Sageli seotud sellega, mida me ise hindamine(sarnased omadused). Taju kaitse: seisneb selles, et inimene püüab kaitsta ennast ebameeldiva info eest. Inimensed valivad info, mis toetab nende seisukohti, jättes vastumeelse tahaplaanile( nt juht kes edutas alluva vastuväiteid ignodes) Motivatsiooni teooriad: Vajduste teooriad(Maslow hierarhia, Alderferi ERG, Herzbergi motivatsiooni- hügieeniteooria), McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria ja Töö karakteristikute mudel Maslowi hierarhia: Füsioloogilised vajadused üldiselt(toit, vesi, uni) ja organisatsioonis(töötasu, toitlustamine, töötingimused) Nende vahel: turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus Eneseteostusvajadus üldiselt(arenguvõimalused, edu, loomingulisus) ja organisatsioonis(väljakutsuv töö, edutamine, eneseteostus) Maslowi kriitika: rahuldamata vajadused ei motiveeri, kõik ei püüdle kõrgemate vajudusteni, puudub hierarhia
küsimus, kas inimeste erinevusi ja käitumist tingivad „sisemised põhjused“ või välised. Teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjuseid motivatsiooni tekitajana. Sisemine motivatsioon tekib psühholoogiliste vajaduste ( autonoomia, kompetentsus, seotus), väline motivatsioon aga tegevuse võimalike tagajärgede tõttu. Õigluse teooria – Adams ütles, et inimene võrdleb oma tööd ja tasu teiste töötulemuste ja tasuga. Võrdsusteooria väidab, et töötajad eelsitavad tasakaalus ja võrdseid olukordi. Tajutud ebavõrdsus loob aluse sisepingele. Selles käsitluses on peamine see, kuidas inimene tunnetab ja taju oma käitumist ning millsie võrdlusobjekti ta valib. Ootuste teooria – Vroom, Porter, Lawler – tähtsad on ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Teooria kohaselt on tähtis töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada ja see annab parema tulemuse ning see toob soovitud tasu.
käitumist tingivad ,,sisemised põhjused" või välised. Teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjuseid motivatsiooni tekitajana. Sisemine motivatsioon tekib psühholoogiliste vajaduste (autonoomia, kompetentsus, seotus), väline motivatsioon aga tegevuse võimalike tagajärgede tõttu. Õigluse teooria Adams ütles, et inimene võrdleb oma tööd ja tasu teiste töötulemuste ja tasuga. Võrdsusteooria väidab, et töötajad eelsitavad tasakaalus ja võrdseid olukordi. Tajutud ebavõrdsus loob aluse sisepingele. Selles käsitluses on peamine see, kuidas inimene tunnetab ja taju oma käitumist ning millsie võrdlusobjekti ta valib. Ootuste teooria Vroom, Porter, Lawler tähtsad on ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Teooria kohaselt on tähtis töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada ja see annab parema tulemuse ning see toob soovitud tasu.
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt.
Samas kui keegi meile ei meeldi, võib meie hääletoon olla kriiskav ja kuri ning ka miimika võib olla ebameeldiv. 40) Sotsiaalse vahetuse teooria. Sotsiaalse vahetuse teooria väidab, et ühiskondlikku käitumist nähakse enesestmõistetavate sotsiaalsete lepingutena, mille osaks on tingimine parima tehingu saavutamise nimel. See tähendab siis, et kui ma annan suhtele midagi, aga tagasi ei saa, siis tõmbun ka ise suhtest tagasi. 41) Võrdsusteooria. Võrdsusteooria arenes välja sotsiaalse vahetuse teooriast, mis ei ole väidetavalt mingi objektiivne ,,bilanss", vaid suhte asjaosaliste poolt tajutud ,,õiglus". Võrdusteooria käsitleb tegelikult tasakaalu, mida on suhtes vaja selle pikaealisuse tagamiseks. Alateadlikult loome suhteid, tõmbame ligi inimesi, kes täiendavad meid = (pahandavad). Täiendav valik, et iseennast täiendada (seda poolt, mis minus on nõrgem).
2. Puudust tunnetades tekib pinge, millest ta tahab vabaneda; 3. Pinge sunnib inimest tegutsema. Pinge vähendamise võimaluste otsing. 4. Võimaluste kaalumisel koostatakse tegevuskava. 5. Praktilise tegevuse käigus rahuldatakse tunnetatud tarvidus. (e-ope.ee 05.02.2011) 2. PALK LÄBI MOTIVATSIOONITEOORIATE Palga (töötasu) tähendust töötajale võib kirjeldada mitmesuguste motivatsioonianalüüsivate teooriate abil: 1.Võrdsusteooria, milles töötasu käsitletakse kui sotsiaalse võrdluse allikat. Inimene võrdleb oma tööd ja selle eest saadud tasu teiste inimeste töötulemuste ja tasuga. Töötaja võib võrrelda oma töötulemusi ja palka: · eelnevate kogemustega antud organisatsioonis; · oma eelnevate kogemustega teistes organisatsioonides; · ennast teiste organisatsiooni liikmetega; · teistega teistest organisatsioonidest. (Vadi 2004: 99-103)
b) on konkreetne ja mõõdetav c) on töötajate jaoks oluline, usutav, et töötajad võtavad selle omaks. d) töösoorituse parandamise seisukohalt on väga oluline, et individuaalsed eesmärgid oleksid seotud ühiste eesmärkidega. NB! Uuringud on näidanud kui kõrgemat eesmärki saavutada on keeruline, kaldutakse seda asendama vähenõudlikuma eesmärgiga (inimene tahab säilitada eneseväärikust) Adams'i õigluse teooria (Võrdsusteooria). Oma tööd ja selle eest saadavat tasu võrreldakse teise inimese töötulemuste ja tasuga. Erinevus ootuste mudelist - inimene hindab oma tasu väärtust võrreldes end kolleegidega. Võrdsuse teooria järgi määrab inimese motivatsiooni ja rahulolu, see kas inimene tajub olukorda õiglasena ja kohtlemist võrdsena võrreldes teistele gruppidega (eelkõige kolleegid). · Pingutusele võrdne tasu - inimene on rahul, tunneb, et teda on koheldud õiglaselt, võib tekitada
3) tegutsemine (otsib võimalusi) 4) tegevuskava koostamine 5) tunnetatud tarviduse rahuldamine - Vajadus - inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingidest talle olulistest tingimustest. Rahuldamise astmed: 1) füsioloogilised vajadused 2) turvalisuse- ja kaitsevajadus 3) kuuluvuse- ja sotsiaalne vajadus 4) lugupidamisvajadus 5) eneseteostusvajadus - Apertseptsioon - iga uue tajumise sõltuvus eelmisest elukogemusest. Motivatsiooni analüüs käsitluste abil: 1) Võrdsusteooria - võrreldakse oma tööd ja selle eest saadavat tasu teiste inimeste töötulemustega ja tasuga. 2) Ootusteteooria - töötaja on motiveeritud siis, kui temalt nõutav võimaldab tal ühtlasirealiseerida ka taenese ootusi ja eesmärke. - pingutus-tegevus - tegevus-tagajärg - valents (olulisus) - motiatsioon tekib siis, kui kõrge valents seostatakse konkreetse situatsiooniga. 3) Mõjutusteteooria - rõhutab seoseid tegevust esile kutsuvate mõjurite tugevuse ja
Kas ma olen selleks võimeline? · Tegevus - tasu. Kas tulemuse saavutamine on reaalne? · Olulisus (valents - kuivõrd oluliseks peetakse ülesande täitmise eest saadavat tasu). Millist tasu saan selle eest? Kui oluline on tasu tulemuse suhtes? Inimese pingutus ja sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajutakse oletatavat tulemust, kui tõenäolisena tajutakse selle tulemuse saavutamist ja millised on töötaja võimed oletatava tulemuse saavutamiseks. 11. Võrdsusteooria, selle tagajärjed ning tajumisvigade olulisus võrdsusprintsiibi rakendamisel. Võrdsuse teoorias lähtutakse põhimõttest, et inimene tahab olla tasustatud teistega võrdselt. Teooria on üles ehitatud tasu ja jõupingutuse suhtele. Iga töötaja määratleb enda jaoks selle suhte. On oluline, et see on tajutav, mitte matemaatiline suhe. Inimese seisukohalt vaadatuna on kolm võimalust. Ta tajub, et tasu on
Pikaajaliste suhete mudeli (Thibaut, Kelley) staadiumid: 1) Proovimine - me uurime teistega suhtlemise kulusid ja hüvitusi teisi vaadeldes ja/või ise erinevate suhetega katsetades. 2) Tingimine - me katsetame suhete alguses eri tüüpi hüvituse andmise ja saamisega. 3) Kohustus (enese sidumine) - me hakkame rohkem tähelepanu pöörama suhtele enesele. 4) Institutsionaliseerumine - me «seame end suhtes sisse», kehtestame normid ja vastatikused ootused. - Võrdsusteooria - mõte, et sotsiaalsed lepped ja normid põhinevad ausa, kuigi mitte tingimata täpselt võrdse vahetuse põhimõttel. Võrdsuseteooria neli põhimõtted: 1) Inimesed püüavad oma suhtes maksimeerida hüvitusi ja minimeerida ebameeldivaid kogemusi. 2) Hüvitusi võib oma vahel jagada eri viisidel ja grupp või paar saab oma «õiglase» jaotussüsteemi osas kokku leppida. 3) Ebavõrdne («ebaõiglane») suhe tekitab seda tugevama isikliku düstressi, mida
Kas ma olen selleks võimeline? · Tegevus - tasu. Kas tulemuse saavutamine on reaalne? · Olulisus (valents - kuivõrd oluliseks peetakse ülesande täitmise eest saadavat tasu). Millist tasu saan selle eest? Kui oluline on tasu tulemuse suhtes? Inimese pingutus ju sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajutakse oletatavat tulemust, kui tõenäolisena tajutakse selle tulemuse saavutamist ja millised on töötaja võimed oletatava tulemuse saavutamiseks. 13. Võrdsusteooria, selle tagajärjed ning tajumisvigade olulisus võrdsusprintsiibi rakendamisel. Adamsi Võrdsuse teoorias lähtutakse põhimõttest, et inimene tahab olla tasustatud teistega võrdselt. Teooria on üles ehitatud tasu ja jõupingutuse suhtele. Iga töötaja määratleb enda jaoks selle suhte. On oluline, et see on tajutav, mitte matemaatiline suhe. Inimese seisukohalt vaadatuna on kolm võimalust. · Ta tajub, et tasu on vastab jõupingutusele, · on väiksem kui tehtud pingutus või
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
annaabi.ee 
