Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Äriõigus ja pankrotimenetlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest tekivad võlasuhted?
  • Millal tekib autoriõigus?
  • Kui antakse litsents siis milline?

Lõik failist


SISSEJUHATUS ÄRIÕIGUSESSE (10.01.2013)
Eraõiguse põhimõtted:
  • Lepingut tuleb austada

  • Hea usu põhimõte – kui kõik arvaks,et tehingu vastaspool on pätt ja suli, siis ei toimuks õhtegi tehingut.

  • Mõistlikkuse põhimõte – nt Tsüs ütleb, et alla 7. aastane ei tohi tehingut teha, aga selle järgi ei saa laps näiteks jäätist öelda. Seega võiks olla mõistlik. Ebamõistlik on see, et alla 7. aastane läheb EMT esindusse uut telefoni ostma. Kiirlaenude puhul on intressid ebamõistlikult kõrged (liigkasuvõtmine). Kõrvalnõue ei tohi ületada põhinõuet. Mõistlik on siis kui 10st 9 mõtleb ühtemoodi.

  • Lepinguvabadus – kõik mis ei ole otseselt keelatud on lubatud. EMTA sooviks, et seal need põhimõtted ei kehtiks. EMTA on suurema osa kohtuvaidlusi kaotanud. Teatud põhimõtted peaksid siiski kehtima. On olemas head tavad – lapsele ei saa nimeks panna tähti ega numbreid . Äriühingu nini samamoodi. Õigus ei suuda kõiki suhteid reguleerida. Seega kõik mis ei ole keelatud ei saa olla lubatud.

Kirjutatud ja kirjutamata õigus: Eestis on kirjutatud õigus – õigusaktid on kuskil kirjas. Asjade lahendamise aluseks on seadus. USA ja Suurbritannias on pretsedendiõigus – kirjutamata õigus – õigust loovad kohtunikud. Põhidokumendid on olemas, aga kohtunik otsustab oma äranägemise järgi. Kui kohus on midagi reguleerinud, siis võetakse ka see aluseks. Vandekohus peab jõudma konsensusele ja peale seda otsust kohus otsustab karistuse.
Kaudsed ja otsesed tõendid: Kui meil on ainult otsesed tõendid, siis angloameerikas arvestatakse ka kaudseid tõendeid, aga see on
Vasakule Paremale
Äriõigus ja pankrotimenetlus #1 Äriõigus ja pankrotimenetlus #2 Äriõigus ja pankrotimenetlus #3 Äriõigus ja pankrotimenetlus #4 Äriõigus ja pankrotimenetlus #5 Äriõigus ja pankrotimenetlus #6 Äriõigus ja pankrotimenetlus #7 Äriõigus ja pankrotimenetlus #8 Äriõigus ja pankrotimenetlus #9 Äriõigus ja pankrotimenetlus #10 Äriõigus ja pankrotimenetlus #11 Äriõigus ja pankrotimenetlus #12 Äriõigus ja pankrotimenetlus #13 Äriõigus ja pankrotimenetlus #14 Äriõigus ja pankrotimenetlus #15 Äriõigus ja pankrotimenetlus #16 Äriõigus ja pankrotimenetlus #17 Äriõigus ja pankrotimenetlus #18 Äriõigus ja pankrotimenetlus #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisike11 Õppematerjali autor
Äriõigus ja pankrotimenetlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
49
doc

Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

Too näiteid Eestis moodustatud avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (TsÜS § 25 lg 2) Asutada saab ainult konkreetse isiku kohta käiva seaduse alusel Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Vaata küsimus 3. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 25 lg 1). 5

Ühinguõigus
thumbnail
10
docx

Äriõiguse vastused

Aktsate kogus on aluseks omanikele dividendide saamise õigus. Osakud on ka see mille eest vastutab juhid 25. Võlakirjad ja laenud. Võlatunnistus ehk võlakiri on selline asi millega lubatakse kohustuste täitmine selliselt et luuakse iseseisev kohustus. Laenuandmine on võlakiri. Isik, kes ostab võlakirja peab lootma et see ostetakse talt tagasi võlatunnistuses näidatud tingimustes( millal ostetakse võlakiri tagasi)kui ei täida tingimusi antakse välja võlakirja müüja pankrot. Võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Võlakirja ostja eesmärk on tulu teenida. Võlakirjad peavad olema registreeritud Laen on kohustus. Ehk kasutusleping, tasu alusel. Laen on intressi tasu alusel. Intress on laenu tasu kasutamise eest. Laen ehk krediit on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt

Äriõigus
thumbnail
52
docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

rakendamise seadus Avalik-õiguslik juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (TsÜS § 25 lg 2) Asutada saab ainult konkreetse isiku kohta käiva seaduse alusel. Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest. Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Juriidilise isiku õigusvõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (TsÜS § 26 lg 1). Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks. Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks

Ühinguõigus
thumbnail
24
pdf

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal e

Asjaõigus
thumbnail
12
docx

Äriõiguse eksami kordamisküsimused

Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. 31. Pankrot, pankrotimenetluse eesmärk Äritegevuses võib tekkida olukord, kus võlgnikul ei piisa vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, võlgnik muutub maksujõuetuks. Võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksujõuetust nimetatakse pankrotiks. Võlgnik on siis maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Äriõigus
thumbnail
100
doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks

Õigus alused
thumbnail
8
docx

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega

1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat t

Õigus
thumbnail
58
docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

Täis- ja usaldusühingu lõpetamise üldised alused sätestab seadus ( ÄS § 103 lg 1). Nendeks on: 1) osanike otsus; 2) kohtuotsus; 3) tähtaja möödumine (kui ühing oli loodud tähtajalisena ) või eesmärgi saavutamine ja 4) muu seaduses ettenähtud alus. Ühingu lõpetamise täiendavad alused võidakse aga osanike poolt lülitada ühinglepingusse, sellisteks täiendavateks alusteks võivad olla 11 osaniku lahkumine ühingust, osaniku pankrot, aga ka füüsilisest isikust osaniku surm või juriidilisest isikust osaniku lõpetamine. Tegevuse jätkamine pärast lõpetamise aluseks olevate asjaolude ilmnemist on lubatud ainult erandjuhtudel – sellekohase otsuse võivad osanikud vastu võtta, kui tegemist oli ühingu lõpetamisega ühinglepingus sätestatud alusel, tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel. Tegemise jätkamise otsus jõustub alles selle kandmisel äriregistrisse.

Äriõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun