Fechner oma raamatu "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisel. Lisaks Volkmannile on eksperimentaalpsühholoogia kujunemislooga seotud ka Friedrich Georg Wilhelm Struve, kelle tööd aitasid kaasa nn. personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele. · Oluline sündmus oli ühe kaasaegse psühhiaatria ja psühholoogia rajaja Emil Kraepelini valimine TÜ psühhiaatriaprofessoriks (ta oli selles ametis 1886- 1891). Wilhelm Wundti õpilasena algatas Kraepelin Tartus eksperimentaalsete uuringute programmi, uurides taju, väsimust, und, sõnaassotsiatsioone ja farmakonide mõju psüühikale. Peale Kraepelini lahkumist jätkas eksperimentaalset suunda teine Wundti õpilane Vladimir Tsiz. Kuulmisprobleemide uurimisega pälvis rahvusvahelise tunnustuse füüsikaprof. Arthur Joachim Oettingen. Eestiga oli seotud ka kahe väljapaistva psühholoogi elukäik: gestaltpsühholoogia
haigete petuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas pshhiaatria ja nrvihaiguste valdkonda ksitlevat ppetd arsti- ja igusteaduskonna lipilastele. Tartu likoolis ttas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil pshhiaatria pperaamatu (1887) kahes vljaandes, hiljem ksiraamatu, mis ilmus paljudes vljaannetes ja tlgiti mitmesse keelde. Ta ttas maailma esimeses eksperimentaalpshholoogia laboratooriumis W. Wundti juures. Kraepelini hilisemast telust on silmapaistev 1902. a alanud koost A. Alzheimeriga, kellega koos identifitseeriti Alzheimeri tbi.
k�sitlevat �ppet��d arsti- ja �igusteaduskonna �li�pilastele. Tartu �likoolis t��tas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. 5.slaid Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil ps�hhiaatria �pperaamatu (1887) kahes v�ljaandes, hiljem k�siraamatu, mis ilmus paljudes v�ljaannetes ja t�lgiti mitmesse keelde. Ta t��tas maailma esimeses eksperimentaalps�hholoogia laboratooriumis W. Wundti juures. Kraepelini hilisemast t��elust on silmapaistev 1902. a alanud koost�� A. Alzheimeriga, kellega koos identifitseeriti Alzheimeri t�bi. 6. slaidil kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Emil_Kraepelin http://skiso-praanik.blogspot.com.ee/2014/06/emil-kraepelin-1856-1926.html http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/ajalugu/8-emil-kraepelin-tartus http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/people/emilkraepelin.aspx
Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Sokratest d. Aristotelest Küsimus 6 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Galileo Galilei käsitlus objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kuid teised eksiteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, miatse). Vali üks: Tõene ÕIGE! Väär Küsimus 7 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst
Umbes 150 000 liiget. · American Psychological Society (APS) · Euroopa psühholoogia seltsid · Eesti psühholoogide liit. · Eesti psühholoogiaüliõpilaste Ühendus. 6) Kraepelini teened · Tartu Ülikooli psühhiaatriaproffessor · Rajas Tartus psühholoogia laboratooriumi · Oli üks esimesi, kes õppis Wundti juures eksperimentaalpsühholoogiat 7) Torki teened · Doktoritöö ,,Eesti laste intelligents'' Eesti psühholoogia kõige olulisem saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. · Leidis, et rassi füüsilised tunnused nt. pikkus, korreleeruvad väga kõrgelt vaimse võimekusega (LääneBalti rass on vaimsel arenenum kui IdaBalti rass). 8) Ramuli teened
Seda kirjeldab logaritmfunktsiooni graafik. Selle seadusega näitas Fechner, et füüsiliste ja vaimsete suuruste vahel on kindel seaduspärasus, mida saab lühemalt väljendada matemaatilise valemiga. Wilhelm Maximilian Wundt (1832-1920) oli see mees, kes 1879.a sisustas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi katseseadmetega, millest sai maailma esimene psühholoogia labor. Seal said ettevalmistuse suur hulk esimese põlvkonna psühholooge, nende seas ka Wundti lemmikõpilasi Emil Kraepelin (1856-1926), kes 1886 valiti TÜ professoriks. Teda peetakse kaasaegsete vaimuhaiguste loojaks, kuid ta oli ka üks eksperimentaalpsühholoogia rajajatest. Sir Francis Galton`ile (inglane, 1822-1911) kuulub psühholoogia sünnis eriline koht. Ta paistis silma erinevates valdkondades. Tänapäeval kasutatavad sõrmejälgede analüüsi süsteemid põhinevad Galtoni väljatöötatud papillaarjoonte analüüsi skeemil. Meteoroloogias seletas ta antistsüklonite olemust
õige 3. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Determineeritud protsessid b. Emotsionaalsed protsessid c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid 4. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia koolkonnas on lähtutud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. humanistlik b. kognitiivne c. evolutsiooniline d. psühhoanalüütiline 6. Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk Id'i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki
1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eksperimentaalselt uurida kõrgemaid psühholoogilisi protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvaste elu, kogemusi ja arengut. "Rahvaste psühholoogia". Wundti põhipanus oli psühholoogia organiseerimine. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse psühholoogia teaduse kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. psühholoogia ajakirja. Hermann Ebbinghaus (1850-1909) - "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. 2. Reaktsiooniaja mõõtmine: liht- ja valikreaktsiooniaeg; A, B ja C reaktsiooniaeg. Milles poolest need erinevad? (loeng)
Psühholoogia muutus teaduseks, kui 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi Leipzigi. Tema teeneks loetakse, et pani aluse teaduslikule psühholoogiale. Iga teaduse eesmärk on luua teaduslikke teadmisi, mille usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega, rangete ja objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega (nt eksperiment, testid) ning teadmiste usaldusväärsuse piiride määratlemisega. Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus, mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. Esimene teadaolev eksperiment teadusliku õiguspsühholoogia valdkonnas oli 1893. aastal Columbia ülikoolis New Yorgis, mil J. M. Cattell palus üliõpilastel vastata triviaalsetele küsimustele, andes igale inimesele aega 30 sekundit mõtlemiseks ning hiljem vastates, samal ajal hinnates, kui kindlad nad oma vastuse õigsuses on
Paradigma raames lähtutakse sarnastest eeldustest ja eelistatakse samu meetodeid. Iseloomulik on mitmete suundade samaaegne arendamine. Erinevatel aegadel on domineerinud erinevad suunad. Näiteks: Wilhelm Wundt voluntarism* (Saksamaa) huvitus tähelepanust. Lisaks mentaalsest kronomeetriast, psüühika elementidest. *Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Nimetab Wundti voluntarismi ühe arendajana. Samas oli tema huviks ka psüühika baaselemendid . Edward Titchener (Euroopast Ameerikasse) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud (www.freud-museum.at). Psühhoanalüüs oli
(Struktuurfunktsionalism tunneb vähem huvi indiviidide tegevuste või vajaduste vastu, huvitub pigem indiviidi positsioonist sotsiaalses süsteemis Malinowski tekitab enda ümber klassikalise kangelase müüdi. Alustab füüsikuna, erakordselt andekas füüsik. Fraserist mõjutatuna tekib huvi antropoloogia vastu ning suundub õpingutele Londonisse. Tänu esimesele maailmasõjale jääb lõksu oma esimesele välitööle. Inglismaale naastes loob uue distsipliini. Wundti mõjul läheb uurima Austraalia põlisrahvaid. Alustab oma välitööd 30 aastasena Paapua Uus-Guineas, edasi liigub Trobriandi saartele. Ideaalne etnograaf, samas teoreetiline pool jäi nõrgemaks. Poola intellektuaalide perekonnast Huvi füüsikalt ja matemaatikalt filosoofia ja psühholoogia suunas Õpib filosoofiat Leipzigi ülikoolis (Wilhelm Wundti mõju- huvi Austraalia põliselanike vastu) London School of Economics (Westermarki mõju: huvi peresuhete vastu) 1914. a
esimestest uurima nägemise eristusvõimet. Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. Gustav Theodor Fechner on kaasaegse psühholoogia üheks rajajaks. Weberi seadusele tuginedes sõnastas üldise psühhofüüsika seaduse (Fechneri seadus). Wilhelm Maximilian Wundt püstitas esimese psühholaboratooriumi aastal. 1879. (tinglikult ka teadusliku psühholoogia sünniaasta). Emil Kraepelin oli Wundti õpilane, 1886 valiti ta Tartu Ülikooli professoriks. Francos Galton leidis, et andekus ja iseloom on päritavad. Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus (nt vanemate pikkus) sisaldab informatsiooni teise suuruse (nt lapse pikkus) kohta. 2.4. Kokkuvõte Filosoofid ja mõtlejad, tuginedes sisevaatlusele ja ümbritseva maailma vaatlusele, on aastasadade jooksul otsinud vastust küsimusele, mis on inimese psüühika ja mille poolest üks inimene erineb teisest.
matemaatikat on võimalik seostada psühholoogiaga. * Wundt 1832-1920 a. 1879 aastal lõi esimese psühholoogia labori. Talle võib kiitust anda ka selle eest, et andis välja esimesena psühholoogia ajakirja. Teadlasena ei olnud ta küll just kõige parem ja väljapaistvam, küll aga oli ta hea manager jms, kelle laborist sirgusid väga tublid ja väljapaistvad õpilased. * Emil Kraepelin 1856-1926 a. Peetakse üheks Tartu Ülikooli tuntumaks teadlaseks, seal töödanud on. Tema oli ka Wundti üks lemmikuid õpilasi. Teda peetakse kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse loojaks psühhiaatria üks isasid. * Sir Francis Galton 1822-1911 a. On olnud mees nagu orkester, kelle erakordsed huvid on toonud kaasa palju uut, uurides asju seinast-seina. Hakkas huvi tundma sellise asja kohta nagu vaimsetevõimete pärilikkus. Leidis, et on olemas seos andekuse ja lähisugulaste andekuse vahel tundub, et vaimsed võimed on pärilikud. Tegi sellise põhjaliku
protseduuri, mida nimetatakse introspektsiooniks. Introspektsiooni puhul esitati inimestele stiimul, näiteks ereroheline kujund või kaardile trükitud lause ning paluti oma sõnadega kirjeldada nii detailselt kui vähegi võimalik, mida nad selle stiimuli eksponeerimisel kogesid. Wundt väitis, et psühholoogid suudavad aruannete kaudu, mida inimesed oma reaktsioone kirjeldades andsid, mõista teadvuse struktuuri. Wundti strukturalism ei pidanud ajaproovile vastu, kuna psühholooge ei rahuldanud oletus, et introspektsioon suudab psüühika põhielemendid paljastada. Probleeme tekkis mõne sisemise kogemuse, näiteks emotsionaalse reaktsiooni kirjeldamisel. (Proovige näiteks järgmisel vihastamisel analüüsida ja selgitada, millised on teie vihatunde algelemendid.) Veel enam: objektide lammutamine kõige algsemaiks elementideks võib mõnel juhul osutuda väga veidraks ettevõtmiseks. Näiteks ei
rajas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. (Olulisemaid töid: 1873 e.k. Füsioloogilise psühholoogia printsiibid; Grundzüge der 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 8 physiologischen Psychologie). Ta nimetas oma uurimismeetodit introspektsiooniks teatud ettevalmistuse saanud inimesed, kirjeldasid seal psühholoogidele endaga toimuvat, mida seostati siis vastavalt teatud füsioloogiliste protsessidega. Eksperimentaalpsühholoogia suund. Wundti peetakse laboratooriumipsühholoogia alusepanijaks. - Teatud stiimulite abil esilekutsutud füüsiliste reaktsioonide mõõtmine saamaks teada midagi mentaalsete protsesside kohta. Oluliseks kriteeriumiks sai eksperimentide korratavus ja mõõdetavus. Mis siis paljudes psühholoogialaborites toimub? Toimub see, et psühholoogilised protsessid lõigatakse tegelikult ära sotsiaalkultuurilisest kontekstist, milles nad muidu esinevad ja luuakse kunstlik laborikeskkond ja situatsioonid
2. PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD JA UURIMISMEETODID Psühholoogia jaotus Psühholoogia on jaotatav olmepsühholoogiaks, filosoofiliseks psühholoogiaks ja teaduslikuks psühholoogiaks. Olmepsühholoogia on sama vana kui inimkond, filosoofiline psühholoogia sai alguse Vanas Kreeka filosoofide töödes ning teadusliku psühholoogia kokkuleppeliseks alguseks loetakse maailma esimese psühholoogialaboratooriumi avamist Wilhelm Wundti poolt Leipzigi Ülikoolis 1879. aastal. Käesolev kursus käsitleb ainult teaduslikku psühholoogiat ja selle rakendusi igapäevaelus. Psühholoogia ajaloolised koolkonnad Strukturalism (teadvuse struktuuri analüütiline uurimine), meetodiks introspektsioon (enese teadvuse analüüs). Põhiküsimus: Millistest koostisosadest või elementidest psüühika koosneb? E.B. Titchener: Inimlikke läbielamusi saab analüüsil lahutada elementideks.
annaabi.ee 
