1. Ampere seadus- kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. 2. Biot-Svarti seadus võimaldab koos superpositsiooni printsiibiga leida mitmesuguste voolukontuuride tekitatud magnetvälja. 3. 1 tesla-magnetinduktsiooni ühik(T) 4. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. B-vektori suunaks on magnetnõela põhjapoolus. 6. Lorentzi jõuks nimetatakse liikuvale laengule mõjuvat jõudu. 7. Laetud osakesed liiguvad magnetväljas üldjuhul kruvijooneliselt. 8
Induktsioonivooluks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu Magnetvoog on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse magnetvälja mingi kinnise joonega piiratud pinna ülaluses. Φ=Bscosb Induktsiooni voolul on selline suund, et temaga kaasneb magnetväli takistab inguktsioon i voolu põhjustava magnetväla muutumist. Indiktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Ei= ∆Φ/∆t Endoinduktsioon: Muutuva voolutugevusega vooluringi ümber olev muutub magnetväli indutseerib induktsiooni elektromotoorjõu selles samas vooluringis, milles kulgeb muutuva magnetvälja põhjustaja (muutuva voolutugevusega vool. Induktsiivsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis arvuliselt võrdub endoinduktsiooni elektromotoorjõuga, kui voolu tugevus muutub selles juhis 1s jooksul 1A võrra. Ta sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning ümbritseva keskkonna magnetilistest omadustest.
Elas aastatel 1775-1836. Suur prantsuse füüsik ja matemaatik. Üks elektrodünaamika rajajaid. Tõi füüsikasse elektrivoolu mõiste Lõi esimese magnetismiteooria Avastas elektrivoolude mahaanilise vastasmõju ja vastasmõjujõudude kohta kehtiva seaduse. Ta tegeles ka mehaanikaga, tõenäosusteooriaga ja matemaatilise analüüsiga. Ampere seadus On magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I juhtmes, vektoriga B, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F= B I l sin . Ampere'i katsetega oli eelkõige kindlaks tehtud, et kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võredeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. Magnetvälja jõujooned Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mille puutuja suund igas punktis ühtib magnetilise induktsiooni vektori suunaga.
Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Poolused on Põhja (N)- ja Lõunapoolus (S). Eripoolused tõmbuvad, samaliiki poolused tõukuvad. 3.Kirjelda Oerstedi katset, millised järeldused sai sellest teha? Taani füüsik Oersted pani tähele, et vooluga juhtme läheduses pöördub magnetnõel põhja- lõuna sihist kõrvale. Järeldused: 1. Vooluga juhtme ümber on nähtamatu keskkond, mis mõjutab magnetnõela jõuga- magnetväli. 2. Magnetvälja tugevus on võrdeline voolutugevusega. 3. Magnetvälja suund sõltub voolu suunast juhis. 4.Sõnasta Ampere'i seadus, selle valem ja tähtede tähendus? Ampere uuris millest ja kuidas sõltub vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud: 1) Vooluga juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega. 2) Jõud on võrdeline magnetvälja tugevusega. 3) Jõud on võrdeline ka magnetväljas oleva juhtme osapikkusega. 4)Jõud on värdeline siinusega nurgast, mis jääb voolusuuna ja magnetvälja suuna vahele.
Kui I = 27,5 mA: % = 42,9 ± 2,7 (%) Kui I = 7,5 mA: % = 85,7 ± 3,2 (%) Vooluvõrgu sisetakistus: Kui I = 47,5 mA: r = 56,8 ± 2,1 Kui I = 27,5 mA: r = 58,1 ± 3,7 Kui I = 7,5 mA: r = 53 ± 13 . Vooluvõrgu välistakistus: Kui I = 47,5 mA: R = 2,1 ± 1,5 Kui I = 27,5 mA: R = 43,6 ± 2,6 Kui I = 7,5 mA: R = 320 ± 20 . JÄRELDUSED Vooluallika kasulik võimsus on voolutugevusega paraboolses sõltuvuses. See tähendab, et kasulik võimsus on kõige suurem keskmiste voolutugevuse väärtuste juures ja madala vähimate ja suurimate amprite juures. Vooluallika kasutegur on aga voolutugevusega lineaarses sõltuvuses: kasutegur on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus. Seda seepärast, et suuremate voolutugevuste juures läheb seda rohkem energiat soojuseks. Kasutegur on ka selges logaritmilises suhtes vooluvõrgu sisetakistuse ja välistakistuse suhtes.
A U2 N = N = U*I N= t R 1J 1V 1W = 1W = 1V*1A 1W = 1s 1 7. Joule'i Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevusega I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q = I2*R*t 8. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 9. Elektrimotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada ja näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada positiivne ühiklaeng läbi kogu vooluringi. Ak = q 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus vooluringis on võrdeline elektrimotoorjõuga ja
Elektritöö ja võimsus. Elektrivool elektrolüütides. ELEKTRIVOOLU TÖÖ: füüsikalinesuurus, mis iseloomustab elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundumise mõõtu. tähis: A ühik: 1 J A = Uq A= Iut A= U2/ R * t A= I2 R t JOULE- LENZI SEADUS: elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdne voolutugevusega ruudus, juhi takistuse ja aja korrutisega. A = Q = I2 R t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS: füüsikalinesuurus, mis näitab kui suure töö teeb elektrivool ühes ajaühikus. tähis: N ühik: 1 W N = A/t N = IU N = U2 / R N = I2 R ELEKTROLÜÜS keemilise ühendi molekulide lagunemine, mille käigus saavad tekkida erimärgliste laengutega ioonid. FARADAY ELEKTROLÜÜSI SEADUS: elektrolüüsil eraldanud aine mass on
on takistuse suhteline muutus 0 C juures temp tõstmisel ühe kraadi võrra. VOOLUMAGNETVÄLI Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetväljale orienteerivat mõju, st vooluga juhti ümbritseb magnetväli. http://www.abiks.pri.ee Kruvi reegel: magnetvälja sound ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise sound. Magnetnõelale mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhtme lõigu pikkusega ning pöördvõrdeline kauguse ruuduga F=const I*l/r2 Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga... 1) Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju. 2) Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 3) Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub
Voolutugevus peajuhtmes võrdub lampe läbivate voolutugevuste summaga: Kahe rööbiti ühendatud lambi kogutakistuse leiame Ohmi seaduse abil Vastus: I2 0,73 A; I2 = 0,88 A; R = 136,65 Juhtide jadaühendus Kaks juhti takistusega R1 = 3 ja R2 = 4 on ühendatud jadamisi. Voolutugevus vooluringis on 1 A. Leia vooluringi takistus, pinge igal juhil ja kogu vooluringis. Andmed: Lahendus: Voolutugevus on kõigis jadamisi ühendatud juhtides ühesugune ja võrdub voolutugevusega vooluringis, st Vooluringi kogutakistus Pinge igal juhil leiame Ohmi seaduse abil, millest tuletame pinge. Pinge kogu vooluringis Vastus: R = 7; U1 = 3V; U2 = 4V; U = 7V
1. Mida näitab elektritakistus? Elektritakistus ehk takistus on elektrijuhi omadus takistada voolu liikumist. Juhi takistus on füüsikaline suurus, mis on võrdeline pingega ning pöördvõrdeline voolutugevusega. 2. Millest sõltub juhi takistus? 1) võib sõltuda juhi pikkusest 2) ristlõike pindalast) 3) juhi ainest 3. Valem:R=P l/S l = juhtme pikkus S = ristlõike pindala (1 mm2) P = eri takistus R = takistus 4.Mida tähendab sisuliselt 1 oom? Juhi elektri takistus on üks oom kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt on voolutugesus juhis 1 amper : 1 oom = 1volt/1amper 5. Kuidas takistus sõltub temperatuurist? Mida suurem on metall temperatuur, seda suurem on selle takistus
R= 1= I U pinge (1V) 1A I voolutugevus (1A) Elektrivoolu töö voolu kulgemisel juhis teb elektrijõud laengukandjate liikumist pidurdavate jõudude vastu tööd. Seda tööd nimetaakse elektrivoolu tööks. Enamasti eraldub selle töö tegemisel soojust. Eralduva soojushulga määrab ära Joule'i Lenzi seadus: Q = I 2 R t Üldisemalt on juhis tehtav töö võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t: A = I U t Elektrivoolu võimsus on võrdeline voolutugevusega I ja pingega U: N = I U Kütteseadme või elektrilambi korral mehaanilist tööd ei tehta ja võimsus avaldub takistuse kaudu kujul: U2 N = I2 R ehk N= R Ühik: üks kilovatt-tund (1kwh) 1 kwh = 3 600 000 J Takistite jada- ja rööpühendus Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmiseks takistused liidetakse: R = R1 + R2 + + Rn
Magnetism. Magnetväljaks nim. liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nim. spinniks. Kruvi reegel magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud: FA=BIlsinL Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega ning I siinusega nurgast L voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. Magnetiline induktsioon [B] näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vasaku käe reegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud põial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna. Lorenzi jõud: FL=BvqsinL
Kodutöö 22.Kui pikale juhtmele voolutugevusega 1,2 A mõjub magnetväljas, mille induktsioon on 0,05 T, jõud 3,6 mN? Juhe on risti välja jõujoontega. Andmed: Lahendus: I= 1,2 A l=F÷(B×I×sinα) B= 0,05 T l= 3,6 ×10-3 N÷(0,05T×1,2A×90º)= 0,06 m F= 3,6 mN = 3,6× 10-3 N α=90º l= ? Vastus: 0,06 meetri pikkusele juhtmele. 23.Milline jõud mõjub laengule 0,5 nC elektriväljas tugevusega 8 kN/ C?
1. Ampere'i seadus:Magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja sin- ga, kus =nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=BIl(Kui juht on jõujoontega risti)F=BIl*sin(Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga a all). Jõu suund Ampere'i seaduses on määratud vasakukäereegli abil. Kui jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasitutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. 2. Aine magnetilised omadused: Dielektrikud vähendavad välise elektrivälja tugevust
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva
· PÜSIMAGNET on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. · MAGNEETIMINE aine mõjutamine püsimagnetväljaga, mille tulemusel see aine ka ise magnetiseerub ehk tekitab oma magnetvälja, mis võib olla püsiv. · MAGNETINDUKTSIOON näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. · VOOLUGA JUHTME POOLT TEKITATAV MAGNETINDUKTSIOON on võrdeline voolutugevusega juhtmes ning pöördvõrdeline kaugusega juhtmest. · KRUVIREEGEL väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi liikumise suund. · PARALLEELSETE VOOLUGA JUHTMETE VASTASTIKMÕJU Kui voolu suunad on ühesuunalised, siis need juhtmed tõmbuvad teineteise poole. Kui voolud on vastassuunalised, siis need juhtmed tõukuvad.
voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (I = /R+r). Elektromotoorjõud () on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teevad kõrvaljõud laengu nihutamiseks vooluallika ühelt pooluselt teisele ( = Ak/q). Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu üks amper. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget (I = q/t). Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. Elektrivoolu tööks nimetatakse elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Võimsuseks nimetatakse
Magnetnõelale orienteeriva mõju tekitaja (magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse) Kruvireegel - näitab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga,kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud - vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Ampere'i seadus - magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin . Jõu suuna määramine(vasaku käe reegel) kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Lorentzi jõud - väljendab magnetvälja mõju liikuvatele laenguga osakestele ning on määratud Lorentzi seadusega.
Teatud materjalides elektronide magnetväljad liituvad ja materjali ümbritsevas keskkonnas on olemas summaarne magnetväli 3.Kuidas käituvad püsimagneti samanimelised ja erinimelised poolused? Erinimelised poolused tõmbuvad , samanimelised tõukuvad 4.Miks lähestikku olevad vooluga juhtmed mõjutavad üksteist? Sest nende ümber on magnetväli 5.Ampere´i seadus (sõnastus, valem) Magnetäljas B vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=B*I*l*sin 6.Vasaku käe reegel Vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 7.Magnetinduktsioon (sõnastus) Magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. 8
2 vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga.paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne.ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju.Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad sama suunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud.(joonis2)Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtme lõikude vaheline jõud on võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes ning juhtme lõigupikkusega ja pöördvõrdeline juhtme lõikude vahe kaugusega.F=k*(I1*I2*l/d) k=4*Pi*10-7/2*Pi .M0=magneetiline const. Magneetiline const. Sõltub keskonnast ja ühikute süsteemist. Antud valemi abil defineeritakse SI süsteemi põhiühik amper.Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikene sirgjuhtme vahel, mille vahe kaugus on üks meeter ja milles voolab ühesugune tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga
2 vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga.paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne.ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju.Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad sama suunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud.(joonis2)Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtme lõikude vaheline jõud on võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes ning juhtme lõigupikkusega ja pöördvõrdeline juhtme lõikude vahe kaugusega.F=k*(I1*I2*l/d) k=4*Pi*10-7/2*Pi .M0=magneetiline const. Magneetiline const. Sõltub keskonnast ja ühikute süsteemist. Antud valemi abil defineeritakse SI süsteemi põhiühik amper.Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikene sirgjuhtme vahel, mille vahe kaugus on üks meeter ja milles voolab ühesugune tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga
3) On pöörisväli. 3. Magnetiline induktsioon näitab, kui suur jõud mõjub magnetväljaga risti olevale 1m pikkusele juhtmele, milles on vool 1A. F B= I l Vooluga juhtmele mõjuva jõu suund(Ampere jõud) määratakse vasaku käe reegliga( kui B vektor suunatud peopessa ja sirged sõrmed näitavad voolusuunda, siis risti olev pöial näitab mõjuva jõu suunda. 4. Ampere seadus: Vooluga juhtmele mõjub magnetväljas jõud, mis on võrdeline voolutugevusega, juhi pikkusega ja magnetvälja suuna ning voolu suuna vahelise nurga siinusega. VALEM: Suuna määrab vasakukäe reegel. ( B vektori suunda näitab põhjapoolus ) 5. Ampere jõudu kasutatakse elektrimootorites, elektrimõõteriistades, valjuhääldites. Näiteks kõlarid. 6. Lorenzi jõud on jõud mis mõjub liikuvatele laetud osakestele magnetväljas. Jõu suund määratakse vasaku käe reegli abil. Vasaku käe sõrmed näitavad pos. laetud osakeste
Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektrilööke kasutab nii saakloomade halvamiseks kui ka enesekaitseks. Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on kokku umbes 10 000 ning millest igaüks tekitab väikese elektrilaengu. Kui nad aktiveeritakse, tekitavad nad lühikesi elektriimpulsse
Elektronid sunnitakse võnkuma. Mõlema puhul toimub energia ülekanne. Olemas peab olema 1. Elektriväli 2. Vabad laengukandjad 2. I=U/R Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. 3. Emj näitab kõrvaljõudude tööd, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamiseks. Voltide mõõdetakse 4. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Takistus sõltub tihedusest, pikkusest, ristlõike pindalast ja temperatuurist. Mõõdetakse oommeetriga. Mida kõrgem temp, seda suurem takistus. Mida suurem on S, seda suurem takistus. Eritakistus . Mõõtühik 5. Juhtide ühendusviisid a. Jadamisi (; ; ) b. Rööbiti (; ; ) 6. Elektrivoolu töö ja võimsus (). Võimsuse, pinge ja voolutugevuse efektiivväärtused vahelduvvoolu puhul ( ). Elektrienergia mõõtühik 1kWh. F=50Hz 7
13.Mis on poolus ja neutraalne piirkond? Kus asuvad? Magneti poolustes on magneti omadused kõige suuremad, keskkohas on neutraalne. 14.Kuidas poolused üksteist mõjutavad? Sama nimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 15.Mis on magnetväli? Magnetväli on liikuva laetud keha poolt tekitatud väli. (Magnetväli ümbritseb piirmagneteid ja liikuvaid laetud kehasid.) 16.Ampere'i seadus? +valem Ütleb, et juhtmele mõjuv jõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtme lõigupikkusega ja siinusega nurgast juhtme ja magneti vahel. F=B*I*l*sin 17.Mis on magnetinduktsioon? +valem Näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtme lõiguga, selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 18.Kui suur jõud mõjub kahe vooluga juhtme vahel? Kuna on tõukejõud, kuna on tõmbejõud? See jõudu on võimalik arvutada valemiga F= (I1*I2 / d)*k Kui juhtmetes on erisuunaline vool siis tõukejõud, kui samasuunaline vool siis tõmbejõud.
potentsiomeetri punktidega A ja C, liuguri C nihutamisel leitakse selle selline asend, kus voolutugevus ahelas =0. Galvaanielemendi emj klemmide potentsiaalide vahena voolu puudumisel on kompenseeritud potentsiomeetri õlal AC tekkiva pingega. 4. 1 volt on pinge, mille puhul teeb elektriväli 1 C ümberpaigutamisel tööd 1 J. 1 volt on niisuguse elektriahela osa potentsiaalide vahe, milles 1 A suuruse voolutugevusega alalisvoolu võimsus on 1 W. 5. Jadaühendusel: E=E1+E2, I=const, R=R1+R2 Rööpühendusel: E=const, I=I1+I2, R=(1/R1+1/R2)-1 6. Vooluallika klemmipinge sõltub elektromotoorjõust, allikat läbivast voolus ja allika sisetakistusest. On alati väiksem kui vooluallika emj, kui vool puudub, siis on võrdne emj. 7. Ideaalse pingeallika sisetakistus on null, klemmipinge ei sõltu allikat läbivast voolust, suudab koormusele anda lõpmatut suurt võimsust.
1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetvälja põhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2. Elektrimahtuvus- laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fii-q Võrdeteguriks on 1/C C=q/fii. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaali ühe ühiku võrra. C/v=F(farad) 3
punktides, mis on määratud tingimusega 5. Keralaine võrrand - Lainefüüsika rakendustes lähtutakse tavaliselt punktikujulisest laineallikast (lühemalt: punktallikast). Sellise allika ümber levivate lainete samafaasipinnad pole tasase, vaidsfäärilise kujuga, mistõttu vastavat lainet nimetatakse keralaineks. 6. Eneseinduktsiooni nähtus ja pooli induktiivsus - Eneseinduktsioon. Et iga vooluga juhet ümbritseb magnetväli, mille tugevus on võrdeline voolutugevusega juhtmes, kutsub voolutugevuse muutumine juhtmes alati esile teda ümbritseva magnetvälja muutuse. Viimane tähendab, et voolutugevuse muutumine juhtmes tekitab sellessamas juhtmes induktsiooni elektromotoorjõu. Seda nähtust nimetataksegi eneseinduktsiooniks. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud E e tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutmisel ajaühiku jooksul. Ee t L=
Seetõttu läbib katkestamise hetkel ampermeetrit vool(punktiirjoonega nool), mille suund on vastupidine katkestatud voolu suunale. (Pidev joon) Induktsiooni voolu tugevus võib olla suurem esialgsest voolutugevusest. Sel juhul ületab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud EIE patarei elektromotoorjõu E. §22. Induktivsus Kuna suletud kontuuri läbiv magnetvoo on võrdeline magnetvälja induktsioonivektori mooduliga B, mis omakorda on võrdeline magnetvälja tekitava voolutugevusega I, siis kehtib seos: = LI . See on magnetvoog läbi suletud kontuuri on võrdeline seda kontuuri läbiva voolutugevusega. Võrdetegurit L nimetatakse voolukontuuri induktiivuseks ehk eneseinduktsiooni teguriks. Kasutades elektromagnetilise induktsiooni seadust ja viimast valemit saame: L I/t. Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis võrdube arvuliselt voolukontuuris tekkiva eneseinduktsiooni elektromotoorjõuga, kui voolutugevus selles muutub ühe ühiku võrra ajaühikus
katkestamise hetkel apmer meetrit vool(punktiir joonega nool), mille suund on vastupidine katkestatud voolu suunale(pidev nool). Induktsioonivoolu tugevus võib-olla suurem esialgsest voolutugevusest. Sel juhul ületab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud ie, patarei elektromotoorjõud . §22. Induktiivsus Kuna suletud kontuuri läbib magnetvoog on võrdeline magnetvälja induktsiooni vektroi mooduliga B , mis omakorda on võrdeline magnetvälja tekitava voolutugevusega I, siis kehtib seos =LI, see on magnetvoog läbi suletud kontuuri on võrdeline seda kontuuri läbiva voolutugevusega. Võrdetegurit L nim. voolukontuuri induktiivsuseks ehk eneseinduktsiooni teguriks. Kasutades elektromagnetilist induktsiooni seadus ja viimast valemit saame : ie= -/t= -LI/t. Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis võrdub arvuliselt
1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul.
Voolu magnetväli- muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Oerstedi katse- elektrivoolu ümber on magnetväli ja vooluga juhtme magnetväljas pöördub mangnetnõel juhtmega risti. Vooluga juhtmed: jõud on max kui nad on paralleelsed, ristuvate juhtmete korral jõud puudub, samasuunaliste vooludega juhtmete vahel on tõukejõud. Jõud on alati voolujuhtmega risti. * kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel on 1m ja neis voolab ühesuguse voolutugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2*10-7 N ,siis on voolutugevust juhtmetes 1A. F=kI1I2/d Ampere'i seadus arvutatakse jõudu, millega magnetväli mõjutab vooluga juhti. F=BIlsin, B=F/Il Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga, ühikulise pikkusega juhtme lõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. *kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja vool 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon 1T
Voolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda, kui voolukandjateks on negatiivse laenguga osakesed, siis on voolusuunaks osakeste liikumise vastassuund. El. Voolu toimel juht soojeneb, el.vool võib muuta juhi keemilist koostist ja el.vool mõjutab jõuga teisi magnetiseerunud kehi. Voolutugevus näitab , kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolutugevus võrdub juhiristlõiget läbinud laengu q ja selleks kulunud ajavahemiku t suhtega. Alalisvool- ajas muutumatu voolutugevusega vool. Elektrodünaamika- füüsika haru, mis uurib laetud osakeste liikumist ja vastastikmõju. El.voolu tekkimiseks ja säilimiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles ja neile peab mõjuma kindlasuunaline jõud. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Takisti-kindlat takistust omav juht. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite summaga. Rööpühenduse kogu
vooluga kaasnevat aine eraldumist elektroodidel nimet. elektrolüüsiks, pos.ioonid(katioonid)-neg.elektroodi (katioodi) poole-saavad elektrone juurde, anioonid-anoodile-annavad ära, galvanotehnika (esemete katmine metallkihiga)-galvanosteegia(metallesemete katmine teise metalli õhukese kihiga,galvanoplastika(sadestatakse esemele paks metallikiht),elektrolüüsi põhiseadus e. faraday 1. seadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass on võrdeline voolutugevusega ja elektrolüüsi kestusega(m=kIt), gaas hakkab elektrid juhtima siis, kui ta ioniseeritakse(aatomitest ja molekulidest lüüakse välja elektrone)el.voolu gaasis- gaaslahendus, põhiliigid:huum-(hõrendatud gaasides,valgusreklaamis),kaar-(normaalrõhul, kinolampides),säde-(välk,süüteküünal) ja koroonalahendus(päevavalguslamp),plasma- gaas,milles laengukandjate arv on võrreldav molekulide või aatomite üldarvuga,
temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Metallide takistus põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega. Ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on (Q) on võrdeline voolutugevuse (l) ruuduga, juhi takistusega (R) ja voolu kestusega (t): Q=I(ruudus) R t (Joule'i-Lenzi seadus). Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega (I), pingega (U) ja voolu kestusega (t): A= I U t. Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena: N= I U. Üks kilovatt-tund (1kW*h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Vooluallikaks nim. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektirienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrtilised jõud ehk kõrvaljõud. Elektromotoorjõud (emj.) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel
02 0 0 0.16 0.137254902 0.115384615 0.115384615 0.094339623 R/r, Ω N1=f(R/r) η=f(R/r) Graafik 2. Järeldus Antud töös läbi viidud arvutuskäikudest saadud kasuteguri ja kasuliku võimsusega leitud graafikutest näeme, et kasutegur on lineaarses sõltuvuses voolutugevusega. Võin eeldada, et kui mõõdetud tulemusi oleks olnud rohkem, siis oleks kasutegur siiski lineaarselt sõltuv voolutugevusest I . Kuna mõõdetud tulemusi ei ole piisavalt, siis ei tea me täpselt, mis juhtub kasuliku võimsuse graafikuga, kui voolutugevus on väikesem. Teiselt graafikult (graafik 2.) võime samuti eeldada, et me ei tea täpset graafiku kuju kasulikule võimsusele, kuid see võib sõltuda takistuste suhtest lineaarselt. Sama võime eeldada kasutegurist.
käe reegel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: 1) on võrdeline voolutugevusega 2) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega 3) on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega Magnetvälja mõju intensiivsust iseloomustab füüsikaline suurus- magnetinduktsioon Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga (1A) ja ühikulise pikkusega (1m) juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus -
kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumis Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus suletud vooluringis võrdub elektromotoorjõu ja kogu takistuse suhtega. I= I-voolutugevus [1A] - elektromotoorjõud [1V] R-välisahela takistus [1] r-vooluallika sisetakistus [1] Ampere'i seadus: Magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud FA on võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. FA=BI FA- Ampere'i jõud [1N] B-magnetvälja magnetinduktsioon [1T] l- juhtmelõigu pikkus [1m]
elektrolüüdiks. Galvanotehnika esemete katmine metallikihiga. Galvanosteegia seisneb metallesemete katmises teise metalli õhukse kihiga. Galvanoplastikakas sadestatakse esemele suhteliselt paks metallkiht, et saada eseme pinnast jäljendit. Elektrolüüsi põhiseadus ehk Faraday esimene seadus. Alalisvoolu toimel elektroodile kantav aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja alektrolüüsi kestusega t. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. k Kui elektrivool ionisaatori toime lakkamisel katkeb, on tegemist sõltuva gaasilahendusega. Sõltumata gaasilahendus , mis ei vaja ionisaatorit. Huumlahendus realiseerub hõrendatud gaasides. Vajalik pinge on suurusjärgus sada volti ja voolutugevus 1100 milliamprit
Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m 2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. F = BIl sin F = I ( d l × B) Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu
paigutatud aine hakkab ka ise magnetvälja tekitama (ferromagneetik-raud). Elektrivoolu magnetiline toime avastati 1820 H.C.Oersted. Ampere hüpotees: püsimagnetite omadused on tingitud neis ringlevatest vooludest(see ple õige, tglt on tingitud elektronide liikumisest aatomis ja neutronite spinnidest). Ampere'i jõuks nim vooluga juhtmele magnetväljas mõjuvat jõudu. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline magnetinduktsiooniga, voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja sõltub nurgast voolu suuna ja magnetinduktsiooni vahel. F=BI lsin F - Ampere´i jõud(N) I-voolutugevus(A) l- juhtmelõigu pikkus(m) sin- nurk I ja B vahel B-magnetinduktsioon (T-tesla). Ampere'i jõu suunda määratakse vasaku käe reegli järgi: Kui välja sirutatud vasaku käe sõrmed näitavad elektrivoolu suunda ja magnetinduktsiooni juhtmega ristuv komponent on suunatud peopessa siis väljasirutatud vasakukäepöial näitab Ampere jõu suunda. Tesla: Kui
juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistus. Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Metallides on elektritakistus põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvatele ioonide vastastikmõjust. Voltmeetriga mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Juhi takistus saadakse, kui ping jagatakse voolutugevusega. Juhi takistust saab otstelt mõõta oommeetriga. Takistuse mõõtmiseks tuleb juht vooluringist eemaldada. Vooluring moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti ja lüliti. Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Elektritarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Lüliti abil saab vooluringi kas sulgeda või avada. Lõliti ühendatakse tarvitiga jadamisi.
http://www.annaabi.com/Magnetism-m46510.html 8) "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. http://et.wikipedia.org/wiki/Amper 9) Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F = BILsin alfa. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.htm
magnetväljale vool läheb teise juhtmesse, tänu magnetväljale teises juhtmes mõjutab see esimest juhet ning selle tõttu tekib esimesse juhtmesse kaks voolu Induktiivsus (mis on, millest sõltub) – näitab seda, kui suur endainduktsiooni emj. tekib poolis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ühes ajaühikus, sõltub juhtmesüsteemi pikkusest, kujust ja sisust ehk keskkonnast Magnetvälja energia - töö, mida on vooluallikas teinud selleks, et tekitada poolis teatava voolutugevusega elektrivool Vahelduvvool ja teda kirjeldavad füüsikalised suurused – elektrivool, mille suund ja voolutugevus perioodiliselt muutub Vahelduvvooluvõrk - esineb kolm takistuse tüüpi, lihtne Kolmefaasiline vahelduvvool (mis on, kust tuleb) – nulljuhe, faasijuhe, maandusjuhe, tekib generaatori töö käigus Liinipinge - kahe liinijuhtme vaheline pinge Faasipinge - liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge Efektiivväärtused
2. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse kui paralleelsetes juhtmelõikudes, mis omavad ühist keskristsirget kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub nende vahel tõmbejõud, vastassuunalistel tõukejõud. Ristuvate vooluga juhtmete vahel jõudu ei mõju. 3. Ampere seadus Magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjub jõud F, mis on võrdeline juhtmes esineva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning sina voolusuuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B*I*l*sina (B magentinduktsioon). Vasaku käe reegel (määrab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna) Väljasirutatud sõrmed osutavad voolusuunda, magnetväli on suunatud peopessa, pöial näitab jõusuunda. 4. Magnetinduktsioon B magnetvälja jõu kaudu kirjeldatav füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, mis mõjub ühikulise voolu ja pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega
miinusele); tegelik: elektronide liikumise suund vaakumis (miinuselt plussile). Alalisvool elektrivool, mille suund ja voolutugevus ajas ei muutu. I Alalisvoolu graafik t Pulseeriv alalisvool ühesuunaline muutuva voolutugevusega alalisvool. I Pulseeriva alalisvoolu graafik t ELEKTROTEHNIKA TEATMIK 2 Kirjastus ILO Raivo Pütsep 2003
3. Kuidas mõjutavad üksteist kaks vooluga juhet? Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga... 1) Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju. 2) Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 3) Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes ning lõikude pikkusega ja pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugusega F = B*I*l*sin B magnetiline induktsioon (T) I voolutugevus (A) e juhtme pikkus (m) nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel 4. 1A definitsioon (lk 120) Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga
spinniks. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti. Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast alfa voolu suunas ja magnetväljasuuna vahel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud
Amperi tähiseks on A. 9. Vihtide ja Mõõtude Peakonverents kehtestas järgmise definitsiooni: "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi. 1 amper on elektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 kulon. 1-amprine vool tekib 1-oomise elektritakistuse korral 1-voldise potentsiaalide vahe juures. 2 ANDRE-MARIE AMPERE André-Marie Ampère sündis 20. jaanuar 1775. Ta oli prantsuse füüsik ja matemaatik
Järelikult raamile mõjuvate jõudude moment on nullist erinev. Jõudude momendi väärtus sõltub raami asendist vektori B-> (vektor) suhutes, kui raami normaali n-> (vektor) suund ühtib normaali B-> (vektor) sunaga (raamitasand on rist vektoriga B->), siis jõu moment võrdub nulliga ja raam on tasakaalus. Jõumoment on suurim, kui vektor N on risti vektoriga B (Joonis D). Katseliselt on kindlaks tehtud, et magnetväljas paiknevale vooluraamile mõjub suurim jõumoment. M on võrdeline voolutugevusega ja raami pindalaga. Suhe M/ I*A ei sõltu voolutugevusest ja raami pindalast ning iseloomustab magnetvälja kohas, kus raam asub. Magnetinduktsiooni vektori mooduliks nimetatakse suhet B= M/ I*A , kus I on voolutugevus raamis ja A on raami pindala. Magnetinduktsiooni ühikuks on võetud sellise välja magnetinduktsioon, kus vooluraamile pindalaga 1m2 (üks meeter ruudus) voolutugevusega 1A (amper) mõjub maksimaalne jõumoment 1 N*m (njuuton * meeter).
annaabi.ee 
