Rahvastik 17 131 911 elanikku (2016) 501/km² 79,3% hollandlased 6,3% teiste ELi riikide kodanikud Suurimad linnad Amterdam (pealinn; 855,896) Rotterdam (638,751) Haag (531,935) Utrecht (347,526) Sümboolika Lipp Statenvlag Vanim riigihümn Trikoloor; punane, valge, sinine Originaalsõnade autor 14. Veebruar 1796 teadmata Pühendatud Oraje Willemile Ajaloolised eripärad Iseseisev aastast 1648 II maailmasõjas alistus 4 päevaga Vabastati 5. mail 1945 Pärast II maailmasõda (1954) alustas dekolonisatsiooniga Moodustus Madalmaade Kuningriik Iseseisvusid Indoneesia ja Suriname Peale II maailmasõda utsitas valitsus emigratsioonile Riigist lahkus ubes 500 tuhat inimest Esirinnas isikuvabadustes Benluxi, NATO, Euratomi, ESTÜ asutajaliige Euroopa Liiduga ühinemine Oli ESTÜ asutajaliige
Sellist olukorda kutsutakse restauratsiooniks ( endise poliitilise korra taastamine ). Nii Charles II kui ka tema järglane James II püüdsid taastada absolutistliku korda. James II soov anda usuvabadus nii puritaanidele kui ka katoliiklastele ei meeldinud rahvale ning parlamendi ja kuninga vahel tekkis jälle tüli. Tunnetanud rahva toetust, sõlmis kõrgaadel kuninga vastu vandenõu, pakkudes trooni kuninga väimehele, Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile. 1688 a. novembris põgenes James II Prantsusmaale ning järgmise aasta algul kirjutas Willem alla " Õiguste deklaratsioonile " ning ta krooniti Inglismaa kuningaks William III nime all. Ajalukku on see sündmus läinud kuulsa revolutsiooni nime all. " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma
lordprotektoriks. 1653.aastal peksis ta parlamendi laiali ning valitses edasi sõjaväe toel. Välispoliitikas saatis teda edu kuid uue valitsuse seatud radikaalsed reformid, ranged seadused ning nõudmised olis rahvale vastumeelt. 1658. aastal Cromwell suri. 14) Kuulus revolutsioon James II krooniti 1685. aastal kuningaks, kui tema katoliiklasi soosiv poliitika oli aadlikele vastumeelt ning nad sepitsesid kuninga vast vandenõu, pakkudes trooni Oranje Willemile. Kui Willem 1688. aastal oma sõjaväega saabus, põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada parlamendi koostatud “Õiguste deklaratsioon” (Bill of Rights), mis määras kuninga ja parlamendi võimu piirid, samuti pandi kirja seadused, mis välistasid trooni satumist katoliiklaste kätte. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned sajanditeks ning kuna tegevus
Inglimaa kuulutas välja vabariigi, aga Cromwell võttis endale sisuliselt kuninga rolli, nimetades end lordprotektoriks. Ta saatis parlamendi laiali ning tegutses sõjaväe toel. Ta kehtestas väga ranged seadused ning nõudis, et inimesed loobuksid igasugustest lõbustustest. 7. Kuulus revolutsioon Kui James II tuli troonile tekitas tema katoliiklasi soosiv poliitika kogu maal ärevust. Aadlikud sepitsesid kuninga vastu vandenõu ning pakkusid trooni Oranje Willemile Madalmaadest, kes tuli oma vägedega Inglismaale ning sellepeale põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada Õiguste deklaratsioon (Bill of Rights), mis määraks kindlaks kuninga ja parlamendi piirid. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned järgnevateks sajanditeks. Kuna riigipüüre toimus veretult hakati seda hiljem nimetama „Kuulsaks revolutsiooniks“. 8. Õiglase sõja idee
riigi rahandusprobleeme. Ta asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse kolooniaimpeeriumi rajajaid. 3.) Kodusõda inglis maal algas 1642 a -kehtis kuni 1646 a- türannia, ei kutsunud parlamenti kokku, tahtis kehtestada makse(aga parlament ei andnud luba)tahtis riigiusuks katoliiklust 4.) Kuulus revolutsioon- Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ja trooni pakuti Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile. 1689a kirjutas Willem alla " õiguste deklaratsioonile " ja ta krooniti William 3 nime all inglismaa kuningaks. "Õiguste deklaratsioon" - see määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid - parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse - kuningale andis parlament täitevvõimu. Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. - Inglismaal kehtestati trükivabadus - Inglismaal kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia. 5
variandina anda võim tagasi Stuartitele. 1660 kutsus parlament Charles II tagasi. Sõlmiti kokkulepe- nn Breda deklaratsioon, kus lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused, piirates parlamendi võimu. Charles II surma järel sai troonile tõsikatoliiklik vend James II, kes soovis vähendada parlamendi osa. Enamik inglasi nägi kuninga katoliikluses ähvardust kogu rahvale. Parteide juhid pakkusid krooni Hollandi väejuhile ja James II väimehele Oranje Willemile, kelle armee maabus 1688 Inglismaal, mille peale James II Prantsusmaale põgenes. Seda nimetatakse Kuulsaks revolutsiooniks. Püüded kehtestada Inglismaal absolutism oli läbi kukkunud. Kuninga ja parlamendi võimuvõitlus oli lõppenud viimase võiduga. Uus valitsejapaar pidi alla kirjutama Õiguste billile, millega kinnitati parlamentaarse monarhia põhiseisukohad, nt kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heaks kiidetud seaduste toimet. Maksude üle võis otsustada ainult parlament. 18
Nad olid valmis pigem jääma usuvabaduseta, kui olema ühes leeris Inglismaal põlatud katoliiklastega. Tüli kuninga ja parlamendi vahel süvenes veelgi, kui kuningas James II jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele. Kuulus revolutsioon ja õiguste deklaratsioon Inglismaal. Kuulus revolutsioon tunnetanud rahva toetust , sõlmis kõrgaadel kuninga vastu vandenõu , pakkudes trooni kuninga väimehele, Hollandi protestatlikule valitsejale Oranje printsile Willemile. 1688. aasta novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. James II põgenes Prantsusmaale. Järgmise aasta algul kirjutas Willem alla ,,Õiguste deklaratsioonile`` ning ta krooniti Williami III nime all uueks Inglismaa kuningaks. Ajalukku on see sündmus läinud Kuulsa revolutsiooni nime all. Õiguste deklaratsioon Õiguste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ning kejtestas makse
taga katoliiklasi (valis endale oma katoliikliku nõukoja; ei järginud Abeus Corpuse printsiipi õiglasele kohtupidamisele). Arvati et temast saab uus Bloody Mary. Usuvabaduse nõue. 1687 James II lasi välja seaduse usuvabadusest kõigile alamatele. Otsis sellele kinnitust ka parlamendilt. Saatis 7 vastu olnud piiskopi Towerisse, kus nad aga kohtupidamisel õigeks mõisteti (!). „Surematu seitsme“ (Immortal Seven) kutse Oranje Willemile. Üks seltskond kõrgaadleid kirjutas Oranje Willemile palvega, et see päästaks Inglismaa. James II tütar Mary oli tema abikaasa. Oli otseselt siis suguluses James II-ga. Oli ka Charles I pojapoeg. Willemi poliitika ja saabumine Inglismaale. Willem ootaski juba ammu head võimalust Inglismaale tungida. Nüüd oli tal ka toetus. Ta ei pretendeerinud kuningaks, vaid et tuleb vaid Inglismaad ja protestantlust päästma. 1688 sügisel kogus 15000 meest. 5 novembril 1688 randub Inglismaal. Teda ei nähtud seal okupandina, suur poolehoid
Reimer 14 toetajad ja anglikaanid) ja viigid (ing k whigs; usulise tolerantsi pooldajad; vastustasid kuninga omavoli). Restauratsiooni tulemusena kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. 1685 – 1688 valitsenud James II läks taas parlamendiga tülli, vihastades viimase välja katoliku usku astumisega. Inglise parlament vastas sellele trooni pakkumisega James II tütre Mary abikaasale- Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile (nn Kuulus revolutsioon 1688). 1689 krooniti Willem kuningaks (Inglise kuningana William III; valitses 1689 – 1702). Kroonimise eel allkirjastasid Mary ja Willem „Õiguste billi” (ing k „Bill of Rights”), millega kindlustati Inglismaal parlamentarism: kõik seadusandlikud aktid tuli kinnitada parlamendi mõlema koja poolt, parlamendisaadikutele sätestati sõnavabadus, parlamendi alamkoja enamuspartei määras ametisse ministrid ja teised
· Ta hakkas toetama katoliiklasi Inglismaal, katoliikluse taasjuurutamine ning kuna ta oli üles kasvanud Prantsusmaal, siis tema eeskujuks oli absolutistlik Prantsusmaa ta üritas hakata valitsema absolutistlikult. · Ohtlikuks muutus olukord siis, kui Jamesi naine sünnitas talle poja oht, et Inglismaa võib muutuda jälle katoliiklikuks. · 1688. aastal otsustati James II välja vahetada. Trooni pakuti Mary ja Orjane Willemile. Nad maandusid 14000 mehelise sõjaväega Inglismaal. Ja kuna James II inglaste poolt mingit toetust polnud, siis oli ta sunnitud põgenema ning ta põgenes Prantsusmaale Louis XIV juurde. · Kuna üks kuningas oli läinud, siis 1689. aastal kuulutas parlament Mary ja Oranje kuningateks. Nad olid kaasvalitsejad. Kuulus revolutsioon. · Hästi oluline oli ka 1689. aastal vastu võetud õiguste bill, kus pandi kirja see, et kuningas ei saa
vahel. Kehtima jäid piirangud mis pikk parlament kuningavõimule oli kehtestanud. Tulemusena kehtestati Inglismaal konstitutsiooniline monarhia, parlamendi ülemkoda taastati. Taas vabad valimised ning kujunesid toorid ja viigid. 2) Võimule sai James II 22 kes oli ebameeldiv ja rumal. Inglasi ärritas see, et ta astus katoliku usku. Oldi täielikult katoliikluse vastu ning 1688. kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus seda Oranje Willemile. Parlament esitas valimiskapitualtsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allkirjastamisele järgnes kuningapaari kroonimine. James II veretu kukutamine ja Oranje Willemi võimuletulek on Inglismaa ajalukku kinnistunud kui kuulsa revolutsioonina. Bill of Rights- deklaratsioon sätestas saadikute sõnavabaduse ja nende vaba valimise. Kõigile kuningate alamatele anti petitsiooniõigus. Kõik seadusandlikud aktid vajasid
katoliiklasi linna süütamises. 1678. aastal heideti katoliiklased parlamendist välja, juba alates 1673. aastast lubati kõrgematesse riigiametitesse üksnes anglikaani kiriku toetajaid (Test Act). Nõnda tekitas kuninga katoliku usk inglastes piisavat meelehärmi, et sundida teda troonilt tagasi astuma. 1688. aasta juunis kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus „protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks” kuningakrooni Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile, kes oli abielus oma onu James II vanema tütre Maryga. Detsembris 1688 saabus troonipretendent oma vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Parlament esitas Williamile ja Maryle valimiskapitulatsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allakirjutamisele veebruaris 1689 järgnes kuningapaari kroonimine. Õiguste billi (Bill of Rights) nime all ajalukku läinud deklaratsiooni kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid, eriti aga maksuseadused ja sõjaväe
1678. aastal heideti katoliiklased parlamendist välja, juba alates 1673. aastast lubati kõrgematesse riigiametitesse vaid anglikaani kiriku toetajaid (Test Act). Nõnda tekitas kuninga katoliku usk inglastes piisavat meelehärmi, et sundida teda troonilt tagasi astuma. 1688. aasta juunis kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus ,,protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks" kuningakrooni Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile, kes oli abielus oma onu James II tütre Maryga. Detsembris 1688 saabus troonipretendent oma vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Parlament esitas Williamile ja Maryle valimiskapitulatsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allakirjutamisele veebruaris 1689 järgnes kuningapaari kroonimine. Õiguste billi (Bill of Rights) nime all ajalukku läinud deklaratsiooni kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid, eriti aga maksuseadused ja sõjaväe kokkukutsumine parlamendi
annaabi.ee 
