( 0.025 + 0.23i) -2.926 × 10 -4 + 0.297i) -3 + 3.825 × 10 + 0.014i 0.025 + 0.23i + ( -2.926 × 10 + 0.297i) -4 -3 ZL = 9.293 × 10 + 0.164i ZG := ZG2K ZG = 0.269i i Cmax I..kGb := ZG i 1.1 I..kGb 0.269i I..kGb = 4.092 i Cmax I..kLb := ZL i 1.1 I..kLb I..kLb = 6.68 + 0.378i -3 9.293 × 10 + 0.164i I..kb := I..kGb + I..kLb I..kb 4.092 + ( 6.68 + 0
Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: p1 x1 + p 2 x 2 + p3 x3 + ... + p n x n = p x i i Xg= p1 + p 2 + p3 + ... + p n p i Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Arvutamine toimub tabeli vormis (vt. Tahvel 5.III). Siin näitena toodud tabelist saame: 2 15900 4 52880 xg = = = 2,15m ja zg = = = 7,15m 1 7400 1 7400 Laeva keskmise süvise muutumine koormuse muutudes. (Joon. 5.5.) Joon. 5.5. Lepime kokku, et võtame maha või lisame väikese lasti s.o
24&bih=662#imgrc=70-S3o1Kv6ZOfM: 19/12/2017 https://www.google.ee/search?dcr=0&biw=1024&bih=662&tbm=isch&sa=1&ei=fG4 5Wu3fJczTwAL8kJPQAQ&q=Niungvaliruluit&oq=Niungvaliruluit&gs_l=psy-ab.3. ..64718.78639.0.79245.17.17.0.0.0.0.134.1520.8j7.17.0....0...1c.1.64.psy-ab..0.5.531.0..0j0i67 k1j0i10k1j0i30k1j0i19k1j0i10i19k1.76.KEsH-dBdtyM#imgrc=XhJrdxPW1QryuM: 19/12/2017 https://www.google.ee/search?dcr=0&biw=1024&bih=662&tbm=isch&sa=1&ei=zG 45Wun_MonDwQKqxYfIAw&q=pangnirtung&oq=pangnirtung&gs_l=psy-ab.3..0i 19k1l9j0i30i19k1.146662.149321.0.149794.11.7.0.4.4.0.130.724.4j3.7.0....0...1c.1.64.psy-ab.. 0.11.738...0j0i13k1j0i13i30k1.0.yg8s8zg6Xjs#imgrc=3xtXRuJRVfY--M: 19/12/2017 Thank You For Watching!
abil. Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: p1 x1 p 2 x 2 p3 x3 ... p n x n p x i i Xg= p1 p 2 p3 ... p n p i Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Arvutamine toimub tabeli vormis (vt. Joon. 38 ja 3.9). Siin näitena toodud tabelist saame: 7 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. 2 15900 4 52880
8U#oHcqt9{U8
g#y#~m#EJVKN]lFd;&Mr^ ? On&#^#3*q2 #~
LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus Püstuvus lainetuses 1. Laevageomeetria ...
d=1&cad=rja&uact=8&ved=0CB0QFjAAahUKEwjDvNnCuJzIAh XE1ywKHVXSACw&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2F wiki%2FHiis&usg=AFQjCNGwmMkvzaqSFcjMzbIUFHjWQ9Uly Q&sig2=WkSEH_NrjlqszCFLpUfgFQ ● https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&c d=2&cad=rja&uact=8&ved=0CCYQFjABahUKEwjDvNnCuJzIAh XE1ywKHVXSACw&url=http%3A%2F%2Fwww.maavald.ee%2F hiis%2Fhiied&usg=AFQjCNGgwGXP8dqMSXMPRbpk8NZeR8P Zg&sig2=s3gKa0T9_fvHKTapMERfA ● https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&c d=3&cad=rja&uact=8&ved=0CCsQFjACahUKEwjDvNnCuJzIAhX E1ywKHVXSACw&url=http%3A%2F%2Fmaatundmine.estinst.ee %2Fkohad%2Fkunda%2Fhiiskuiselline%2F&usg=AFQjCNGuBiu e6o9mEq0eBdleDj1W1FwSMA&sig2=tyvXhzI0O6Vh2ucgggTHC A ● https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&c d=4&cad=rja&uact=8&ved=0CDEQFjADahUKEwjDvNnCuJzIAh
Sisselõike vedava keskratta hamba jalal peab tema hammaste arv za olema suurem kui 17. Enamasti võetakse za = 18 (kasutatakse ka nihutust ja ). Teiste rataste hammaste arvusid valides arvestatakse kolme tingimust: ühistelgsust, satelliitide paigutust võrdsete nurkade all (sümmeetrilisust), heanaaberlikkust. Planetaarülekande kinemaatikaarvutus Planetaarülekande kinemaatikaarvutus tehakse järgmiste valemitega: Ülekandesuhe: hammaste arvud za18; zb=za(i-1); zg=0,5(zb-za; Ühistelgsuse tingimus (kui lähtekontuuri ei nihutata): zb = za + 2zg Sümmeetrilisustingimus (koostamistingimus): ja ehk kus n on satelliitide arv ülekandes (tavaliselt 3), e aga suvaline täisarv; heanaaberikkustingimus: ,kus a on ülekande telgede vahe, 0,5dsatelliidipeaderingjoon on satelliidi peaderingjoone läbimõõt. Pärast kinemaatikaarvutusi tehakse jõuarvutus. Planetaarülekande jõuarvutus
tegurid Cwp Cm ja Cb nim sõltumatuteks põhiteguriteks , tegureid Cp ja Cvp aga nendest tuletatud teguriteks e prismaatilisteks teguriteks. Prismaatilised tegurid leiavad vähe kasutust. laeva raskuskeskme koordinaatide määramine Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Valem vihikus. Üks neist kaaludest m1 on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. samal meetodil leitakse ka Yg ja Zg Tabel vihikus. Arvutamine toimub tabeli vormis. Siin näitena toodud tabelist saame Valem vihikus Laeva keskmise süvise muutumine koormuse muutudes lepime kokku , et võtame maha või lisame väikese lasti s.o. alla 10% veeväljasurvest. Olgu see n. Sellest muutub kaaluline veeväljasurve õ (kolmnurk)=m Muutub ka mahuline veeväljasurve õ (tagurpidi kolmnurk) võrra Kuna (kolmnurk = p korda (tagurp. Kolmnurk) siis õ(kolmnurk) = õp(tagurpidikolmnurk) ehk v = õp(tagurpidikolmnurk)
5.2 AlalisvooĮu elektrornaņetid 24 5.2.lAlakisvooļumaņetite iseloomustrrs 25 5.2.2AlaĮisvoolumaņetitekomrnuteerimine 25 5.3 Vaheįduwoolu elektromagnetid 27 5 3.1 Vahelduwoolu magnetite iseloomustus 2g 6 Lulitid ja releed 29 6.1 Ltilitite kirjeldamisel kasutatav tenninoloogia zg 6.2 Elektriltilitite juhtimine 3 lülitįd I 6.2.l Mehaaniliselt juhitavad 3l 6.2.2 Maņetväljagajuhitavad lįilitid 3l 6.3 ElektromaņretreĮeed 32 7. Elektroonsed andurid 34 7
horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel. Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil.Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Xg= Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Bonjeani maastaap. Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=AWT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1
c &*,e-vaLr{igf Ka,Vra'c ,farr{ *j+-r, J,aAla, ,' ''/t n" n n f =I L =[G*"()AL-ZG* -tK r, u*u'6nu- f t r z Ener6fru K-l K=t E=t
c &*,e-vaLr{igf Ka,Vra'c ,farr{ *j+-r, J,aAla, ,' ''/t n" n n f =I L =[G*"()AL-ZG* -tK r, u*u'6nu- f t r z Ener6fru K-l K=t E=t
Joonis 2: Süviste ja skaalade asukohtade määratlus läbipaine poolel laevapikkusel vabapindadega korrigeeritud GM t trim; t = TKF TKA m ZG centre of partial mass above base m trimm (diferent) osamassi raskuskeskme kõrgus TKF keel draught at FP m XF centre of flotation from AP m
2 E Iz Iw L2ef I M cr = C 1 + t L2ef 2 I z 2,6 I z Tegurid C1, C2 ja C3 leitakse vastavate tabelite ja graafikute abil. C1 - paidemomendi epüüri kujust sõltuv tegur (epüür külgtugede vahel) C2 - põikkoormust arvestav tegur (C2·zg) C3 - tegur, mis arvestab ristlõike raskus- ja väändekeskme ei lange kokku (C3·zj) Lef - tala põiktugede vahekaugus (kiivepikkus); k - lõigu Lef efektiivpikkuse tegur järgmiselt: kui lõigu kummagi otsa pööre z-telje suhtes ei ole takistatud, siis k = 1,0 kui lõigu mõlema otsa pööre z-telje suhtes on takistatud, siis k = 0,5 kui ainult ühe lõigu otsa pööre z-telje suhtes on takistatud, siis k = 0,7
milleküljest hargnevad 230 mm pikkused horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel. Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil.Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Xg = Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Bonjeani maastaap. Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=AWT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1
milleküljest hargnevad 230 mm pikkused horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel. Laeva raskuskeskme koordinaatide määramine. Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil.Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Xg = Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Bonjeani maastaap. Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=AWT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1
k - lõigu L efektiivpikkuse tegur järgmiselt: - kui lõigu kummagi otsa pööre z-telje suhtes ei ole takistatud, siis k = 1,0; - kui lõigu mõlema otsa pööre z-telje suhtes on takistatud, siis k = 0,5; - kui ainult ühe lõigu otsa pööre z-telje suhtes on takistatud, siis k = 0,7; kw - analoogne lõigu pikkuse tegur ristlõike deplaneerumise seisukohalt; zg - koormuse rakenduspunkti kaugus varda teljest (kui koormus on suunatud varda telje poole märgiga "+"; teljest eemale märgiga " ") vt joon.1; ( I w = f 1 - f I z hs2 ) - sektoriaalinertsimoment (valtsprofiididel antud tavaliselt tabelites), vt ka eespool, jaot. 4.7; hs - vööde raskuskeskmete vahekaugus;
V c drfrsA/l'erLrsLT I ( n. =f " 1n as,oloft:oL lr,e,t-;* pn pu*--:.t Su,*o* = #+ # s { {,21,^ , I V_u fr4,zg*- at+ve,*a-L -.::::.> -r t-F E.*;^ rA ffi#?,ryT,ffihwffi:" , Is
Vundamendi koormusest tingitud lisapinge pinnases ulatub teoreetiliselt lõpmatu sügavuseni, kuigi väheneb sügavuti. Ilmselt teatud sügavuses muutub pinge sedavõrd väikeseks, et sellest tingitud elementaarkihi deformatsioon on tühiselt väike võrreldes koguvajumiga ja selle arvestamata jätmine ei mõjuta lõpptulemust oluliselt. Enamasti loetakse, et sügavusest, kus lisapinge vundamendist zp moodustab väikese osa (näiteks 20 %) pinnase omakaalupingest zg, allapoole jääva pinnase deformatsioone ei ole vaja arvestada. Sügavust milleni deformatsioone arvutatakse nimetatakse aktiivtsooniks (joonis 7.6). zg zp ak tiiv tso o n i zg zp paksus 0 ,2 z g Jo o n is 7 .6 A k tiiv tso o n i p a k s u se m ää ra m in e tin g im u se st 0 ,2 z g = z p
I#o
fbfHv- #ME#H]d%H?#N ?
#RT
esialgse impulsi tipp-pingega kuri 2 korda. Tegeli peegeldumistegul krrs^ nlootori klemmidel arr,,utatakse valemiga : "reJm k..^-, =zu'-Z' , (7 5) Z, + zr' kus Z^ on mootori koguinduktiivsusest Į,,, sõltuv induktiivrre näivtakistus ja Zg mootori staatorįmähise tnahtuvttsest C,, tirrgitud nrahtuvusl ik näivtakistus' Ī "nl (1.6) Zn' = - Ļ'nl Tavapäraselt on Zn, ļ00 kuni 1000 O. Takistuse Z* suurent väär1us vastab väikserr-raļe mootolile.
annaabi.ee 
