Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit. Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis.
Samas on säilinud ka otsese demokraatia põhimõtteid, igaüks võib oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. On ka küsimusi, mida põhiseadus keelab rahvahääletusele panna, näiteks rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad küsimused. Esindusdemokraatia toimub läbi rahvaesindajate valimiste. Eestis valib rahvas oma saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogudesse. Demokraatlikud valimised on alati vabad, mis tähendab, et: · Kandidaate ühele saadikukohale on rohkem kui üks · Kõigil on ühesugune võimalus oma vaateid avaldada · Riigi kodanikul on õigus teha oma valik ise ja hoida seda enda teada · Hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult Hääleõiguse saab enamus riikides isik, kes on vähemalt 18-aastane ehk täisealine. Ainult vähestel täiskasvanutel pole teatud põhjustel valimisõigusi.
Esindusdemokraatia: Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, s.t et rahvas osaleb valimises oma esindajate saadikute kaudu. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Esindusorganid moodustatakse valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ning kohalikesse volikogudesse. Osalusdemokraatia: Kuna nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei kaasa rahvast piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma valijatega, suhelda võimu esindajatega ja olla informeeritud poliitika päevaprobleemidest. Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus.
· Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 8. Mis on hääle ja kantideerimis õigus? Kuidas toimi see Eestis? Millised valimissüsteemid on olemas? Milline süsteem on Eestis? Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla/linna volikogudesse alates 18- eluaastast, Riigikogusse aga alates 21. eluaastast. Hääleõigus kodanikult ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel. Eestis saab hääleõiguse 18. aastaselt. Valimissüsteem võib olla majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem või proportsionaalne süsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. 9. Mis on osalusdemokraatia? Näited.
vallavalem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. vallavalitsuse liikmete hulgas oli ka mitmesuguseid muid ametnikke nagu nt. vallakirjutaja, käskjalad, ämmaemandad jt. riigivõim ei usaldanud täiel tasandil demokraatia valimisviisi sisseseadmist. see kõik hakkas juba madalal tasemel eestlasi poliitiselt harima. 1877 a. võeti vastu vene riigi linnaseadus. sellega kaasnes demokraatlik valitsemisviis linnades. esialgu peale selle vastuvõtmist jäid linnavalitsustesse ja volikogudesse võimu juurde sakslased. eestlaste arv ainult kasvas koguaeg. eestlased ei saanud majanduslikult viletsa seisu pärast volikogudesse ja linnavalitsustesse. eesti linnades oli 1862 aastaks 62000 eestlast. 17 sajandi lõpuks oli 181000 inimest. linnadesse rajati kiiresti palju vabrikuid. tolleaegsed suurimad linnad (1897): 1) tallinn - 64000 2) tartu - 42000 3) narva - 16000 (narva oli tollel ajal kiiresti arenenud tööstuslinn) 4) pärnu - 12000 5) valga - 10000 1902. toimus muutus
programm "Eesti Kodu", põhikiri ning valimisnimekiri. 1995. a. parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19 %, mis andis 19 kohta Riigikogus. 14. oktoobril 1995 toimunud peakoosolekul uuendati erakonna põhikirja ja valiti vastavalt sellele ka uus juhatus. 1996-1997 Kohalikel valimistel 1996. a. oli Reformierakond silmapaistvalt edukas Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Haapsalus, Paides, Jõgeval jm. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest. 1996. a. novembris otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda, kuna seal läbiviidav poliitika ei võimaldanud küllaldaselt ellu viia Reformierakonna taotlusi ega järgida tema valijate huvisid. Siirduti opositsiooni ja loodi koos teiste riigikogus esindatud reformimeelsete jõududega saadikuühendus "Ühinenud opositsioon". 10. mail 1997 aastal toimus Reformierakonna peakoosolek, kus võeti seoses
Ül 1. Demokraatlik riik Ül 1. Vasta küsimustele 1.1. Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgeima võimu kandjaks: Rahvas 1.2. Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel kasutatav valimissüsteem on: proportsionaalne (võrdeline) 1.3. Kohaliku omavalitsuse üksused Eesti Vabariigis on: linnad ja vallad 1.4. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel: teovõimelistel vähemalt 18- aastastel Eesti Vabariigi kodanikel 1.5. Kui vanalt võib kandideerida omavalitsuste volikogudesse? Alates: 18-aastaselt 1.6. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduse kaitsele? kõigil inimestel 1.7. Põhikooli haridus on kohustuslik: kõigile kooliealistele 1.8. Põhiseadus sätestab, et: igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus 1.9. Kohustus säästa looduskeskkonda on: igaühel 1.10. Millisesse organisatsiooni Eesti Vabariik ei kuulu? OPEC Ül 2. Parlamentarism ja presidentalism Märkige ristikesega vastavasse lahtrisse, kas järgnev tunnus on iseloomulik
Meer on ka kohaliku administratsiooni juht ning peab sellena tagama, et kohaliku volikogu otsused viiakse täide. Volikogul on õigus oma ülesandeid (mitte kõiki) delegeerida komisjonile ja administratsioonile. Seadus nõuab finantskomisjoni ja vähemalt ühe alalise komisjoni moodustamist. Kohalik volikogu võib administratsiooni luua sellistel alus-tel, nagu ta ise heaks arvab. Valimised- volikogu liikmed valitakse 4 aastaks. Valimised toimuvad kõikidesse Taani kohalikesse volikogudesse ühel päeval. Saadikud valitakse nii maakonna- kui kohalikesse volikogudesse. USA- Föderatsiooni struktuur 50 osariiki ja Columbia föderaalringkond - Osariikide pädevuses on haldusterritoriaalse jaotuse küsimused ja KOV asutused - Ei eksisteeri konstitutsioonilist suhet föderaalvalitsuse ja KOV-i vahel: KOV-d on õiguslikult 50 osariigi valitsuse kreatuurid (creatures). - KOV-de süsteem rajaneb haldusterritoriaalsel jaotusel: osariigid (v.a mõned erandid)
kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka piirkonnas püsivalt elavatel välismaalastel. Kandideerimiseks peab omama EV kodakondsust. Valla/linnavolikogusse võib kandideerida alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti - Riigikogusse ja kohalikesse volikogudesse. Demokraatlike valimiste korral on täidetud järgmised tingimused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu; Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; Kodanik teeb oma valiku ise; Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse; Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga kolme, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel). Kaks peamist valimissüsteemi (põhimõtted, mille järgi valijate hääled jagunevad saadikukohtadele) on:
Nairobi linn naudib eraldi maakond ning riigi peallinn olemist. Valitsus kontrollib linnaosade ja maakondade jagunemist. Maakondadeks on : 9 kesk- rannik ida- Nairobi Põhja-Ida- Nyanza Rift Valley Lääne Praeguse Kenya põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse asutusi ei kajastata. Kuid vana põhiseaduse kohaselt, Kenyas olid kohalikud omavalitsused. Paljud linnakeskustes munitsipaal või linnavolikogud. Kohalikud omavalitsused maapiirkondades on tuntud maavolikogude poolest. Kohalike volikogudesse valisid kodanikud koos, see toimus koos üldvalimistega. Vanaseaduse kohaselt oli nii Kenya 8saks maakonnaks jaotatud. Kokkuvõte Kenya on riik mis asub Aafrika idaosas. Ta piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Kenya jaguneb seitmseks provintsiks ja pealinnaks: Keskprovints Rannikuprovints Idaprovints Nairobi Kirdeprovints Nyanza provints 10 Rift Valley provints Lääneprovints Kenyas kasutatakse põhiliselt hüdroenergiat
kinnipidamiskohas. Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. KOV volikogusse kandideerimiseks peab omama EV kodakondsust. Valla/linnavolikogusse võib kandideerida alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud · Riigikogusse · kohalikesse omavalitsuste volikogudesse · Euroopa Parlamenti. Demokraatlike valimiste korral on täidetud järgmised tingimused: · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu; · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; · Kodanik teeb oma valiku ise; · Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse; · Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga nelja, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel, EP iga viie aasta järel). Valimissüsteem
· Vapside võimaliku riigipöörde ja autoritaarsuse asemele oli tulnud K. Pätsi reaalne autoritaarsus. Sisuliselt tegi Päts ise seda, milles ta süüdistas vapse. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · Tühistati seni läbiviidud valimistoimingud. riigivanema ja Riigikogu valimiste kandidaadid kaotasid oma staatuse. · 1934. a. 22.märts o kohtu- ja siseminister sulges EVLi oma otsusega lõplikult. o tühistati vapside nimekirjades kohalikesse volikogudesse saanud inimeste volitused. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · Pätsi dekreedid nägid ette, et vabanenud kohad jäävadki vabadeks ja kui vabu kohti on üle 30%, siis määrab sinna linnapea ja vallavolikogu valitsus. · Sellised kohad olid näiteks Tallinn, Tartu, Narva ja Nõmme. Pätsi 1934. a. 12. märtsi riigipööre · 1934. a. 16. märts Riigikogu kinnitab valitsuse 12. märtsi otsused. · 1934. a. 24. aprill Riigikogu saadetakse suvepuhkusele
huvide vahel. http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/III-4%2F1-6%2F94 Asendusliikmed ei pruugi olema sõltumatud (majanduslik probleem, nt riigikogu palk). Alternatiivid asendusliikmetele: ministrid on ka parlamendi liikmed. § 64 lg 2 p 1 kohaselt kõikide Riigikoguliikmete mandaat peaks lõppema automaatselt, kui nad kuuluvad riigi osalusega ettevõtete nõukogudesse/volikogudesse. KOV on täietevvõimu struktuuriüksus, on autonoomia, tema erisus seisneb selles, et ta pole mitte kõrgemalt poolt määratud, vaid on vahetult legitimeeritud (tal on oma legitimatsioonikett) KOV liige Riigikogus ei esindaks enam kogu rahva huve, vaid oma KOV omi. 4. Võimude tasakaalustatus Tasakaal võimude vahel:
a) Vene impeeriumi taastamisest unistavad emigrandid, kes suhtusid eitavalt kõikidesse isesivunud väikerahvastesse. b) Baltisaksa parunid, kes igatsesid tagasi endisi privileege ja majanduslikku ülemvõimud c) Kommunistid, kelle selja taga seisisd Komintern ja Nõukogude Liidu valitsus- Just nemad pälvisid suurema tähelepanu saades toetust Moskvast ja manipuleerides vaesema rahvaga kasutades ära majandusraskusi. Mõned kommunistis pääsesid lausa volikogudesse laiendades seal oma propagandat. EKP valmistas samal ajal ette relvastatud võimuhaaramist mis teostus 1det 1924a, kuid mis ebaõnnestus ja rahvas pööras neile pärast seda selja Poliitilise stabiilsuse suurenemine Kommunismi ohtu tunnetades koondusid erakonnad rohkem ja unustasid lahkhelid. Sellest lähtudes võeti parlamendis vastu riigikorra kaitseseadus ja pandi uuesti alus kodanike vabatahtilkule ralvaorganisatsioonile- Kaitseliidule.
- tuletõrje kohalik territoriaalplaneerimine Regioonid: NB! Regioonidel ei ole maksude kehtestamise õigust ja nende tegevust finantseeritakse kommuunide ja riigi subsiidiumidest. - kommuunidevaheline koordineeriv planeerimine - ühistransport - haiglad - keskharidus - spetsiifilised sotsiaalinstitutsioonid Valimised - Kohaliku volikogu liikmed valitakse 4 aastaks. Valimised toimuvad kõikidesse Taani kohalikesse volikogudesse ühel päeval. Saadikud valitakse nii maakonna- kui kohalikesse volikogudesse. Valimisõigus on alates 18. eluaastast kõigil Taani kodanikel, teistel EL kodanikel, samuti Norra ja Islandi kodanikel, kes elavad kommuuni territooriumil, ning neil on ka õigus olla valitud maakonna- ja kohalikku volikogusse. Muudest riikidest pärit isikud peavad hääletamiseks või kandi-deerimiseks olema Taanis alaliselt elanud vähemalt 3 aastat. 4. Ameerika Ühendriigid (USA) Pindala: 9 364 000 km²
annaabi.ee 
