Fridtjof Nansen (10.10.1861-13.05.1930) Siret Bugajev 10a Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta)
................ Elulugu 23. aprill 1899 Peterburg – 2. juuli 1977 Montreux Vene päritolu Ameerika kirjanik ja kriitik Rikkast ja tuntud aadlike perekonnast Veetis oma lapsepõlve ja nooruspõlve Saint Peterburgis Rääkis inglise, prantsuse ja vene keelt Aastal 1916 päris kinnisvara Rozhdestveno Samal aastal avaldas oma esimese luulekogu 1918 kolis perega Ukrainasse 1919 kolis perega Inglismaale ning läks Trinity ülikooli zooloogiat õppima Aastal 1920 kolis Nabokovi perekond Berliini Aastal 1925 abiellus Vera Slonimiga Aastal 1934 sündis neil laps Dmitri Aastal 1940 kolis perekond elama USA-sse Vladimir töötas vabatahtlikuna Ameerika loodusmuuseumis 1947-1948 andis USA-s vene keele ning kirjanduse loenguid, mis olid väga populaarsed Aastal 1953 lõpetas Vladimir raamatu Lolita, mis osutus väga edukaks 1961 kolis abikaasaga Montreux paleesse Šveitsis Suri 2. juulil bronhiiti
Aristoteles Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi 10. klass Tema elust Ta elas 384322 e.m.a Oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa Nicomachus oli Makedoonia kuninga Amyntase doktor. 18. eluaastal läks Aristoteles õppima Plaatoni akadeemiasse. Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Platoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. Aristotelese õpetused Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Tema arvates mõni asi tekib ise, mõni mitte
Fridtjof Nansen NANSEN TEADLASE JA MAADEAVASTAJANA Nansen õppis Kristiana (Oslo) ülikoolis zooloogiat. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välistingimustes töötamisteks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud füüsika ja matemaatika, mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseerida okeanograafia alal. 1888. aastal sai Nansen doktorikraadi. Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882 Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta
Juba väga noores eas tekkis mehel huvi loomavaatluste vastu, mida talle meeldis läbi viia loomulikus elukeskkonnas. 10-aastasena avaldas ta oma esimese artikli, milles kirjeldas albiinovarblast, keda ta oli pargis vaatlemas käinud. Varsti pärast seda sai ta laborandi ametikoha kohaliku loodusteaduse muuseumi direktori-malakoloogi juures, töötades seal õppetundidest vabal ajal. Ta töötas seal neli aastat ja hiljem avaldas ligikaudu 25 tööd molluskeid ja zooloogiat puudutavate probleemide kohta. Noorukieas huvitus Piaget filosoofiast, eriti filosoofiaharust, mis käsitles teadmiste päritolu epistemoloogiat. Kõrghariduse omandas Piaget Neuchateli ülikoolis, kus ta õppis biloogiat ja filosoofiat. Seal omistati talle 1915. aastal ka bakalaurusekraad. 1918. aastal kaitses ta edukalt Welle molluskite teemal kirjutatud väitekirja ning sai selle eest loodusteaduste kraadi. Pärast doktorikraadi saamist 1918
ARISTOTELES Tauri Taal 10.A ARISTOTELESE ELU Sündis 383 eKr Tema isa Nicomachus oli Makedoonia kuninga Amyntase doktor 18. eluaastal läks Aristoteles õppima Plaatoni akadeemiasse, mis asus Ateenas. Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Plaatoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. 335. aastal oli Aristoteles tagasi Ateenas ja rajas sinna enda filosoofiakooli, mida kutsuti peripateetikute kooliks. Sinna tekkis läänemaailma esimene tõeline teadusraamatukogu. Aristoteles suri 322. aastal eKr loomulikku surma. Aristotelese õpetusED
Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi. Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat. Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse). Elusorganismidega seotud saladused on inimesi köitnud ajast aega. Üks osa uudishimust johtub tahtest kontrollida eluprotsesse ning kasutada loodusressursse. Paljudele küsimustele on leitud ka vastuseid ning see on tunduvalt parandanud meie
P. Hediger (1908–1992) Heini K. P. Hedigerist Heini Hedigeri oli lapsepõlvest saadik huvitanud loomadega suhtlemine ning tema suurimaks sooviks oli teise liigiga vestlemine inimtasemel. Seetõttu veetis noor Hediger suure osa oma ajast loomade seltsis, kogudes enda hoole alla mitmeid erinevaid liike ning jälgides nende käitumist. (Faverau 2010: 237) Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis hiljem inimese personaalruumi mõiste kujunemiseni. (Faverau 2010: 238)
väikepoepidaja ja kriketimängija, ning ema teenija ja majapidajanna. Herbert George töötas nooruses riidekaupmehe ja rohumüüjana, töö vahepealt õppis Midhursti gümnaasiumis, kus pälvis hea õppeedukuse tõttu õpetajate poolehoiu. Kirjanduslikud huvid tärkasid tal aga lugemisest ja raamatute uurimisest. Pärast kooli lõpetamist siirdus Herbert George Londonisse poodnikuks, ent võitis siis stipendiumi Londoni Royal College of Science´isse. Seal õppis ta zooloogiat Thomas Henry Huxley käe all, muu hulgas tegi kaastööd kolledzi ajakirjale. Ta kaitses bakalauruse kraadi Londoni ülikoolis 1890. aastal. Huxley arvates võinuks Wellsist saada maailmakuulus bioloog, selle asemel hakkas ta tööle kooliõpetajana ning koostas Henley koolis õpetades bioloogiaõpikuid. Ületöötamise tagajärjel ta haigestus tiisikusse ja oli sunnitud suunduma Lõuna- Inglismaa ravile. Haigus jättis Wellsi rahapuudusesse ja tervise taastudes läks ta
Arktika uurija Adolf Erik Nordenskiöld. Lõpetanud 1885. aastal gümnaasiumi reisis Hedin Erhard Sandgreniga Bakuusse, olles viimase koduõpetajaks. Samal ajal alustades ladina, prantsuse, saksa, pärsia, inglise ja tatari keelte õpinguid. Hiljem õppis juurde mitmeid pärsia dialekte ja türgi, kirgiisi, mongoolia, tiibeti ja natuke hiina keelt. [3] 1886. aastal alustas õpinguid Uppsala ülikoolis, kus õppis geoloogiat, mineraloogiat, zooloogiat ja ladina keelt. 1888. aastal lõpetas filosoofia kandidaadina, ning pärast täiendavat stuudiumi Saksamaal, Berliini ja Halle Ülikoolis, omandas filosoofia doktori astme Halles 1892. Berliinis oli tema õpetajaks saksa kuulus maateadlane ja Hiina uurija Ferdinand von Richthofen, kes äratas Sven Hedinis sügavama huvi vähetuntud Kesk- ja Ida-Aasia vastu. Juba üliõpilasena 1885. aastal, sõitis Hedin tuntud rootsi suurfirma L. J. Nobeli ülesandel Bakuusse, kus olid Nobeli
Nagu Sokratestki, süüdistati teda jumalakartmatuses ning ta põgenes Euboia saarele Chalkisesse, et mitte lasta ateenlastel veel üks kord filosoofia vastu eksida, nagu ta ise ütles. Mõni aeg hiljem, 322. aastal, ta suri. Aristotelesest jäi maha mahukas looming, mis sisaldab loogikat ja tunnetusteooriat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat, eetikat, poeetikat, retoorikat ja poliitikat, samuti loodusteadust meteoroloogiat, astronoomiat, zooloogiat ja botaanikat käsitlevaid teoseid. Tegemist on loengukäsikirjadega ja märkmetega koolis kasutamiseks. Esimesel sajandil eKr pani Andronikos Rhodoselt, Lykeioni kümnes juht pärast Aristotelest, tema kirjutised meie ajani säilinud kujul kokku. Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on
M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geograafia uurib sidemeid riigi ja maapinna vahel, sest need on omavahel orgaaniliselt seotud. Ratzeli riigi, kui organismi tunnused: Riik on kõrgemat järku terviku orgaaniline osa Riik pole mehaaniline moodustis, vaid elav terviklik vorm. Riik on looduse loomusunniline saadus
enesekindlust, usku iseendasse, vastutustunnet ja abivalmidust, arendada motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid - kuna lapse keskendumine algab käelisest tegevusest, on nad välja töötatud nii, et laps saab huvitavate käeliste tegevuste kaudu teadmisi asjade mahu, kaalu jne. kohta. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid - sellesse rühma kuuluvad õppevahendid, mis tutvustavad botaanikat, zooloogiat, ajalugu ja geograafiat. Võtmesõnaks on lapsepoolne huvi ning õppevahendid aitavad vaid nähtut ja kogetut süstematiseerida, last huvitavatele küsimustele vastust leida. Emakeele materjalid - keelematerjalid moodustavad oma rühma, aga iga õpetaja peab palju ise tegema sõltuvalt oma maa kirja ja keele eripäradest. Huvi keelematerjali vastu tärkab 3-4- aastaselt. Matemaatika materjalid - sellega alustatakse tööd 3-4-aastasena ja jätkatakse kuni koolieani.
Ka Marco Polo`t peetakse üheks suuremaks maailmaränduriks. 5. Al Idrisi sündis 1099 või 1100 aastal Marokos (pilt nr 1). Ta saabus Sitsiiliasse 1145 aastal. Ta oli poeet ja araabia keele autor. Tegi valmis kaarti väärtusliku metalli peal. Õppis Cardovas. Reisis palju kaugetele maadele. Ta oli kuninga Rogeri II õukonnast. Araablased peavad teda renegaadiks, kuna oli seotud kristliku õukonnaga. Omas suhted ekonoomikaga, füüsikaga ja kultuuriga. Idrisi uuris zooloogiat, geograafiat, ravimtaimi. Idrisi oli mitmete keskaegse geograafia alaste tööde autor. Reisis läbi Põhja-Ameerikat ja Hispaaniat. Tema koostatud geograafilised raamatud olid väga populaarsed nii idas, kui läänes mõni sajandi jooksul. Ta koostas geograafia atlase 71 kaardiga. Temast on vähe geograafilisi andmeid. Suri ta ligikaudu 1166 või 1180 aastal Sitsiilias või Marokos. Pilt nr 1. Al Idrisi Uusaja maadeavastajad 6
Hildebrand, Philipp Schwatz,) alates 1440 aastast materjali hõlmav. Teised allikasarjad: Liivimaa seisustepäeva aktid ja retsessid; allikate publitseerimises osas tegid baltisakslased ära tohutu töö. Liivimaa üks paremalt kajastatud piirkondi Lääne- Euroopas; Hansa ajalooseltsi seeriad (kaubandusajaloo kohta). Leonid Arbusow senior – rahvuselt venelane, aga kasvas üles baltisakslasest literaadi juures ja saksastus. Elas Kuramaal. Õppis kõigepealt 6 aastat zooloogiat, meditsiini kui loodusteadusi, ja alles lõpus Waitzi juures 3 aasta ajalugu. Seejärel 10 aastat kooliõpetaja Kuramaal. Hiljem tegutses eraõpetajana (c 20 aastat). Uurijana on ajalukku jäänud keskaega puudutavate töödega. Väga hinnatud on tema töö Liivimaa vaimulikkonna kohta 12-16.sajandil; Liivi ordus esindatud suguvõsade kohta; Eesti - 10
püüab neid liigitada. 1892a ilmus Galtec´i raamat sõrmejälgedest, seejärel Vustich ja Henry lahendasid sõrmejälgede klassifikatsiooni. 1879a avaldas Prantsuse teadlane Bertillan oma antropoloogilistele mõõtmistele põhineva identifitseerimise süsteemi. Lõpuks tuleb meenutada Austria kriminalisti Hanss Grossi, kes pikkade aastate jooksul õppis tundma füüsika ja keemia aluseid, fotograafiat, mikrobioloogiat, mikroskoopiat, botaanikat ja zooloogiat. Pärast 20a kestnud tööd, jõudis ta järeldusele, et olegi niisugust tehnika- ja loodusteaduse saavutust, mida ei oleks võimalik kasutada kuritegude avastamisel. 1892a ilmus temalt raamat ,,Uurija kogemus" loeng: 04.11.2006 IV KRIMINAALPOLITSEI TEKE Tekkis Prantsusmaal 1812a. Esimene politsei (Sureté), kes ei tegelenud Kuninganna vaenlaste otsimisega
Dialoogis "Phaidros" on juttu, Maailmahingest, inimhingedest ja planeetidest. Platoni kosmoloogia järgi pole väljaspool maailma mitte midagi, hiljem, keskajal, paigutatakse sinna teispoolsus. ARISTOTELES (384-322 eKr) Aristotelese kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Ta töötas välja teaduslikkuse. Ta lõi bioloogia ja kirjanduskriitika. Uuendas moraali ja ühiskonna õpetust. Arendas edasi füüsikat, keeleteadust, politoloogiat, ökonoomikat, psühholoogiat, botaanikat, zooloogiat, õigusteadust, keemiat, astronoomiat ja ajaloouurimist. 9 Talt pärineb üpris palju tänaseni kasutatavat teadusterminoloogiat. Ta süstematiseeris loogika ning teda peetaksegi formaalse loogika rajajaks. Aristotelese loogika annab reeglid, millised arutlused annavad tõestest eeldustest paratamatult tõese järelduse, millised mitte. Loogika on töörist teiste teaduste jaoks (siit ka loogikaalaste tööde hilisem koodnimetus: Organon.
annaabi.ee 
