jääb liide 2 mm avatuks. Värvige kaldliited, samuti ka muud jätku- kohad enne laudade kinnitamist. kaldlõige tehakse väljastpoolt tihe Aknad Akende liitumiskoht välisvoodriga sarnaneb natuke nurgaga. Ehitise üldilmest ning voodrilaudade tüübist ja suunast olenevalt võib liitu- miseks kasutada erineva laiusega voodrilaudu või paigaldada akna alaserva veeplekk. Puitmajadel on aknad traditsiooniliselt paiknenud voodri välistasapinna lähedal. 18 19 18. Akna sobitamine katteliistvood- 19. Akende sobitamine vertikaalvood- risse. Voodrilauad ja katteliistud risse (näiteks UTS). Voodrilauad on on ühtlasi akende piirdelaudadeks.
näha) · Elektri-/akutrell Ettevalmistus Paigaldatud voodrilaudade kuivamisest tingitud pragunemise vältimiseks on tähtis, et puitmaterjali temperatuur ja niiskussisaldus oleksid samad, mis paigaldatavas ruumis. Laske puidul enne töö alustamist paigaldatavas ruumis õhuvahedega staabeldatuna seista. Sisevooderduseks kasutatava laua niiskussisaldus peaks olema alla 16%. Köetavates ruumides võib puidu niiskussisaldus olla 67%. Alusroovitus Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alusest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga aluspinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast materjalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrollige vertikaalsust vesiloodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna
hingavaid materjale: pillirooplaati, linavilla, tselluvilla, puitkiudvilla. Kasuta max 50mm soojustust. Kõik puitkonstruktsioonid on hingavad. Õhuniiskuse järsul suurenemisel tungib niiskus konstruktsiooni ja niiskuse vähenemisel hingavad seinad jälle kuivaks. Tehis- soojustusmaterjalide puhul on aga niiskuse väljahingamine väga väike ja pikaajaline. Õigel kasutamisel kestab õige puit aastakümneid: Vana puitfassaadi renoveerimiseks vajaliku profiiliga voodrilaudu on võimalik tellida, kuid arvestama peab tavalisest pikema tarneajaga. Kui renoveerimine piirdub värvkatte uuendamise ja vaid mõne laua välja vahetamisega, tasub Säästva Renoveerimise Infokeskusest (www.renoveeri.net) uurida, kas nende laos on selliseid laudu olema Miljööväärtusliku piirkonna puhul saab linnavalitsuse kaudu tellida värvipassi, milles antakse soovitused värvivalikuks ja millega kaasneb hinnasoodustus kampaaniaga ühinenud kauplustes. Värvipassi peaks kindlasti
nõustab mõõtude ja kvaliteedi osas. Haamer · Mõõdulint · Nurgik · Vesilood · Käsi- ja tapisaag · Järkamisrakis · Torn · Kruvikeerajad · Löögiraud · Naelad ja kruvid (vt Alusroovitis ja Voodrilaua kinnitamine) või kinnitusklambrid (kasutamiseks küsige nõu puidumüüjalt, klamber kinnitub sulundikeele külge ega jää väljast näha) · Elektri-/akutrell 1 Alusroovits Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alusest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga aluspinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast materjalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrollige vertikaalsust vesiloodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna
Horisontaallaudisega tundub ruum laiem ja madalam, vertikaal- laudisega näib aga kõrgem ja kitsam. Poolpaneel, mis ei kata seina kogu kõrguses, annab ruumile õhulisust. Selle võib lõpetada näiteks riiuliga. Lae katmisel voodri- lauaga on vaja arvestada akendest ja valgustitest tuleva valgusega laua suund valitakse tavaliselt valgusallikaga samasuunaline. Kõrge lae korral võib vertikaalse laua lõpetada seina üla- või alaosas horisontaalpaneeliga. Voodrilaudu võib pai- galdada ka nurga all. Seina saab jaotada väl- jadeks või luua sellele liistudega kujundeid. SOOVITUSI VOODRILAUA PAIGALDAMISEKS · Jälgige laua värvi ja pinnaviimistluse sobimist hoone üldilmega. · Väikestes ja vähevalgustatud ruumides kasutage heledat puitu (kuusk); suurtes, valgusküllastes paikades tumedamat tooni (mänd). · Elavapinnaline ja okslik puit loob koduse tunde igas ruumis oks on puu õis
21…25mm Laua laius >150mm Laua paksus min. 25… 25…28mm 19 Puidust välisvooder Kvaliteetse lõpptulemuse eelduseks on, et voodrilauad on viimistletud enne nende paigaldamist. Veel parem on, kui kasutatakse eelnevalt tööstuslikult tehasetingimustes viimistletud voodrilaudu. Eelvärvitud puit tagab voodrilauale kaitse ka transpordi, ladustamise ja paigaldamise ajaks. Ehitusplatsil värvimiseks on parim kuiv, pilvine ja mõõduka tuulega ilm. Hoolikalt on vaja töödelda ka laudade otsapindu, kuna puit imab niiskust kõige enam just sealtkaudu. Hea lõpptulemuse saavutamiseks on vaja uusi voodrilaudu töödelda kolm korda: immutus, kruntimine ja värvimine. Vana fassaadi uuendamisel on vaja välja selgitada olemasoleva
Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 1318%. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks silmas pidada ka seda, et laudise paigaldamise ajal on õhutemperatuur ja -niiskus ruumis juba kasutusaegsele kliimale sarnased ning peale vooderduse valmimist ei tehta enam ehitustöid, mis väga oluliselt tõstavad ruumiõhu niiskust. PINNAVIIMISTLUS Tavaliselt müüakse voodrilaudu lõpliku viimistluseta ning viimistlus teostatakse objektil. Viimistlemiseks kasutatakse näiteks peitsimist, lakkimist, värvimist. Kui laudisepind jäetakse viimistlemata, hakkab see toimima ruumiõhu niiskuse tasakaalustajana, vähendades selle ööpäevast kõikumist puidupind niiskub õhuniiskuse tõustes ja kuivab selle langedes. Lakk säilitab põranda väljanägemise, kaitseb pinda kulumise eest ning kergendab puhastamist. VOODRILAUA KVALITEET
Mänd moodustab 37% Eesti metsadest ja seda leidub kõikjal. Kõige paremad männikud kasvavad Kagu-Eestis. Männi puitu kasutatakse enamasti mööbli valmistamiseks. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt 30 m kõrguseks ning kuuse eluiga on keskmiselt 250 aastat. Kuuse enamusega puistud moodustavad Eesti metsadest ligikaudu 25%. Kasvab enamasti segapuistutena koos arukase jt liikidega. Kuuske kasutatakse laialdaselt ehituses kuuse puidust valmistatakse põrandaid, uksi, aknaid, voodrilaudu jne. Harilik jugapuu on Eestis üsna vähe levinud ning seega looduskaitse all. Kasvab 10-15 meetri kõrguseks ning on väga pikaealine. Eestis leidub jugapuud peamiselt Loode- ja Lääne-Eestis. Sobib hästi väärismööbliks, puuskulptuuride valmistamiseks, muusikainstrumentideks jne. Harilik kadakas kasvab kuni 10 meetri kõrguseks puuks või 1-3 meetri kõrguseks põõsaks. Kadakas on väga aeglase kasvuga ning ta eluiga võib ulatuda 100 aastani. Eestis
taeva all olev puit 55 (4075) aastat ja varjualuses olev puit 60 (5075) aastat.Puidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kuusepuit kergemini kui männipuit. Sellepärast on ta ehitusmaterjalina männist viletsam. Samas pole ta nii vaigune ega lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid.Puitu kasutatakse laialdaselt ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse tselluloosi, saematerjali, vineeri, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi, aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses, seda kasutatakse näiteks kannelde, viiulite ja kõlalaudade valmistamisel. Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu eelkõige Põhja-Euroopas), kuigi tema okkad püsivad võrsetel vähem aega kui nulgudel. Küttepuuna pole kuusk eriti kõrgelt hinnatud.Harilik kuusk on väga populaarne aedades ja parkides kasvatatav ilupuu. Ulatusliku levila tõttu on tal üle 100kultivari. Puud
Puitmaterjali kohaletoomine ajastatakse võimalikult paigaldushetke lähedale, sest nii säilib puitmaterjali õige niiskusesisaldus ja materjali ladustamiskulud jäävad väikesteks. Kui hoiuaeg on pikem, virnastatakse materjal, asetades kihtide vahele põiklatid. Sellega soodustatakse puitmaterjali püsimist kuivana. Puitmaterjali virna kaitstakse nii, et õhuringlus ei oleks seal takistatud. Kaitsta on vaja juhusliku niiskumise ja eelkõige määrdumise vastu. Voodrilaudu on soovitav ladustada võimalikult kasutamiskoha omadele lähedastes tingimustes. Iga puitmaterjal püüab vastavalt seda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile oma niiskust ühtlustada. . Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit niiskuse muutudes kokku või paisub. Tihti otsivad ehitajad odavamat ehituslahendust ostes odavat nn. "õhukuiva" saematerjali, mis võib hilisematel parandustöödel vägagi kulukaks minna. Suuremat
- 75 x 225 1700.- 1800.- 3) Puidu kuivatamine ja hööveldamine Puidu kuivatamiseks kasutab firma omavalmistatud kuivatit, mis koosneb kahest kambrist, ühte kambrisse mahub korraga u 30 tm puitu. Kütmine põhineb keskküte katlal Kiviõli-50, küttematerjaliks kasutab firma saeveski jäätmeid, saepuru ja hakkepuitu. Hööveldamiseks kasutatakse kõrge kvaliteedilist nelikanthöövelpinki. Põhiliselt toodab firma erinevate profiilidega põranda ja voodrilaudu ning liistu, võimalikud on ka keerulised profiilid. 4) Hakkepuidu tootmine Hakkepuidu toomist alustas firma 1996. aastal, kasutades selleks Soome päritolu Farmi hakkurit. Toorainena kasutatakse puidujäätmeid: küttepindu, küttepuid ja raielankide jäätmeid. Hakkepuitu toodetakse aastaringselt, peamiselt varustatakse katlamaju. Kütteperioodil toodab firma hakkepuitu 1700-2000 tm haket kuus. Vastavalt vajadusele ja kokkulepetele on seda kogust võimalik kahekordistada.
Puitmaterjali kohaletoomine ajastatakse võimalikult paigaldushetke lähedale, sest nii säilib puitmaterjali õige niiskusesisaldus ja materjali ladustamiskulud jäävad väikesteks. Kui hoiuaeg on pikem, virnastatakse materjal, asetades kihtide vahele põiklatid. Sellega soodustatakse puitmaterjali püsimist kuivana. Puitmaterjali virna kaitstakse nii, et õhuringlus ei oleks seal takistatud. Kaitsta on vaja juhusliku niiskumise ja eelkõige määrdumise vastu. Voodrilaudu on soovitav ladustada võimalikult kasutamiskoha omadele lähedastes tingimustes. Iga puitmaterjal püüab vastavalt seda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile oma niiskust ühtlustada. . Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit niiskuse muutudes kokku või paisub. Tihti otsivad ehitajad odavamat ehituslahendust ostes odavat nn. "õhukuiva" saematerjali, mis võib hilisematel parandustöödel vägagi kulukaks minna. Suuremat kindlust annab
taeva all olev puit 55 (4075) aastat ja varjualuses olev puit 60 (5075) aastat. Puidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kuusepuit kergemini kui männipuit. Sellepärast on ta ehitusmaterjalina männist viletsam. Samas pole ta nii vaigune ega lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid. Puitu kasutatakse laialdaselt ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse tselluloosi, saematerjali, vineeri, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi ja aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses, seda kasutatakse näiteks kannelde, viiulite, kõlalaudade jms valmistamisel. Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu (eelkõige Põhja-Euroopas), kuigi tema okkad püsivad võrsetel vähem aega kui nulgudel. Küttepuuna pole kuusk eriti kõrgelt hinnatud. Harilik kuusk on väga populaarne aedades ja parkides kasvatatav ilupuu. Ulatusliku levila tõttu on tal üle 100 kultivari
elastsed (külmumisel ei lõhke). Puuduseks on madal kuumakindlus ja suur joonpaisumistegur. Plasttorud võivad olla siledapinnalised või reljeefsed. Reljeefsed torud kannatavad suuremat väliskoormust. Plasttorusid toodetakse väga erinevate siseläbimõõtude ja seinapaksustega. Kasutatakse põhiliselt vee ja kanalisatsioonitorudena samuti ka kaablite kaitsekestadena. Vooderduselemendid kujutavad endast ribakujulisi plaate, mis meenutavad voodrilaudu. Põhiliselt valmistatakse polüvinüülkloriidist ja kasutatakse nii sise- kui välisvoodrina. Liistmaterjalid valmistatakse ekstruudermeetodiga põhiliselt polüvinüülkloriidist. Tähtsamad liistmaterjalid on põrandaliistud, tihendusliistud, trepiastmete servad, kaabli kanalid jne. Võib toota igat värvi ja ei vaja lisaviimistlust. Aknaraamid on keeruka kujuga profiilmaterjalist tooted. Nad koostatakse mitme õõnsusega polüvinüülkloriid-profiilidest
väervainega- õlid, lakid, sellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega- kattevärvid). Kõik viimistlusmaterjalid, ka sellised, mis vett tõrjuvad, peavad niiskust teatud määral läbi laskma, et niiskus, mis vaatamata kõigele on puitu tunginud saaks ära aurata. Igasugu pinnaviimistlust peab teatud ajajärgi korralikult ka hooldama ja uuendama. Puidu vanusest oleneb ka viimistluse säilivusaeg aga ka viimistlusvahendist ja pealekandmisest. Uusi voodrilaudu mitte jätta värvimata paariks nädalaks seisma- värvida kohe peale saabumist. Voodrilaual jätta välja poole lülipuidu osa ja männi asemel eelistad kuuske- sest imab aeglasemalt niiskust. Pilet nr. 11 1.Puidu füüsikalised omadused. 2.Saematerjal, liigitus. 3.Värvained, kasutamine. 1.Tihedus- massi ja mahu suhe. Puidu tiheduse puhul mängib suurt rolli niiskussisaldus, tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda.
või pügaldunud tipuga. · Hariliku kuuse puit on valkjas, harvem kollaka varjundiga, nõrgalt läikiv ja kerge ning pehme. Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid. Puitu kasutatakse laialdaselt ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse tselluloosi, saematerjali, vineeri, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi ja aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses. Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Põhjas-
Polüetüleentorud on painduvad. Neid turustatakse rulli kerituna. 196 Torusid ühendatakse keevituse või liimimisega. Plasttorusid kasutatakse: vee- ja kanalisatsioonitorudena, kontrollkaevudena, kaablite kaitsekestana, harvem ka gaasi ja vedelike juhtmetena. Vooderduselemendid. Need kujutavad endast ribakujulisi plaate. Oma kujult meenutavad plaadid voodrilaudu. Üksteisega ühenduvad plaadid sulundühendiga. Vooderduslaudu kasutatakse nii sise- kui ka välisvoodrina. Nad ei vaja mingit lisaviimistlust. Liistmaterjalid. Need on pikad, ühtlase ristlõikega materjalid. Tähtsamad liistmaterjalid on: trepikäsipuud, kusjuures kinnistes trepikodades ei lubata neid kasutada; põrandaliistud; trepiastmete servad; tihendusliistud; mitmesuguste plaatide kinnitusliistud; kaabli kanalid jne.
Kahjustunud välisvoodri korral tuleb see renoveerida. Kui lisasoojustustöid ei planeerita ette võtta, siis piisab üldjuhul vaid kahjustunud laudise ja ehisdetailide vahetusest samasuguste vastu, välisvoodri kruntimisest, värvimisest, soklilaudade, ääre- ja servaplekkide paigaldusest jne. Puithoone välislaudise renoveerimisest võib täpsemalt lugeda Muinsuskaitseameti vastavast infolehest „Puitmaja välislaudis. Tüübid ja parandamine“. Kui laudise vahetuseks kasutatakse vanu voodrilaudu (näiteks eemaldatud mõnelt lammutamisele kuuluvalt hoonelt), peab olema kindel, et need vanad lauad ei oleks kahjustustega. Kui asendatakse suurem hulk laudu uutega, võib kaaluda lahendust, kus uute laudadega kaetakse terve üks sein ja sealt eemaldatud kasutamiskõlbulike laudadega renoveeritakse teisi seinu. Kui olemasolev laudis on ulatuslikult kahjustunud või planeeritakse välisseinad lisasoojustada, tuleb laudise ja ehisdetailide vahetusel lähtuda algupärastest mõõtudest ja
annaabi.ee 
