Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vladimir Võsotski". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
isbn, 1959, 1971, 2101, mercedes, articles, renault, paris, match, beatles, rest, werk, münchen, 0014, irena, brat, image, internet, database, russian, chanson, blogs, daily, stihi[205] - «» 6 2008 : « , , . , . . , . .»[206] [207] , , . . 24 2000 -. 18-19 2000 , . 9-10 2002 . 15-16 2007 [208]. · , ? Putin Poutine? // The New York Times. -- 4 2005. · : Radeberger // Inopressa. -- 21 2004. · // Inopressa. -- 23 2003. · forever! // Kalev. -- 17 2008. · . . . -- « », 2006. -- ISBN 5- 91103-001-02 · . . . -- 2007. · . . · . . · , . . · . . 03 17 2008 . · ? 8 2008 . · ., . . ( ). -- .: , 2008. -- 77 -- ISBN 978-5-900504-84-4. · ., . ( ). -- .: , 2008. -- 58 . · . ( ). -- « », 2004. -- ISBN 5-98564-001-9 · . . ( ) // XIII , «». -- .: , 2006. -- . 216--219. · http://www.premier.gov.ru/ · http://www.putin.be/ · http://www
1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn. 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn. 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus. 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X 1990 Kõned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 19901992, Tartu, ISBN 9985930436 Tõlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tõlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hämäläinen ISBN 951-31-3456-3 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 "Kuidas ületada kriis?", Tallinn, Eesti Keskerakond, 2009, ISBN 9789949187058 Artiklid raamatutes ja ajakirjades 1994 Uus poliitika tulekul
Year Population Growth Rate 1960 45 211 614 N/A % 1961 46 144 154 2.06 % 1962 47 117 859 2.11 % 1963 48 128 461 2.14 % 1964 49 169 820 2.16 % 1965 50 238 570 2.17 % 1966 51 336 376 2.19 % 1967 52 468 594 2.21 % 1968 53 640 549 2.23 % 1969 54 859 202 2.27 % 1970 56 131 845 2.32 % 1971 57 453 735 2.35 % 1972 58 829 321 2.39 % 1973 60 285 455 2.48 % 1974 61 857 025 2.61 % 1975 63 565 601 2.76 % 1976 65 426 979 2.93 % 1977 67 425 439 3.05 % 1978 69 512 236 3.09 % 1979 71 619 219 3.03 % 1980 73 698 099 2.90 % 1981 75 729 574 2.76 % 1982 77 729 805 2.64 % 1983 79 729 313 2.57 % 1984 81 775 217 2.57 % 1985 83 901 572 2.60 % 1986 86 118 046 2.64 % 1987 88 412 920 2.66 %
Tööleasumise Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg Sugu Haridus kuupäev Elle Kuusik 4/14/1961 n kesk 3/15/2005 Mare Kask 8/18/1974 n kõrgem 2/13/2001 Tiiu Põld 9/23/1975 n kõrgem 6/25/2008 Nadja Versak 5/17/1979 n põhi 6/15/2004 Priit Kroon 1/12/1977 m kesk 1/2/2013 Kulle Rant 4/23/1974 m kesk-eri 12/17/2006 Merike Sahvitski 12/25/1975 n kesk 9/23/2012 Niina Polistsuk 11/14/1972 n kesk 6/19/2005 Kaisa Kukk 11/21/1968 n põhi 9/28/2004 Neeme Raudsik 3/12/1989 m põhi 3/13/2012 Veera Kuzmina 7/20/1968 n kesk 10/27/2006 Mihhail Prutš 4/15/1978 m kesk-eri 8/12/2008
Average of Vanus isik tähtkuju 3 4 Grand Total Ambur 40 40 40 Jäär 38 39 39 Kaalud 40 37 38 Kaksikud 37 41 39 Kalad 37 38 37 Kaljukits 38 38 38 Lõvi 39 37 38 Neitsi 42 37 40 Skorpion 36 36 36 Sõnn 37 40 38 Veevalaja 38 42 40 Vähk 38 36 37 Grand Total 38 38 38 Nimi Sünniaeg Isikukood Sünnipäev Sünnikuu kuupäev Vanus Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 3 1 03.01.2008 58 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 2 3 02.03.2008 58 Kristjan Vassiljeva 14.03.50 35003144368 14 3 14.03.200
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].
klassi teenetemärk Jaak Uudmäe ● On sündinud 3.septembril 1954 Tallinnas ● Kergejõustiklane ● 1980 võitis olümpiakulla kolmikhüppes ● Euroopa meistrivõistlustel on võitnud nii hõbe,- kuld- kui ka pronksmedaleid. ● Erinevaid medaleid on ta võitnud Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kui ka sisemeistrivõistlustel ● Eesti meistriks on ta tulnud 5 korda ● Eesti sisemeistriks on ta tulnud ka 5 korda Andrus Veerpalu ● Sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ● Endine murdmaasuusataja ● 2002. ja 2006 aastal võitis olümpiakulla ● 2002 võitis olümpiamängudel hõbemedali ● 2001 ja 2009 võitis maailmaveistrivõistlustel kuldmedali ● 1999 võitis maailmameistrivõistlustel hõbemedali ● Ta on eesti edukaim meessportlane, seoes 3 võiduga olümpiamängudel ● 2002 Eesti Punase Risti 1. klassi teenetemärk ● 2006 Valgetähe 1. klassi teenetemärk Voldemar Väli ● 10. jaanuar 1903 Kuresaare - 13. aprill 1997
Tõrva Gümnaasium Asser-Enri Soro BURUNDI Referaat Tõrva 2015 SISUKORD BURUNDI................................................................................................................. 1 SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 RAHVAARV.............................................................................................................. 4 SÜNDIMUS JA SUREMUS.......................................................................................... 6 ETNILINE KOOSSEIS, KEELED JA RELIGIOON............................................................8 SUUREMAD LINNAD................................................................................................ 9 HARIDUS.................................................................................
ka Selepinist uut diktaatorit ja seetõttu hoiti ta võimust eemal. Välispoliitika 1957-1964 Hrustsov armastas reisida ja ennast tähtsana näidata, seetõttu siis ka tema avaldused NSV Liidu sõjalisest võimsusest üheskoos kohtumiste ja visiitidega, mida Stalin oli vältinud. Hrustsovi aega iseloomustas ka kiire nõukogude kosmosetehnika areng. Juulis 1958 toimus Iraagis riigipööre niing uus Iraagi valitsus lähenes NSV Liidule. 1. jaanuaril 1959 tuli Kuubal võimule revolutsiooniline valitsus eesotsas Fidel Castroga. See sündmus hirmutas tõsiselt USAd ja aktiviseeris märgatavalt analoogseid marksistlikke liikumisi kogu Ladina- Ameerikas. Juulis 1959 külastas USA asepresident Richard Nixon NSV Liitu, septembris sõitis Hrustsov kaheks nädalaks USAsse. Mais 1960 tulistati NSV Liidu kohal alla USA luurelennuk U-2. Sai avalikuks, et ameeriklased olid juba tükk aega nõukogude õhuruumis luuranud. 1960
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aasta
piirivalvurid, sõjaväelased, koolinoored, korraldati meistrivõistlusi. Naiste osalemisest o- jooksus pole andmeid.Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950-ndatel aastatel. Esimene individuaalne o-jooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MV-l valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa (Vill). Organisatoorne areng: 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orien-teerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, koh-tunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspor-di Föderatsiooni asutamist, peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orien-teerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960
NSV Liidu teeneline meistersportlane 1964 33-kordne Eesti meister kiiruisutamises. Lisaks võitnud 3000 meetri takistusjooksus Eesti meistrivõistlustel kaks 2. kohta ja ühe 3. koha ning tulnud 1957 Eesti koolinoorte meistriks jäähokis. Svetlana Tsirkova (Lozovaja) Vehkleja Svetlana Tsirkova võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla 1968. aastal Mexico mängudel. 1969. aasatal võitis Tsirkova koondisega MM-ilt hõbeda ja individuaalselt pronksi. Aastatel 1970 ja 1971 krooniti Tsirkova võistkondlikult maailmameistriks. Ka järgmisel, 1972. aasta Müncheni olümpial, kuulus Tsirkova NSV Liidu võidukasse naiskonda, kuid et olümpiamedalid anti muutunud reeglite kohaselt vaid finaalis võistelnud neljale sportlastele (Tsirkova finaalis kaasa ei teinud), jäi ta ka kuldmedalist ilma. Seda asendas esikohadiplom. Jüri Tarmak 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks
37210070151 Paul Naaber mees 1972 10/7/1972 35504050446 Ando Nõmmik mees 1955 4/5/1955 46207110230 Tiina Toomsalu naine 1962 7/11/1962 38901180808 Erki Ainsaar mees 1989 1/18/1989 37609120658 Aare Marmor mees 1976 9/12/1976 50008130050 Kaivo Mets mees 2000 8/13/2000 47105020007 Ene Elmik naine 1971 5/2/1971 37110010868 Tarmo Müller mees 1971 10/1/1971 45704030496 Kristel Astok naine 1957 4/3/1957 60005130963 Ene Burmeister naine 2000 5/13/2000 38301060031 Vilma Eesmaa mees 1983 1/6/1983 37008050804 Aadu Heinlo mees 1970 8/5/1970 36109040214 Kristjan Jürimäe mees 1961 9/4/1961
· 1999.a Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia ooperi "Süda" eest · 2001. a tunnustati Kangrot postuumselt Valgetähe IV klassi teenetemärgiga16 15 http://et.wikipedia.org/wiki/Raimo_Kangro 16 Sama allikas 14 Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on eesti helilooja. Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Õpingud 19761980 õppis Tüür löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õppis ta kompositsiooni Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Ta täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias.17 Looming
pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004: Sai 8. koha. Te is e d tiitlivõ is tlus e d:Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Olümpiamäng ud Kuld 2002 15 km klassika Kuld 2006 15 km klassika Hõbe 2002 50 km klassika Maailmame is trivõ is tlus e d Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika Hõbe 1999 50 km klassika Kristina Smigun-Vähi
AAFRIKA POLIITILINE KAART Riik Pindala Rahvaarv Pealinn Iseseisvus 1. Alžeeria 2 381 740 32 531 853 (2005) Alžiir 5. juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 27. juuni 1977 8. Egiptus
Abortide arv Eestis 1970-2007 Tagasivaatav Abortide arv aheljuurde- aheljuurde-kasvu Aasta Eestis ahelindeks alusindeks kasvutempo tempo 1970 40663 1971 42256 1,039 1,039 0,039 0,038 1972 42309 1,001 1,040 0,001 0,001 1973 41381 0,978 1,018 -0,022 -0,022 1974 39902 0,964 0,981 -0,036 -0,037 1975 38927 0,976 0,957 -0,024 -0,025 1976 38341 0,985 0,943 -0,015 -0,015 1977 38145 0,995 0,938 -0,005 -0,005 1978 36865 0,966 0,907 -0,034 -0,035 1979 36129 0,980 0,888
Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Aasta : 2000 Spordiala : kergejõustik (kümnevõistlus) Tulemus : 8641 punkti Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endinemurdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordneolümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu.
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI
Контрольная работа Сохранить данную рабочую книгу на дис [email protected] Формулы следует вводить в ячейки сине Ячейки жёлтого цвета предназначены дл Использовать имена везде, где это возмо Сохранить данную рабочую книгу с именем EXCELФамилия Задать имена всем столбцам в таблице на листе Töötajad и Дополнить таблицу на листе Töötajad столбцами Sugu (пол вычислив их значения из данных столбца Isikukood (личны Таблицу на листе Töötajad при необходимости можно допо Списки для валидирования расположить на листе
mäeteaduskonnas, mille lõpetas mäeinsenerina. 1961-1967 õppis üleliidulises kinoinstituudi kaugõppes, lõpetas filmidramaturgina. Töötas 1959-1961 Maardu keemiakombinaadis vahetusülemana karjääris ja rikastusvabriku tehnilise juhatajana, 1961-1968 Tallinna mõõduriistade tehases inseneri, konstruktori ja patendiosakonna juhatajana. 1968. aastast kutseline kirjanik; töötanud stuudios "Tallinnfilm" toimetuskolleegiumi liikmena. Kirjanike Liidu liige 1965, juhatuse liige 1971, juhatuse presiidiumi liige 1979. Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi "Pegasus" esimehena. 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis, olles üks selle organiseerijaid. Oli aktiivselt tegev taasiseseisvumisüritustes: Loomeliitude Kultuurinõukogu liige, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee 1. koosseisu liige. EV Riigikogu saadik 1992-1995. Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu. On viibinud kõigis endise NSVL vabariikides ja erilise tähelepanuga jälginud soome-ugri rahvaste saatust
1958 esimene personaalnäitus Tallinnas. Koduloomuuseumis ja Kohtla-Järvel Reis Hollandisse, Belgiasse ja 1967 personaalnäitus Bakuus Luxemburgi. 1968 maalid, Rakvere, Rapla 1960 personaalnäitus Moskvas, Kiievis, 1968 joonistuste näitus kunstisalongis Odessas Tallinnas 1960"Kalevipoja" illustratsioonid, 1971 "Kalevipoja" illustratsioonide Tallinn näitus reisilaeval "Tallinn" 1961 personaalnäitus Haapsalus, Kohtla- 1974 eksliibriste näitus Tallinna Nõmmel Ajakirjanike majas 1962 ENSV Riiklikus Kunstimuuseumis 1975 Tallinna Kunstihoones ja eksliibriste näitus (1932 1962) 1975 eksliibriste näitus Tartus Tallinnas 1977 Moskva Kunstnike Majas
sulgpall papagoi mees 9/21/1969 45 1969 kalapüük kass mees 10/6/1942 72 1942 pillimäng ei ole mees 5/19/1983 31 1983 pillimäng koer naine 11/24/1942 72 1942 võrkpall madu naine 11/13/1944 70 1944 rahvatants papagoi mees 2/3/1971 43 1971 ratsutamine koer naine 9/17/1969 45 1969 käsitöö kass naine 6/21/1950 64 1950 käsitöö hamster naine 1/8/1984 30 1984 pillimäng koer naine 7/11/1942 72 1942 kergejõustik kass mees 1/18/1989 25 1989 lumelauasõit ei ole mees 10/21/1983 31 1983
Tööstuses hakati põlevkivi kasutama 1918. aastal: esialgu kütusena tsemenditootmises ning vedurite ja majapidamiste kütteks. Üsna kohe hakati katsetama, kuidas toota põlevkivist õli. 1924. aastal ehitati Kohtla-Järvele Eesti esimene õlitehas. Samal aastal hakati põlevkivist tootma ka elektrit, ent esialgu vähesel määral. Massiliselt hakati põlevkivi kaevandama ja elektrijaamades põletama pärast teist maailmasõda (Mõtlep 2012), kui avati 1959 aastal Balti ja 1973 aastal Eesti Elektrijaam (Eesti Energia). Peale seda hakkas Eestis (üldiselt Kirde-Eestis) ka õhusaaste suurenema ning ilmnema sellega seotud probleemid. Eestis on selle aja jooksul kaevandatud umbes miljard tonni põlevkivi ja kaevandatud ala pindalaks on ligikaudu 430 . Ligi pool maapõuest väljatud põlevkivist on kaevandatud allmaakaevandustest, teine pool karjääridest (Luud, Ani 2005: 162).
aastast vanemteadur. Uurimisalad: järvede makrozoobentose ökoloogia ja populatsioonide dünaamika, surusääsklaste süstemaatika, ökoloogia ja produktsioon ning kalade toitumine bentosest. Ta on aastast 1996 Peipsi järve elustiku seire ja 1988. aastast Peipsi uurimisteema juhte. [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 554) Ants-Johannes Martin (sünd. 21. august 1946) ...lõpetas 1971 TRÜ bioloogina ning täiendas end 1992 Taanis Arkuse ülikoolis, 1996 Rootsis Põhjamaade Rahvuakadeemias ja 1997 Norra Põllumajandusülikoolis. Aastatel 1971-1992 töötas ta Eesti TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast on EMPÜ taimekaitseinstituudi teadur ja putukate ökofüsioloogia laborijuhataja. Uurimisvaldkonnad: sipelgate sotsiaalne homöostaas, kuklaste kaitse ja kasutamine metsakaitses ning keskkonna bioindikatsioonis, mesilaselaadsete
Aasta 2017 Nädala jrk. Päeva jrk. aasta Kuupäev aasta algusest algusest Jõulu esimene püha (25.12) 12/25/2017 1 53 Isadepäev 11/12/2017 7 46 Eesnime esitäht Ees- ja perekonnanimi ja perekonnanimi Alan Pent A. Pent Anton Smirnov A. Smirnov Rasmus Pruul R. Pruul Ivo Värk I. Värk Aivar Jakobson A. Jakobson Aivar Teearu A. Teearu Mart Kivi M. Kivi Mart Metsjõe M. Metsjõe Dmitri Käsper D. Käsper Tiina Amos T. Amos Alari Kaljo A. Kaljo Tiiu Tamm T. Tamm Janari Kaljo J. Kaljo Sander Soosaar
“ Tuntud romaan „Seitsmes rahukevad“ tuginebki tema lapsepõlvele sõjajärgsel Viljandimaal. Oma peres oli ta ainuke laps ja sealjuures ka väga hoitud. Lapsena ei huvitanud teda temaealiste tavalised huvid. Viivi Luik avastas juba noorena, et teda köidavad kõige rohkem vaid raamatud. LOOMING: Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973 7) „Põliskevad“ 1975 8) „Maapäälsed asjad“ 1978 9) „Luulet 1962-1974“ 1977 10) „Rängast rõõmust“ 1982 11) „Maa taevas, luulet 1962-1990“ 1998 12) „On aastasaja lõpp“ 1993 13) „Elujoon“ 2005 14) „Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997“ 2011 Proosa: 1) „Salamaja piir“ 1974 2) „Seitsmes rahukevad“ 1985 3) „Seitse naist“ 1989 (essee) 4) „Ajaloo ilu“ 1991 5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu)
3 6 2006-2012 2006 2012 0 0 2 8 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 0 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1. Kodutöö Exceli valemeid kasutades lahendage järgmised ülesanded. Vormindage tulemused otst Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 7. oktoober kell 23:55 NB! Kõik tulemused tuleb leida valemite abil! Valemid tabelites peavad olema kopeerita Vajadusel kasutage abilahtreid/abiveerge. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Ülesanne 1 Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (ainekood algab T-tähega) 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. Ülesanne 2 Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. Töölehel Riigid o
2005 11835 0,937 0,291 -0,063 -0,067 -790 -28828 2006 11625 0,982 0,286 -0,018 -0,018 -210 -29038 2007 11123 0,957 0,274 -0,043 -0,045 -502 -29540 2008 10699 0,962 0,263 -0,038 -0,040 -424 -29964 Ahelindeks on kasvutempo eelmise aastaga võrreldes, see näitab, et pea igal aastal on abortide arv vähenenud võrreldes eelmise aastaga, välja arvatud aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972, kui abortide arv kasvas eelmise aastaga võrreldes, kuid seda vähesel määral, üldine tendets1970-ndast aastast näitab siiski langustrendi. Alusindeks on kasvutempo baasaastaga (1970) võrreldes. Alusindeks näitab, et abortide arv on 1970. aastaga võrreldes kahanev. Aheljuurdekasvu tempo iseloomustab seda, kuidas abortide arv on muutunud võrreldes eelmise aastaga. Aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972 võib märgata abortide
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
Heljo Mänd 1957 ,,Oakene" värsid kõige väiksematele 1958 ,, Tarkus tuleb tasapisi" 1958 ,,Pidu vihma ajal" värsslugu 1961 ,, Silm juhib sammu" kooliealistele lastele kogu, satiirilised luuletused: telefonitõbi; Närilised; kaks vedamikku 1965 ,, Vikerkaare all" kogu 1967 ,,Ringmäng" kogu Luul-d: Hiire hüppamine; Karujõmmi unelaul; Tihni-Tähni; Ega ma ei sega? 1958 ,,Metsalilled" kogu 1969 ,,Mere taga, metsa taga" 1970 ,,Jorrupõrnikas" 1971 ,,Seitse paid" 1973 ,,Pillerpall" valikkogu 1973 ,,Linalakk ja Rosalind" valikkogu 1976 ,,Tuulekassid" 1981 ,,Luuleveski" Kaks viimast rahvalaulu poeetikat kasutatud. Luul-d: Nääpsuke; Leib; Ei jõua üle lugeda 1986 ,,Rohupäike" luul-d: Jorupill Jonn; Hiire hüppamine; karujõmmi unelaul; Tingel- tangel Eno Raud 11 1975 ,,Kalakari salakaril" 1977 ,,Käbi käbihäbi"
ga Appac 9. 2008 : · CT.1- · CT.2- · CT.3- · CT.4- · CT.5- · CT.6- · CT.7- , , · CT.8- · CT.9- · CT.10- · CT.11- · CT.12- · CT.13- : , - . , , . 3794 . 1521 4,2 . . . . . . 1408,56 . (2003). 45 227 . . 71,5%; 28,5%. 30 1 . . - (318 ). . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : 24 . : « , ». . , . , . 7:11, 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 . 26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-1993 « » () 1984-
annaabi.ee 
