. Abiootiliste tegurite iseloomustus. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted. Energia liikumine toitumistasemetel. Ökosüsteem kui tervik. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus. Ökoloogilised globaalprobleemid. Üldiseloomustus Raba ehk kõrgsoo ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Asub parasvöötmes. Ökosüsteemis kuulub maismaa ökosüsteemide hulka samuti mesoökosüsteemide hulka. Raba on soo arengu toitevaene järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Valgus · Madala taimestiku tõttu on rabad...
Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus b)Ultraviolettkiirgus c)Infrapunane kiirgus d)Õhuniiskus e)Hapniku hulk f)Happelisus g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide e)Laia ökoamplituudiga liigi näide 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega) b)Parasitism(näide koos selgitusega) c)Kisklus(5 näidet koos selgitusega) d)Konkurents(5 näidet koos selgitusega) e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid(iseloomusta, too näiteid) b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid(iseloomusta, too näiteid) c)Teised tarbijad ehk karnivoorid(iseloomusta, too näiteid) d)Tipptarbijad(iseloomusta, too näiteid) e)Ökopüramiid(joonis...
Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 Abiootilised tegurid.................................................................lk 3 Valgus..........................................................................................lk 3 Ultraviolettkiirgus........................................................................lk 4 Infrapunane kiirgus...........................................................................lk 4 Õhuniiskus..................................................................................lk 4 Kitsa ökoamplituudiga liik..........................................
Tallinna Tehnikagümnaasium Järv troopikas Victoria järv Referaat Eesnimi Perekonnanimi 10a Õpetaja: Bioloogia õpetaja Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootliste tegurite iseloomustus · VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni ti...
Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumis...
Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsatekst anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, mineraalsoolaad), mida saavad taas kasutada taimed. Lõpliokeks lagundajateks on seened ja bakterid. Lahuahel on väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine, mis teeb toitained uuesti taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega. 22. Ökopüramiid Väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset, esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbija. 23. Ökoloogiline suktsessioon Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarne suktsessioon kooslus kujuneb varem asustamata alale näiteks luidetele või
monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Peenendamine on osakeste suuruse vähendamine, mis erineb katabolismist sellepoolest, et see on peamiselt füüsikaline mitte keemiline protsess. Leostumine (lahustavate ainete ülekandmine veega) on puhtalt füüsikaline protsess, kuigi selle kiirus sõltub katabolismi intensiivsusest ning peenestamise astmest. o Ökopüramiid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid . Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean e...
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
