Sageli seotud sellega, mida me ise hindamine(sarnased omadused). Taju kaitse: seisneb selles, et inimene püüab kaitsta ennast ebameeldiva info eest. Inimensed valivad info, mis toetab nende seisukohti, jättes vastumeelse tahaplaanile( nt juht kes edutas alluva vastuväiteid ignodes) Motivatsiooni teooriad: Vajduste teooriad(Maslow hierarhia, Alderferi ERG, Herzbergi motivatsiooni- hügieeniteooria), McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria ja Töö karakteristikute mudel Maslowi hierarhia: Füsioloogilised vajadused üldiselt(toit, vesi, uni) ja organisatsioonis(töötasu, toitlustamine, töötingimused) Nende vahel: turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus Eneseteostusvajadus üldiselt(arenguvõimalused, edu, loomingulisus) ja organisatsioonis(väljakutsuv töö, edutamine, eneseteostus) Maslowi kriitika: rahuldamata vajadused ei motiveeri, kõik ei püüdle kõrgemate vajudusteni, puudub hierarhia
küsimus, kas inimeste erinevusi ja käitumist tingivad „sisemised põhjused“ või välised. Teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjuseid motivatsiooni tekitajana. Sisemine motivatsioon tekib psühholoogiliste vajaduste ( autonoomia, kompetentsus, seotus), väline motivatsioon aga tegevuse võimalike tagajärgede tõttu. Õigluse teooria – Adams ütles, et inimene võrdleb oma tööd ja tasu teiste töötulemuste ja tasuga. Võrdsusteooria väidab, et töötajad eelsitavad tasakaalus ja võrdseid olukordi. Tajutud ebavõrdsus loob aluse sisepingele. Selles käsitluses on peamine see, kuidas inimene tunnetab ja taju oma käitumist ning millsie võrdlusobjekti ta valib. Ootuste teooria – Vroom, Porter, Lawler – tähtsad on ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Teooria kohaselt on tähtis töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada ja see annab parema tulemuse ning see toob soovitud tasu.
Kui eesmärgi saavutamine on takistatud, võib tekkida frustratsioon. Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne- vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärt...
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt.
Samas kui keegi meile ei meeldi, võib meie hääletoon olla kriiskav ja kuri ning ka miimika võib olla ebameeldiv. 40) Sotsiaalse vahetuse teooria. Sotsiaalse vahetuse teooria väidab, et ühiskondlikku käitumist nähakse enesestmõistetavate sotsiaalsete lepingutena, mille osaks on tingimine parima tehingu saavutamise nimel. See tähendab siis, et kui ma annan suhtele midagi, aga tagasi ei saa, siis tõmbun ka ise suhtest tagasi. 41) Võrdsusteooria. Võrdsusteooria arenes välja sotsiaalse vahetuse teooriast, mis ei ole väidetavalt mingi objektiivne ,,bilanss", vaid suhte asjaosaliste poolt tajutud ,,õiglus". Võrdusteooria käsitleb tegelikult tasakaalu, mida on suhtes vaja selle pikaealisuse tagamiseks. Alateadlikult loome suhteid, tõmbame ligi inimesi, kes täiendavad meid = (pahandavad). Täiendav valik, et iseennast täiendada (seda poolt, mis minus on nõrgem). 42) Hinde esitatud mõõtmed suhete kirjeldamiseks
ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR REFERAAT Motivatsiooni teooriad Julia Kähär EV-1-Q-TAL Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Nüüdisaja ühiskond ei kahtle, et kõige olulisem ressurss iga firma jaoks on ettevõtte oma töötajad. Siiski paljud juhid ei tea, kui raske on juhtida seda ressurssi. Mida efektiivsem ja tõhusam on iga töötaja töö, seda edukam on ettevõte. Turundusjuhtide ülesanne seisneb selles, et maksimum efektiivsusega kasutada personali võimeid. Ükskõik kui targad otsused võetakse vastu juhatuse poolt, tulemust on võimalik saada ainult siis, kui need plaanid on edukalt rakendatud töötajate poolt. See võib toimuda ainult juhul, kui töötajad on huvitatud oma tehtud töö tulemustest. Selleks on vaja inimesi motiveerida ja julgustada tegutsema. Peamine motiveeriv tegur on palk, kuid on olemas ka palju teisi tegureid, mis panevad inimest tööle. Praegu kindla isiku motiveerimiseks on tohutult võima...
Motivatsioonist _ majanduskool MOTIVATSIOON Motivatsioon inimese tegutsemist suunavad või energiaga varustav ajendid, põhjused, jõud - ,,miski" mis mõjutab inimese jõupingutuste püsivust ja eesmärki ning tema teotahet. Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisat...
3) tegutsemine (otsib võimalusi) 4) tegevuskava koostamine 5) tunnetatud tarviduse rahuldamine - Vajadus - inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingidest talle olulistest tingimustest. Rahuldamise astmed: 1) füsioloogilised vajadused 2) turvalisuse- ja kaitsevajadus 3) kuuluvuse- ja sotsiaalne vajadus 4) lugupidamisvajadus 5) eneseteostusvajadus - Apertseptsioon - iga uue tajumise sõltuvus eelmisest elukogemusest. Motivatsiooni analüüs käsitluste abil: 1) Võrdsusteooria - võrreldakse oma tööd ja selle eest saadavat tasu teiste inimeste töötulemustega ja tasuga. 2) Ootusteteooria - töötaja on motiveeritud siis, kui temalt nõutav võimaldab tal ühtlasirealiseerida ka taenese ootusi ja eesmärke. - pingutus-tegevus - tegevus-tagajärg - valents (olulisus) - motiatsioon tekib siis, kui kõrge valents seostatakse konkreetse situatsiooniga. 3) Mõjutusteteooria - rõhutab seoseid tegevust esile kutsuvate mõjurite tugevuse ja
Kas ma olen selleks võimeline? · Tegevus - tasu. Kas tulemuse saavutamine on reaalne? · Olulisus (valents - kuivõrd oluliseks peetakse ülesande täitmise eest saadavat tasu). Millist tasu saan selle eest? Kui oluline on tasu tulemuse suhtes? Inimese pingutus ja sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajutakse oletatavat tulemust, kui tõenäolisena tajutakse selle tulemuse saavutamist ja millised on töötaja võimed oletatava tulemuse saavutamiseks. 11. Võrdsusteooria, selle tagajärjed ning tajumisvigade olulisus võrdsusprintsiibi rakendamisel. Võrdsuse teoorias lähtutakse põhimõttest, et inimene tahab olla tasustatud teistega võrdselt. Teooria on üles ehitatud tasu ja jõupingutuse suhtele. Iga töötaja määratleb enda jaoks selle suhte. On oluline, et see on tajutav, mitte matemaatiline suhe. Inimese seisukohalt vaadatuna on kolm võimalust. Ta tajub, et tasu on
Pikaajaliste suhete mudeli (Thibaut, Kelley) staadiumid: 1) Proovimine - me uurime teistega suhtlemise kulusid ja hüvitusi teisi vaadeldes ja/või ise erinevate suhetega katsetades. 2) Tingimine - me katsetame suhete alguses eri tüüpi hüvituse andmise ja saamisega. 3) Kohustus (enese sidumine) - me hakkame rohkem tähelepanu pöörama suhtele enesele. 4) Institutsionaliseerumine - me «seame end suhtes sisse», kehtestame normid ja vastatikused ootused. - Võrdsusteooria - mõte, et sotsiaalsed lepped ja normid põhinevad ausa, kuigi mitte tingimata täpselt võrdse vahetuse põhimõttel. Võrdsuseteooria neli põhimõtted: 1) Inimesed püüavad oma suhtes maksimeerida hüvitusi ja minimeerida ebameeldivaid kogemusi. 2) Hüvitusi võib oma vahel jagada eri viisidel ja grupp või paar saab oma «õiglase» jaotussüsteemi osas kokku leppida. 3) Ebavõrdne («ebaõiglane») suhe tekitab seda tugevama isikliku düstressi, mida
Kas ma olen selleks võimeline? · Tegevus - tasu. Kas tulemuse saavutamine on reaalne? · Olulisus (valents - kuivõrd oluliseks peetakse ülesande täitmise eest saadavat tasu). Millist tasu saan selle eest? Kui oluline on tasu tulemuse suhtes? Inimese pingutus ju sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajutakse oletatavat tulemust, kui tõenäolisena tajutakse selle tulemuse saavutamist ja millised on töötaja võimed oletatava tulemuse saavutamiseks. 13. Võrdsusteooria, selle tagajärjed ning tajumisvigade olulisus võrdsusprintsiibi rakendamisel. Adamsi Võrdsuse teoorias lähtutakse põhimõttest, et inimene tahab olla tasustatud teistega võrdselt. Teooria on üles ehitatud tasu ja jõupingutuse suhtele. Iga töötaja määratleb enda jaoks selle suhte. On oluline, et see on tajutav, mitte matemaatiline suhe. Inimese seisukohalt vaadatuna on kolm võimalust. · Ta tajub, et tasu on vastab jõupingutusele, · on väiksem kui tehtud pingutus või
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
