kombinatsioonid jms). Kui mitmed isoglossid kulgevad sarnaselt (samas kohas, nii et tekib isoglosside kimp), tegemist on murdepiiriga. Klassikaline dialektoloogia ja strukturalism kõnelesid täiesti eri keelt. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). 1950-ndate algus: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine) (William Labov). Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse. Keelekollektiiv pole homogeenne. Keeleväliste tegurite mõju (keeleoskus, sugu, vanus, haridus, sotsiaalmajanduslik seisund).
Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 7. 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov. Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse esinemusvariante maakaardil)
Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 7. 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov. Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse esinemusvariante maakaardil)
Piiride tõmbamine on tihti tinglik. Võib rääkida nt hollandi-saksa murdepidevusest, s.o. lähedaste keelevariantide ahelast. Keelekujule ,,keele" staatuse andmine või, vastupidi, ,,alandamine" murdeks on tihtilugu poliitilise manipuleerimise tulemus. Näited: meänkieli Rootsis; moldova keel. Vene impeeriumi 19. saj. lõpu ,,teoreetikud" väitsid, et ukraina ja valgevene pole eraldi keeled, vaid vene keele murded. ,,Keel on murre armee ja laevastikuga" (Max Weinreich). Seal, kus kirjalik traditsioon puudub, on eriti raske otsustada. Keeleteadlastel, kõnelejatel ja nende naabritel võib olla erinev arvamus selle kohta, kas tegemist on enam-vähem ühe või siiski mitme keelevariandiga. Umbkaudne arv, mida nimetatakse, on u 6000 keelt. Keelte levik maailmas on ebaühtlane. Nt suurel alal kõneldakse mandariini hiina keelt, samas väike Paapua-Uus Guinea ja selle ümber asuvad saared mahutavad u 1000 keelt. Keelte
adekvaatseid tõendeid. 2.Kvantiteedimaksiim: Anna nii palju infot, kui vaja. Ära anna rohkem infot, kui vaja. 3.Relevantsusmaksiim: Edasta infot, mis on relevantne. 4.Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti väldi segasust, räägi lühidalt. Vestlusanalüüs 3 põhilist mehhanismi- vooruvahetusmehhanism(korraga räägib ainult üks ja pealerääkimised minimaalsed), naaberpaarid ja parandus. 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist sotsiolingvistika eelideed keelegeograadia ja murrete uurimine 19. saj teisest poolest. Murrete uurimisel oli alguses esiplaanil maalähedus vastandina linnastumisele. Ideaalne informant oli maamees, kes elu jooksul oleks vähe liikunud. Sotsiolingvistika sünd paljud keeleteadlased märkavad, et keeleline suhtlus nõuab muid teadmisi kui grammatika ja sõnavara. Mitmekeelsus tõusis oluliseks uurimisobjektiks ükskeelsuse kõrval.
Kaht keelt perfektselt võrdselt õppida ei suudeta, sest inimesed kasutavad keeli eri ümbruses ja eri asjadest rääkimisel. Emergentsionistlikud lähenemised: keel pole kaasasündinud, ent on tekkinud aeglaselt evolutsiooni käigus. Emakeel ja teisena omandatud keel (L2) kasutavad samu võimeid. Generativistlikud lähenemised: keel tekkis mingi sündmuse tagajärjel äkitselt ja hiljem. Kui inimene ei omanda teatud vanuseks emakeelt, ei omanda ta emakeelt perfektselt ega ka muid keeli. Weinreich 1968 kakskeelsuse liigitus: A) koordinatiivne – tähendused hoitakse lahus, nt koer ≠ dog B) segatüüp – tähendused on ühised, nt koer = dog C) subordinatiivne – üks keel teise kaudu, nt keeleõppimisel õpid, et üks sõna tähendab teist. Weinreich: kakskeelsus tekib eri olukorrast. Koordinatiivne tekib, kui keeli kasutatakse eri keskkondades, nt vene perest pärit laps käib eesti koolis. Samas olukorras/tingimustes, nt kodus kaht keelt läbisegi, tekib pigem segatüüp
4. diskursuse vead oskamatus koostada võõrkeelset teksti Igas valdkonnas 1) interferentsi vead: L1 mõju, 2) intralingvaalsed vead 15. Teise keele pragmaatika omandamine (interlanguage pragmatics) 16. Kakskeelsuse tüübid. Kakskeelsus a) ühiskondlik sotsiolingvistika b) individuaalne psühholingvistika Kakskeelsuse üldaktsepteeritud määratlus puudub. Kakskeelsuse tüübid Weinreich: koordinatiivne(coordinative) ja kombineeritud (segatüüpi, compound). Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. koodivahetus, koodivaheldus Kakskeelsuse uurimine Põhiprobleeme: - kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? - statistilised tulemused: mõjutab küll - nn kriitiise ea teooria (alates Lenneberg 1967);
tunneb selles ära, mingil määral, ühise eesmärgi või vähemalt vastastikku aktsepteeritud suuna. KOOPERATIIVSUSPRINTSIIP (Grice 1967) Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes). Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti Kvantiteedimaksiim•Anna nii palju infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim•Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele.
Uskumus Suhtumine Väärtus • Käitumine Ühekordne käitumisakt Kestev käitumisviis • Käegakatsutav toode Hind/Price Hind, mida inimene peab nii iseenese kui ka ühiskondliku hüve saamise eest maksma võib olla tasutav nii rahas, nt. toetus või annetus, kui ka mitte, nt. aeg, pingutus, muudatus elustiilis või harjumuses (Kotler, Roberto 1989; Kleine Weinreich 1999; Kotler, Philip, Roberto, Ned & Lee, Nancy 2002). Kui nn. hind on rahas väljenduv, siis peaks silmas pidama järgmisi aspekte: Kas sihtrühmal on võimalik sellist summat tasuda? Sotsiaalturunduse sihtrühmaks on sageli madala ja väga madala ostujõuga inimesed. Kuidas positsioneerib hind toote väärtust? Peab arvestama, et madal hind võib kujundada kahtlusi toote kvaliteedis. Kuidas ja kas saab hind kujundada nõudmist? Kui nõudlus on soovimatu või liiga suur (nt
Vestlusanalüüsi kriitika Kõneakti teooriale • ei ole õige sobitada empiirilist infot varem valmis mõeldud kategooriatesse; • KA ei ole alati lause, samuti ei pruugi üks lause ainult ühte kõneakti väljendada; • KA ei ole kõnelejakeskne tegevus vaid koostegevus; • keel on refleksiivne: keeleline väljend nii sõltub kontekstist kui ka loob seda. • Tänapäeval võivad siiski pragmaatika ja vestlusanalüüs olla koos. 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist TERMINID: Sotsiolingvistika koodivahetus - rohkem kui ühe keele kasutamine ühes vestluses Sotsiolingvistika eelkäijad • keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest • murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele jms • ideaalne informant (keelejuht) oli vana maamees, kes oleks elu jooksul võimalikul vähe liikunud 20
Autorid: Katz, Fodor, Katz, Postal. Põhimõisted: seem (tunnusjoon) ja semeem (üks tähendus) jagunevad sünteetilisteks, analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide ,,see mees on poissmees" on sünteetiline, ,,see poissmees on mees" analüütiline ja ,,see poissmees on minu õde" vastuoluline. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. 21. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Eeldused: · ,,Teaduslikkus püüdlusena" · Keelegeograafia ja murrete uurimine 19.saj II poolest alates (nt mõiste ,,isogloss"). Murrete uurimises otsiti ,,tõelist"/"vana" keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele) · Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees. Terminit ,,sotsiolingvistika" hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna seoste uurimist
Inglise keeles nt pole ratastega sõiduki kohta ühtset mõistet. 6 NB! See ei näita keele võimetust, vaid kultuurilise vajaduse puudumist. Kui on vajadus, mõeldakse see sõna välja. Keele alavääristamine võõraste poolt; rahvuslik alaväärsus. Kõikidel keeltel on piiramatu semantiline produktiivsus. Dialektid olevat "mittestandarse" grammatika ja hääldusega. See on vale, sest siis peaksid ju kõik keeled olema sellised versioonid varasemast keelest. Max Weinreich: "Keel on murre armee ja laevastikuga" (ehk keeleteaduslikult pole keelel ja murdel vahet, vahe on poliitiline). Kirjakeele loojad: * Adamantion Korais - kreeka * Ivar A. Aasen - norra * Vuk Karadzitsh - serbia Keel on oluline grupiidentiteedi sümbol (üks peamisi mittestandardsete keelte või dialektide säilimise tagajaid. Kuigi nad võivad väärtustada ka kirjakeelt, teevad nad selget vahet. Keele muutumine: * väidetakse, et 1000 aastaga vahetub keele sõnavarast 14%
Sotsiaalne ,,toode" võib olla · Idee Uskumus Suhtumine Väärtus · Käitumine Ühekordne käitumisakt Kestev käitumisviis · Käegakatsutav toode Hind/Price Hind, mida inimene peab nii iseenese kui ka ühiskondliku hüve saamise eest maksma võib olla tasutav nii rahas, nt. toetus või annetus, kui ka mitte, nt. aeg, pingutus, muudatus elustiilis või harjumuses (Kotler, Roberto 1989; Kleine Weinreich 1999; Kotler, Philip, Roberto, Ned & Lee, Nancy 2002). Kui nn. hind on rahas väljenduv, siis peaks silmas pidama järgmisi aspekte: Kas sihtrühmal on võimalik sellist summat tasuda? Sotsiaalturunduse sihtrühmaks on sageli madala ja väga madala ostujõuga inimesed. Kuidas positsioneerib hind toote väärtust? Peab arvestama, et madal hind võib kujundada kahtlusi toote kvaliteedis. Kuidas ja kas saab hind kujundada nõudmist? Kui nõudlus on soovimatu või liiga suur (nt
meaning and meaning shift but are addressed neither by Davidson's view nor by Searle's. They are pervasive; they occur in nearly every sentence that comes out of our mouths. I will try to acquaint you with them; unfortunately, the theories of metaphor that exploit them are very dense and complicated, and I will not have the space to expound those. Metaphor as analogical As a way into the area in question, I introduce the infinite polysemy thesis defended by Weinreich (1966), Lyons (1977), Cohen (1985), and Davidson (1986), as well as by Ross and Kittay and by relevance theorists. That doctrine concerns lexical meaning, the meanings of words and short phrases rather 188 The dark side than those of whole sentences. It is that virtually any word, even a pronoun, may take on any number of novel and distinct lexical meanings without limit, given a suitable variety of environments within sentences in which they occur.
annaabi.ee 
