Edvard Torm Vooremaa Vooremaa on Eesti maastikurajoon. Mille pindala on 1050 km2 . Vooremaast umbes viiendik on soostunud. Voorema piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani mille pikkus on 55 km, lääne-ida suunas on selle pikkus 24km. Vooremaad ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13km ja laius 3,5 km. Suurt osa vooremaa pinnast kasutatakse põllumajandusmaana. Geograafiline iseloomustus. Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod Kõrg Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud,
KeskDevoni ladestik madalikud. Jõesetted liivakivi, savi, mergel. jõe ümbruses. kahkjad leetunud veebruar: 6C ja Tartu Punakaspruun liivsavi ja saviliivmoreen, Jääajajärgsed järved ja voorestikud. Pinnakatte mullad saviliiv ja liivsavi. ca. 40m.
Mandri-Eesti keskosa. Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahelisse nurka jääb Pandivere kõrgustikult pealevalguvatest vetest mõjutatud Endla nõgu, mis maastikulise liigestuse järgi on samuti Kesk-Eesti tasandikul. Selle madalama osa hõlmab Endla järv, mida ümbritsevad samanimelise looduskaitseala piiresse jäävad rabad ja madalsood. 3 GEOLOOGILINE EHITUS Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku. Sarnaselt Pandivere kõrgustikuga valitsevad ka siin lainjad moreentasandikud. Erinevalt Pandiverest on Kesk-Eestis aluspõhjakivimid aga märksa paksema pinnakattelasundi all ning reljeef on tugevamini voorestatud. Reljeefi voorestatus tuleneb otseselt Pandivere kõrgustiku kui kunagise jäälahkmeala olemasolust. Kõrgustik takistas viimase jääaja lõpus liustike vaba pealetungi
Vooremaa Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3 %) soostunud. Vooremaa piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,23,5 kilomeetrini
Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad
Eesti pinnavormid Mandrijäätekkelised pinnavormid Mustoja mõhnastik (Põlvamaa) Voored Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Eesti suurimad voorestikud · Saadjärve voorestik · Kolga-Jaani voorestik · Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja
Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldiselt väljatuues kujunes see maastikurajoon Saadjärve voorestikul (Arold 2008). 2.2 Tekkelugu Selle maastikuprovintsi kujunemise eelduseks on olnud jääajaeelsed aluspõhjakõrgustikud, suurkühmud ning lavamaad. Eeltoodud asjaolude tõttu on Kõrg – Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud. Vooremaa kuulub Kõrg- Eesti maastikuprovintsi alla. Voorestikest on saanud ühed viljakamad ja paremate metsakasvutingimustega maastikurajoonid, kui need on näiteks Madal-Eesti tasandikel (Arold 1991). 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED 3.1 Iseärasused Nagu maastikurajooni nimigi ütleb, on sellega seotud voorestikud. Vooremaad peetakse Suuremaks ja ilmekamaks mandijää tekitatud voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Üheks omapäraks võib
kus areng ligi 10 000 aastat · soodne mulla rektsioon ja kõrge bioloogiline aktiivsus · B horisondi läbikobestumine toimub talviti esinevate läbikülmumiste kaasabil Leostunud liivsavimullad karbonaatsel moreenil Adavere ümbruse põllumajandusmaastik Põllustatud alad LOODUSVÄÄRTUSED Jõgevamaal on palju erinevaid maastikke: suured metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam- Pedja looduskaitseala ja Kääpa maastikukaitseala. Väiksem Aidu looduskaitseala on moodustatud must-toonekure, metsise, laanepüü ja kassikaku elupaiga kaitseks. Sood Vooremaa järved Elistvere loomapark Luua dendropark Endla looduskaitseala · Endla Looduskaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku edelajalamil kolmes maakonnas · Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast, eesmärgiga
..45% Temperatuur Rõhk ja Ca ja CO3 Valguse levik 50...200m Lainetus max 400m Tõus ja mõõn Hoovussed Mudahoovused Jää Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise Firn, liustikujää Lumepiir Jää liigub raskusjõu mõjul Glatsiaalsed setted: 3..7 mahuprotsent moreeni liustikus. Materjal transporditakse: jää sees, all ja küljel ning peal Voored vooremaa, türi voorestikud Otsmoreen Künklik moreenalad Oosid setted Mõhnad Viirsavi Sood Soo on liigniiske ala, kus turbakihi Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% rabad. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Hästi lagunenud turvas, kütteturvad Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii
omakorda pea peale talumaastiku. 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID Tüpoloogilised ja regionaalsed maastikuüksused ning nende eristamise algused. Reljeefi, pinnakatte, mullastiku ja taimkatte arvestamine maastikuüksuste piiritlemisel. Paigastikud kui Eesti peamised maastikutüübid ja nende levimus: a) tasandikulistel aladel: paetasandikud, moreenitasandikud, jääjärvetasandikud, meretasandikud, sootasandikud; b) liigestatud reljeefiga aladel: voorestikud, mõhnastikud, oosistikud, moreenküngastikud. 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS Eesti maastikuline liigestatus. Eesti ala on küll väike, kuid maastikuliselt mitmekesine. See tuleneb maastike aluseks olevate, viimase mandrijäätumise ajal ja järel moodustunud, erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud erinevalt
ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad
reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit. Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast, liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem. Osa voori koosneb moreenist, teistel on sees aluspõhjakivimitest koosnev tuum. Pikkus mõnisada meetrit kuni 13 km, laius 0,2-3,5 km, kõrgus 20,40 m. Moodustavad väiksemaid või suuremaid rühmi voorestikke. Nt: Saadjärve , Türi, Kolga-Jaani voorestikud.
suhteliselt heades loodusliku drenaazi tingimustes, sest lisaks suuremale absoluutsele kõrgusele (Kõrg-Eestis üle 60 m) on seda soodustanud reljeefi liigestatus arvukate orgude ja nõgudega. Selle maastikuprovintsi kujunemise eelduseks on olnud jääajaeelsed aluspõhjakõrgustikud, suurkühmud ning lavamaad. Eeltoodud asjaolude tõttu on Kõrg Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal - Eesti veesetteist või turbast pinnasega tasandikud, mis vajavad kuivendamist (Arold 1991). 3. Looduslikud tingimused 3.1. Maastiku eripära Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida-Euroopa lauskmaal. Saadjärve voorestiku omapära seisneb suurvoorte rohkuses. Suurim neist, Koimula hiidvoor on 13 km pikk ja 3,5 km lai ning 26 m kõrge
väikevoore. Suurim absoluutkõrgus küünib 80 meetrini Käomäe voore lael (suht. 20 m) · 140 km2, voorestiku ulatus 8*20 km · Ehituses osalevad aluspõhjakivimid (eriti voorestiku keskosas) · Leidub ka kaljuvoori (Röa voor). Aluspõhi on kaetud vaid õhukese moreenkattega · Tiheda asutusega kultuurimaistuks, kus looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt voortevahelistest nõgudes soostunud niitude või lebavõsana · Erinevald saadjärve voorestikud puuduvad Türi voorestikus järved. TÄIENDA! · Liustikust oleneb see voorte orientatsioon Kõnnumaa · Raplamaa kaguosas Lelle ümbruses · Pole omaette maastikurajoonina käsitletud, enamasti vaadeldud koos Kõrvemaaga · Kõnd: kõnnu soostunud, ümbrusest kõrgema kehva pinnasega koht · Ala läbivad mitmed mandrijää servakuhajtiste vööndid TÄIENDA! Soomaa · Piirid vaieldavad, pea kõigil liigestajail eri piirid
Maastike paleogeograafiline areng. EESTI MAASTIKUTÜÜBID Tüpoloogilised ja regionaalsed maastikuüksused ning nende eristamise algused. Reljeefi, pinnakatte, mullastiku ja taimkatte arvestamine maastikuüksuste piiritlemisel. Paigastikud kui Eesti peamised maastikutüübid ja nende levimus: a) tasandikulistel aladel: paetasandikud, moreenitasandikud, jääjärvetasandikud, meretasandikud, sootasandikud; b) liigestatud reljeefiga aladel: voorestikud, mõhnastikud, oosistikud, moreenküngastikud. EESTI MAASTIKULINE LIIGESTUS Maastikulise liigestuse põhiüksused. Maastikuprovints ja allprovints, valdkond, rajoon ja paikkond. Eesti maastikuline asend Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi maastikuprovints. Madal-Eesti allprovints: 1) Põhja-Eesti valdkond (Soome lahe rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa); 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti madalik, Hiiumaa (koos ümbritsevate saartega, sh
annaabi.ee 
