Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule. Maurice de Vlaminck (1876-1958) Maurice de Vlamincki (1876-1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Aleks Aasaru
Oli foovide rühmituse keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest. Üritas edasi anda motiivi dünaamikat kontrastsete värvidega. Henri Matisse. Tants. 1910. Henri Matisse. Vestlus. 1909. Raoul Dufy (1877–1953) Tema teostes on sageli muusika motiive. Raoul Dufy. Lipuehtes tänav, Le Havre. 1906. Raoul Dufy. Houses in Trouville. Maurice de Vlaminck (1876–1958) Kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Maurice de Vlaminck. Deraini portree. 1905. Maurice de Vlaminck. Maastik kolme puuga. 1906. André Derain (1880–1954) kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. André Derain. Matisse’i portree. 1905. André Derain. Westminsteri sild Londonis. 1906. Georges Rouault (1871– 1958)
väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (18771953) Albert Marquet (18751947) Maurice de Vlaminck (18761958) Andre Derain (18801954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Albert marquet Albert Marquet Andre derain Andre derain Maurice de Vlaminck Maurice de Vlaminck Raoul Dufy Raoul dufy Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (18711958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused. Tema töödele on iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid.
meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? Dufy- armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maailde värviilu oli siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. Derain & Vlaminck-kasutasid aastail 1904-1907 eriti intensiivseid , kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks van GOGHi looming. Rouault- Teda sidusid foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisem teoste sisu religioosne 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,ekspressionism"? Prantsuse keeles 'expression' 'väljendus' 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistidele tähtis teose sisu, fovistidele tähtis ilu
imetlust. Tema maalide värviilu oli õrnem võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. ANDRE DERAIN(1880-1954)/a(n)dre dö ‘rö(n)/ ja MAURITSE de VLAMINCK (1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. Ta püüdis oma töödega teenidakatoliiklust ning kaasa aidata maailma parandamisele. Rouaut i loomingus oli nii sisult kui ka vormilt keskaegseid jooni
pintslitehnika visandlikum, närvilisem. Albert Marquet (1875-1947) oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile, tema piltide koloriit on suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad piimjad toonid. Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas. Andre Derain (1880-1954) sattus aga Cezanne'i mõju alla ja lähenes mõõdukale kubismile. Hiljem hakkas tema laad muutuma vormikindlamaks ja looduslähedasemaks . Maurice de Vlamincki (1876- 1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidusid
Sisu kokkuvõte Caston Bachelard`i ,,RUUMIPOEETIKA" Raamatu täiuslikum arvustus on Bachelard'i enda sissejuhatus. Selles selgitatakse fenomenoloogilise lähenemise põhiteljed ja peatükk peatüki järel võetakse sisu ilusasti kokku. Raamat headuse ruumist "Ruumipoeetika" on eelkõige raamat headuse ruumist. Ruumi tõlgendatakse luulenäidete abil: Rilke, Baudelaire'i, Valéry, Bretoni kõrval kohtame tsitaate Hugo, Hesse, van Gogh'i ja Vlamincki sulest. Samuti armastab Bachelard tsiteerida tundmatuid poeete kuskilt Argentinast või Lätist. (Meenub lehvivate juustega Ilmar Laaban, kes tsiteeris kord Stockholmi suures juustupoes mustlaspoeete, müüjaplikad lausa kilkasid vaimustusest ja lõikasid talle degusteerimiseks üha uusi võluvaid juustuviile.) "Ruumipoeetika" I peatükk kannab nime "Maja. Keldrist pööninguni. Hurtsiku tähendus". Bachelard ongi tubane filosoof. Tema ruum on tuumakeskne. Maja on tema maailm, vahel
· ,,Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimsele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele" · Tuntumad teosed: ,,Madame Matisse", ,,Vestlus, ,,Tants", ,,Avatud aken", ,,La serpentine" (pronks) DUFY · Muusika ja rahvispidudega motiivid · Elurõõm, maailma imetlus · Värvid õrnemad, magusamad, pintslitehnika visam, närvilisem · ,,Lipuehteis tänav", Trouville'i afisid" DERAIN JA de VLAMINCK · Intensiivsed, toored toonid · Vlamincki eeskujuks van GOGH'i looming ,,Deraini portree", ,,Maastik kolme puuga" · Derain ,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild Londonis", ,,Püha Pauli katedraal Londonis" ROUALT · Erandlik kuju foovide hulgas (ajutiselt) · Sidusid teistega välised tunnused · Sünge moraliseeruva sisuga teosed · Oli klaasimaalija religioossus · ,,Salongis" 2. Kubism (ptk 8, lk 54-60) Pärast fovismi, 1907- kubismi algus (algselt pilkeks antud nimi) (Avignoni neiud- Picasso)
kaunid. Elulõpuni fovismile truu. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20
kaunid. Elulõpuni fovismile truu. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20
On hämmastav, kui paljud erinevad kunstnikud ja stiilid kandsid silmapasitvat van Goghi pitserit, ehkki noored maalikunstnikud viljelesid mõningal määral erinevaid stiile. Prantsusmaal mõjutas van Gogh eriti foviste. Foovid maalisid puhaste erksate värvidega ja kasutasid peaaegu täiesti piiritlemata vorme-nad võisid kujutatava täielikult deformeerida- ning taotlesid lihtsustatud joont kui väljendusjõulisuse suurendajat. f ovistide võtmefiguur oli Henri Matisse, kes koos Maurice Vlamincki ja Andre Derainiga lõi maalistiili, mis sarnaselt van Goghi loomingule käsitles värvi objektist eraldi, andmaks edasi valguse või ruumimuljet. Paralleelselt prantsuse fovistidega moodustas Dresteni rühm saksa kunstnikke (Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff ja Erich Heckel) ekspressionistliku rühmituse Die Brüche(Sild). Van Gogh sillutas teed tundepuhanguid kujutava kunsti, stiihiliste värvide ja pintslitõmmete, kujumuutuse abil objektide esiletoomise ja kirglikkuse juurde
vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Matisse viljeles fovismi elulõpuni. · Raoul Dufy (18771953) tema teostes on sageli muusika motiive. · Albert Marquet (18751947) · Maurice de Vlaminck (18761958) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. · André Derain (18801954) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. · Georges Braque (18671956) kuulus fooled hulka kaks aastat. 1907. aastal jõudis ta koos Picassoga kubismini. EKSPRESSIONISM (19051920) Ekspressionismi nimetus pärineb prantsuse keelest, mis tähendab väljendust, on 20. sajandi algul sündinud vool. Terminit "ekspressionism"
dekoratiivselt kaunid. 6) Nimeta foovide rühmituse teisi liikmeid ja iseloomusta nende loomingut! * Raoul Dufy (1877-1953) armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. * Andre Derain (1880-1954) ja Maurice de Vlaminck (1876-1958) kasutasid aastail 1904- 1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. * Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidus nendega (ja ainult ajutiselt) üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Rouault´ hilisemat loomingut, mille sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi ,,Vestlus"
aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (1877-1953), kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet (1875-1947) ning Maurice de Vlaminck (1876-1958) ja Andre Derain (1880-1954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871-1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel. Nii ongi tema töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist,