Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrratuste näited (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Võrratused 
NÄIDE 
1.  LINEAARVÕRRATUS 
 1 
a)  Vabaneda murdudest ja sulgudest 
0    |∙ (−5) 
 5
b)  Viia tundmatud ühele ja vabaliikmed 
𝑥 − 1 > 0 
teisele poole võrdusmärki 
𝑥 > 1  
c)  Koondada ja jagada tundmatu ees oleva   
1
x
kordajaga 
V:  𝑥 ∈ (1 ;  ∞) 
2.   RUUTVÕRRATUS  
5

11  5

11  
a)  Viia kõik liikmed vasakule poole 
5𝑥2 − 4𝑥 − 33 > 0 
võrdusmärki, korrastada  võrratus  
Nullkohad: 𝑥1 = 3;  𝑥2 = −2,2 
b)  Leida nullkohad 
 
c)  Joonistada  parabool  
 
d)  Viirutada 
-2,2
3
x
V:    ;  ,
2 2  3; 
e)  Kirjutada võrratuse lahend 
3.  KÕRGEMA ASTME VÕRRATUS 
(𝑥2 − 𝑥)(2 + 𝑥)(1 − 𝑥) > 0 
Lahenduskäik sama, mis ruutvõrratusel 
𝑥(𝑥 − 1)(2 + 𝑥)(1 − 𝑥) > 0 
 
Nullkohad: 0; 1; 1; -2 
 
-2
0
1
x
V:    2;0 
4.   MURDVÕRRATUS  
2𝑥−2
2𝑥−2
2𝑥−2−𝑥−3
≤ 1   ⇒   
− 1 ≤ 0   ⇒    
≤ 0   
a)  Viia kõik liikmed vasakule poole 
𝑥+3
𝑥+3
𝑥+3
b)  Lihtsustada 
 
c)  Teisendada  jagatis  korrutiseks 
𝑥−5 ≤ 0   ⇒ …(𝑥 − 5)(𝑥 + 3) ≤ 0   (𝑥 ≠ −3) 
d)  Lahendada saadud võrratus 
𝑥+3
Nullkohad: 5; –3 
 
-3
5
x
V:    3;5  
5.  VÕRRATUSE SÜSTEEM 
𝑥 ≥ −1
 
a)  Lahendada esimene võrratus 
𝑥2 − 4  
 
4.  −5(𝑥 + 8)(3 + 𝑥) > 0 
7
5
7
2
7  6x
 6 0
5. 
 1 
6.  
 
4  5x
25  2
 0
2𝑥−3
2 2
2 3
7. 
Võrratuste näited #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ewew Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Matemaatiline analüüs II 2-kollokviumi spikker
8
pdf

Matemaatiline analüüs II 2. kollokviumi spikker

1. Mitmemuutuja funktsiooni lokaalsete ekstreemumite mõisted. Statsionaarne punkt. Kriitiline punkt. piirkonna D rajajoon. Eeldame, et piirkonnas D on täidetud tingimus f(x,y)>=g(x,y). Kahekordse integraali 𝑥 = 𝜌 𝑐𝑜𝑠𝜑 Mitmemuutuja funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Definitsioon 1. Öeldakse, et kahe omaduse tõttu ∬𝐷[𝑓(𝑥, 𝑦) − 𝑔(𝑥, 𝑦)]𝑑𝑥𝑑𝑦 = ∬𝐷 𝑓(𝑥, 𝑦)𝑑𝑥𝑑𝑦 − ∬𝐷 𝑔(𝑥, 𝑦)𝑑𝑥𝑑𝑦. Mõlemad kahekordsed 𝑦 = 𝜌 𝑠𝑖𝑛𝜑 muutuja funktsioonil on punktis P1(x1, y1) lokaalne maksimum, kui sellel punktil leidub niisugune ümbrus tei

Matemaatiline analüüs 2
Matemaatiline analüüs II 1-kollokviumi spikker
4
pdf

Matemaatiline analüüs II 1. kollokviumi spikker

Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine. kui iga 𝒙𝟏 < 𝒙𝟐, kehtib mitterange võrratus 𝒇(𝒙𝟏 ) < 𝒇(𝒙𝟐). Näidata, ... päratus integraalis (𝒌 = 𝟐𝒋 ). Kui arvrea ∑∞ 𝒌=𝟏 𝒂𝒌

Matemaatiline analüüs 2
MATEMAATILINE ANALÜÜS I-KORDAMISKÜSIMUSED
24
pdf

MATEMAATILINE ANALÜÜS I. KORDAMISKÜSIMUSED

• Muutujat x nimetatakse sõltumatuks muutujaks (ehk argumendiks). • Muutujat y nimetatakse sõltuvaks muutujaks. • Argumentide x hulka X nimetatakse määramispiirkonnaks. • Suuruse y muutumispiirkonda Y nimetatakse muutumispiirkonnaks. Funktsioon on antud, kui on teada: a) F-ni määramispiirkond X b) Eeskiri, mis seab argumendi x igale väärtusele piirkonnas X vastavusse funktsiooni y väärtuse. 3. Ilmutamata ja ilmutatud kujul funktsioon. Näited. Ilmutatud funktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni, kus funktsiooni esitava võrduse vasakul pool on ainult sõltuv muutuja y ja paremal pool muutujast x sõltuv avaldis. Ilmutamata funktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni, mille väärtused leitakse x ja y siduvast võrrandist (üldjuhul f(x; y) = 0). N: ilmutatud f-nid: y = 2x+1, ilmutamata kujul: x2 + y2 = 1 4. Funktsiooni graafik (definitsioon, piltlik esitus).

Matemaatiline analüüs 1
Diskreetne matemaatika - konspekt
8
docx

Diskreetne matemaatika - konspekt

LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogili

Diskreetne matemaatika
Matemaatilise analüüsi kollokvium II spikker 2LK
4
pdf

Matemaatilise analüüsi kollokvium II spikker(2LK)

1). (Tuletise lineaarsuse tõestus, st näidata, et saame konstandi tuletise märgi alt välja tuua ning Definitsioon: Funktsiooni y = f (x) nimetatakse rangelt kasvavaks punktis x, kui leidub selline summa tuletis on tuletiste summa). Lause: Kui funktsioonid f(x) ja g(x) on diferentseeruvad positiivne arv δ, et suvaliste x1 ϵ (x - δ; x) ja x2 ϵ (x; x + δ) korral f (x1) < f (x) < f (x2). punktis x ja cR on konstant, siis selles punktis on diferentseeruv ka funktsioon cf(x) Lause: Kui funktsioon y = f (x) on rangelt kasvav punktis x, siis leidub selline δ > 0, Tõestus:Korrutise tuletisest y’=f’(x)g(x)+f(x)g’(x) lähtuvalt, kui cR on konstant, siis y=c*f(x) tuletis on y’=f(x)*c’+f ’(x)*c=0*f(x)+c*f ’(x)=c*f ’(x) Lause: Kui funktsio

Matemaatiline analüüs i
Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt
20
pdf

Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt

LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogilin

Diskreetne matemaatika
Kõrgem matemaatika I suuline eksam
24
pdf

Kõrgem matemaatika I suuline eksam

1. peatükk 1) Definitsioon 1.1: maatriks Ümarsulgude vahele paigutatud m reast ja n veerust koosnev ristkülikukujuline arvude tabel. 2) Definitsioon 1.2: ruutmaatriks, reamaatriks/reavektor, veerumaatriks/veeruvektor Ruutmaatriks - ridasid ja veerge sama palju Reamaatriks - koosneb ühest reast Reavektor - sama, mis reamaatriks Veerumaatriks - koosneb ühest veerust Veeruvektor - sama, mis veerumaatriks 3) Definitsioon 1.3: maatriksite võrdsus Maatriksid on võrdsed, kui nende ridade ja veergude arv on võrdne ning vastavatel kohtadel elemendid on võrdsed. 4) Definitsioon 1.4: maatriksite summa Maatriksite summa on maatriks C, mille elementideks on vastavate elementide summad. 5) Definitsioon 1.5: maatriksite vahe Maatriksite vahe on maatriks C, mille elementideks on vastavate elementide vahed. Järjekord on oluline. 6) Definitsioon 1.6: maatriksi korrutamine skalaariga Maatriksi A korrutist skalaariga λ nim. maatriksit λA = B, mille elemendid saadakse maatriksi A kõigi el

Kõrgem matemaatika
KM SUULINE
24
pdf

KM SUULINE

1. peatükk 1) Definitsioon 1.1: maatriks Ümarsulgude vahele paigutatud m reast ja n veerust koosnev ristkülikukujuline arvude tabel. 2) Definitsioon 1.2: ruutmaatriks, reamaatriks/reavektor, veerumaatriks/veeruvektor Ruutmaatriks - ridasid ja veerge sama palju Reamaatriks - koosneb ühest reast Reavektor - sama, mis reamaatriks Veerumaatriks - koosneb ühest veerust Veeruvektor - sama, mis veerumaatriks 3) Definitsioon 1.3: maatriksite võrdsus Maatriksid on võrdsed, kui nende ridade ja veergude arv on võrdne ning vastavatel kohtadel elemendid on võrdsed. 4) Definitsioon 1.4: maatriksite summa Maatriksite summa on maatriks C, mille elementideks on vastavate elementide summad. 5) Definitsioon 1.5: maatriksite vahe Maatriksite vahe on maatriks C, mille elementideks on vastavate elementide vahed. Järjekord on oluline. 6) Definitsioon 1.6: maatriksi korrutamine skalaariga Maatriksi A korrutist skalaariga λ nim. maatriksit λA = B, mille elemendid saadakse maatriksi A kõigi el

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun