Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees
Loomade infektsioonhaiguste olemus, diagnoosimine ja tõrje. Nakkushaigus on haigus, mis liigub ühelt loomalt teisele. Mitte nakkuslikult liiguvad edasi keskkonna abil. Bioloogilised haigustekitajad: Tekke aluseks on bioloogiline parasitism Hästi määratletavad: Kehtivad Koch´I postulaadid Halvasti määratletavad: Vastavad Evans´I postulaatidele Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid: kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid respiratoorsed infektsioonid jt. Ülekanne vastavalt mehhanismile- toit, kontakt, õhk, perinataalne, siirutajad (nt sääsed) Haiguse vormid: *Akuutne (äge) haigus, subakuutne (alaäge), krooniline, asümptomaatiline (subkliiniline), latentne
· Lindude haigused on kergesti ülekanduvad, linnuliha peab olema kontrollitud enne kui satub töötlemisse · Toidunakkuse tekitajad säilivad ja paljunevad hästi toiduainetes Haigustekitaja võib sattuda inimeseoragnismi pesemata aedviljade söömisel, mustade käte, toidu või vee kaudu. Mikroobid ei muuda toiduainete välimust ja palja silmaga ei ole nad nähtavad, siis saab nende olemasolu määrata ainult mikrobioloogilise analüüsiga. Zoonoosid Nakkusallikateks on haiged koduloomad ja tõvestavate mirkoobidega väliskeskkond, kus mirkoobid püsivad tükk aega eluvõimelistena. Zoonoosidesse võib nakatuda ka siis kui kasutame toiduks haigete loomade keetmata piima ja sellest valmisatutud tooteid, samuti haigete loomade mitte küllalt kuumtöödeldud liha. Liha kaudu võib nakatuda ka eeltöötlemisel ja toidu valmistamisel. Nakkuse levik on seotud veel haigete loomade naha , villa ja muu taolisega.
Neid mikroorganisme nimetatakse patogeenideks ehk pisikuteks. Haigustekitajate hulka kuuluvad bakterid ja viirused. Bakterid põhjustavad haigusi nii, et nad toodvad toksiine, mis hävitavad või halvavad rakke. Nende rakuseinas leidub ka toksiine, mis võivad põhjustada palavikku, kõhulahtisust või vererõhu langust. Maailmas on palju erinevaid haigusi, mida on raske kontrolli alla saada. Eriti halvad on zoonoosid, ehk haiguse, mille tekitajad nakatavad nii inimesi kui loomi. Bakterite põhjustatud zoonooside näideteks on siberi katk, katk, tuberkuloos, salmonelloos. Viirushaigused, mis kuuluvad samasse gruppi on näiteks gripp, marutõbi. AIDS on inimese immuunpuudulikkuse viirus. Haige keha ja kehavedelikud sisaldavad jätkuvalt viirust, mis tõttu levib haigus ühelt inimeselt teisele, kui
* Ära kunagi puutu neid ühendeid otseselt. Pulbri kaalumisel kasuta alati kindaid, soovitavalt ka kaitseprille ning suukaitset. Kaalu alati tõmbe all. Fenool * Fenooli nahale sattumise oht on võrdlemisi suur, aga sügelusega kergesti märgatav ning veega mahapestav. Etiidiumbromiid * EtBr läheb latekskindast läbi, aga nitriilkindast mitte. * Geeli mitte kätega puutuda. * Ruumid, kus asub geelipildistamise aparatuur, tuleb lugeda EtBr-ga saastunuks. 2. Mis on zoonoosid? Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisem saada laboris töötades. Miks? Zoonoosid- A-tüüpi salmonelloosid. 3. Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega? HIV, hepatiidid(b, c, d), süüfilis. 4. Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna? Äärmiselt resistentne välistingimustele: 30°C juures säilib 6 kuud, -20°C juures aga 15 aastat. 5
* Ära kunagi puutu neid ühendeid otseselt. Pulbri kaalumisel kasuta alati kindaid, soovitavalt ka kaitseprille ning suukaitset. Kaalu alati tõmbe all. Fenool * Fenooli nahale sattumise oht on võrdlemisi suur, aga sügelusega kergesti märgatav ning veega mahapestav. Etiidiumbromiid * EtBr läheb latekskindast läbi, aga nitriilkindast mitte. * Geeli mitte kätega puutuda. * Ruumid, kus asub geelipildistamise aparatuur, tuleb lugeda EtBr-ga saastunuks. 2. Mis on zoonoosid? Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisem saada laboris töötades. Miks? (siin vastus. A-tüüpilised sallmonelloosid. Kuid miks, uuri ise). on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest, või ka vastupidi: inimesed võivad nakatada loomi. Katseloomadelt võib neid saada (tuleb kasutada kaitsevahendeid) 3. Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega
töötlus ja säilitamine. Haavad antiseptika > seep ja vesi - peamised antiseptilised vahendifd, ettevaatus kirurgilistel protseduuridel; antibiootikumide kasutamine. Infektsioonide päritolu Endogeensed tekitaja pärineb organismi mikrofloorast 1.Candida infektsiooni 2.Gram-negatiivsed enterobakterid 3.Sageli immunokomprimeeritud isikutel Eksogeensed tekitaja pärineb väliskeskkonnast 1.Õhk, pinnas, vesi (C.tetani, B.anthracis) 2. Loomad ja linnud (zoonoosid brutselloos, tulareemia, katk, toksoplasmoos, marutõbi) 3.Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV,
1.Loomataudide seire 2.Veterinaarsed registrid 3.Teavitamine 4.Veterinaarne serfitseerimine 5.Taudikahjude õiglane hüvitamine Riiklik nakkushaiguste tõrje strateegia Haiguste kategoriseerimine Teatamiskohustuslikud eriti ohtlikud loomataudid Teatamiskohustuslikud ohtlikud loomataudid Liikmesriigi valikul tõrjutavad loomataudid Zoonoosid 27. Olulisemad infektsioonhaigused veistel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: suu-ja sõrataud, sinikeel. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: hullu lehma tõbi, brutselloos, tuberkuloos, veiste enzootiline laukoos, nakkav rinotrahheiit, veiste viirusdiarröa, leptospiroos, genitaalne kampülobakterioos, trihhomonoos, klamüdioos, salmonelloos.
Seetõttu vaja ensüüme mRNA ja DNA süntesiks endal. Viiruse genoom lineaarne kaheahelaline DNA. Genoom vaccinia viirusel 86000 aluspaari. Nukleokapsiid, seda ümbritseb core membrane, siis välismembraan, siis ümbris. Epidemioloogia. Rõuged ja molluscum contagiosum on rangelt inimese viirused. Teiste poksviiruste inimesele olulised looduslikud peremehed on teised selgroogsed (nt. kariloomad), need infitseerivad inimesi ainult juhuslikul või tööga seotud kokkupuutel, on zoonoosid. Rõuged olid väga nakkavad ja peamiselt respiratoorselt levivad, levides ka kuivanud viirusega (riietel jms) kokku puutudes. Replikatsioon. DNA viiruste seas erakordne. Kogu replikatsioonitsükkel toimub tsütoplasmas. Seostub rakupinnaretseptoriga, välisümbris sulandub raku membraanidega: kas raku pinnal või sisemuses. Varaste geenide transkriptsioon algab välismembraani irrutamisel.
..........16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetide,Neisseria, Chlamydia ja Mycoplasma infektsioonide diagnostika.................. .38 8. Seennakkused, algloomnakkused,zoonoosid ja riketsioosid………………………….....48 9. Molekulaarsed meetodid mikroorganismide samastamiseks ja iseloomustamiseks.............63 10. Elektroforees. Viroloogiline diagnostika.................................................................................71 2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal
Osakonnas peavad olema mustapesukotid markeeritud vastavalt pesu liigitusele (nt personali tööriided, patsiendi voodiriided, protseduuridel kasutatav tekstiil, väga määrdunud voodipesu). Must pesu asetada kohe õigesse kotti, et vältida hilisemat musta pesu sorteerimist. Nakkusohtliku pesu käsitsemine Pesu on nakkusohtlik järgmiste nakkushaiguste korral: · vere kaudu levivad nakkused; · ägedad soolenakkused · lahtine tuberkuloos; · difteeria; · zoonoosid (katk, siberi katk); · poliomüeliit; · hemorraagilised palavikud. Nakkusohtlik pesu tuleb tekkekohas panna pesutemperatuuril sulavasse kotti. Nakkusohtliku pesu käsitsemisel tuleb kanda ühekordselt kasutatavaid kaitsekindaid ja kilepõlle või katsekitlit, mis tuleb peale kasutamist koheselt panna bioloogilistesse jäätmetesse. Koti mahust tohib täita maksimaalselt ½ -ni, et saaks kotisuu korralikult sulgeda ja kott ei puruneks liigse raskuse all
Y. pestisel valguline kihn. Mõned liigid, näiteks Y. enterocolitica suudavad elada külmadel temperatuuridel – näiteks külmutatud toidus, vereproduktides. Enterobacteriaceae. G- fakultatiivselt anaeroobne pulk. Fermenteerib, on oksüdaas-. Kuivamisele vastuvõtlikuks muudab välismembraan. LPS koosneb O-polüsahhariidist, tuuma polüsahhariidist, lipiid A-st (endotoksiin). Epidemioloogia. Kõik Yersinia infektsioonid on zoonoosid, inimesed on juhuslikud peremehed. Looduslikuks reservuaariks rotid, oravad, jänkud, koduloomad. Haigust levitavad kirbuhammustused, otsene kontakt infitseeritud koega, inimeselt inimesel, kopsuhaigusega patsiendilt infektsioosse aerosooli sissehingamine. Y. enterocolitica levib kontamineeritud toidu ja vereproduktidega. Teiste Yersinia liikidega võib esineda kolonisatsiooni. Külmadel kuudel. Virulentsus. Enterobacteriaceae üldiselt: • Endotoksiin • Kihn
annaabi.ee 
