Lühidalt - riik ei ole ainult seaduste andja ja institutsioonide looja, vaid eelkõige vaimse elu arendaja ja inimeste harija. Riik ei taha muuta inimese elamise vorme, vaid tema elu sisu, inimest ennast, tema iseloomu ja usku. Sellepärast on fašistliku riigi sümboliks Vana Rooma riigi liktorite vitsakimp sinna peidetud kirvega - ühtsuse, jõu ja õiguse sümbol. Sõna "fašism" tuleneb ladinakeelsest sõnast "fasces" (loe: fastses), mis tähendab vitsakimpu Itaalia fašismi tunnusjooned Äärmuslikult natsionalistlik ja populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Selles lähtub fašismfuturismist Riiklus, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; eitab riigivälist poliitilisust. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine.
algul. ITAALIA FAŠISTLIKU KORRA KEHTESTAMINE – oli paljuski seotud Esimese maailmasõja tulemustega. Sõjaveteranid, töötud, vaesed talupojad, ahtake kesklass- kõik ootasid olukorra paranemist. Ajuti seiskus streigilainete tõttu kogu tööstus. Oli kommunistliku revolutsiooni oht. FAŠISM - juhikultust, agressiivset natsionalismi ja sõjakat antikommunismi propageeriv poliitiline liikumine. Rooma riigi sõnast fasces, mis tähendas rihmadega kinni seotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega- võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid. SISEPOLIITIKA –1919.aastal asutas revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini koos rühma teiste sõjaveteranidega uue , fašistliku liikumise, millest kasvas välja partei. 1922 oktoobris korraldas Mussolini oma pooldajate „marsi Rooma“. Selle survel nimetati Mussolin peaministriks. Ta kehtestas mõne aastaga piiramatu diktaatori võimu. Parlament kaotas mõju, kehtestati kontroll
Välispoliitika Mussolini oli algusest peale kaasnes agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. Loodi mütolo-ogia, et itaallased vitsid I MS. 1930ndatel tekkis plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935-1936). Seda sda pandi pahaks (ebavrdse vastase vastu). Toimus lähenemine Saksamaaga, 1936.aastal slmiti Berliini-Rooma telg. Peamised totalitaarsed ideoloogiad sdade vahel Fashism Termin tuleb itaalia keelsest snast "fasces", mis tähendab vitsakimpu, mille sees on kirves. Liikumisele pani aluse 1921.aastal Mussolini. Tunnused: 1)riigikesksus - indiviidide grupid on sallitavad seni kuni nad jäävad riigi raamidesse 2)karismaatiline liider 3)rahvuse rolli rhutamine 4)antiparlamarksism - sjaarmastus, armastus sjaväelise korra vastu.
Valitus parlamendi igused olid minimaalsed. Välispoliitika Mussolini oli algusest peale kaasnes agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. Loodi mütolo-ogia, et itaallased vitsid I MS. 1930ndatel tekkis plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935-1936). Seda sda pandi pahaks (ebavrdse vastase vastu). Toimus lähenemine Saksamaaga, 1936.aastal slmiti Berliini-Rooma telg. Fasism Termin tuleb itaalia keelsest snast "fasces", mis tähendab vitsakimpu, mille sees on kirves. Liikumisele pani aluse 1921.aastal Mussolini. Tunnused: 1)riigikesksus - indiviidide grupid on sallitavad seni kuni nad jäävad riigi raamidesse 2)karismaatiline liider 3)rahvuse rolli rhutamine 4) sjaarmastus, armastus sjaväelise korra vastu.
ÜKS IDEOLOOGIA Salapolitsei kontroll ning nende poolne karistamine. ITAALIA Diktatuuri juht revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini, kes algatas Itaalias fasistliku liikumise. Kui kuningas Vittorio Emmanuel III ei tahtnud Mussolinit peaministriks määrata, siis korraldas Mussolini ,,marsi Rooma". Mees lubas Rooma hiilguse taassündi ning pidas Colosseumis kõne. Sõna fasisim pärineb Rooma riigi ajast, mil fasces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest välja ulatuva kirvega võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid. Tolle marsi pärast pidi kuningas Mussolini peaministriks määrama ning andis talle ka riigikogus viis kohta. Mõne aastaga kehtestas Mussolini piiramatu diktatuurivõimu. Ta nimetas end duce del fascismo,kes on kuningaga võrdne. Kõik poliitilised parteid kaotati ja keelati, ainult fasistlik partei jäi. Parlament kaotas oma mõju ning kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja
Pirita Majandusgümnaasium Merilin Meite Kristiina Roosild 12c klass Fasism Referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2009 Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees. Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel
USA ei sekku Euroopa konflikidesse ja Euroopa riigid ei tohiks sekkuda Ameerika sündmustesse. sufrazhett - naisõiguslaste nimetus Inglismaal; 1918.aastal anti naistele Suurbritannias valimisõigus. fasism - 1920.1940. aastatel Itaalias tekkinud poliitiline liikumine, mida juhtis duce (juht) Benito Mussolini. Esimene võitlusliit - fascio di combattimentto - tekkis 1919. a. Sõna "fascio" tähendus itaalia keeles on side, liit, ühendus. Ladina keeles tähendab "fasces" vitsakimpu. Fasistide põhiseisukohad olid järgmised: · maailma sotsiaalse organiseerituse peamiseks vormiks on rahvus (mitte klassid, mis on ainult osa rahvusest ega üksikisik, mis on ajalooliselt mööduv nähtus); · rahvus pole mitte ainult üksikisikute summa, vaid ta ühendab endas ka olnud, olevaid ja tulevaid põlvkondi; · rahvus on ajalooliselt jääv, järelikult peavad nii klasside kui ka üksikisikute huvid (mittejäävad) olema
belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B. Mussolini koos sõjaveteranidega asutas fašistliku liikumise fašistid lubasid rahvale korra majja löömist, majanduslikku heaolu ning rooma impeeriumi aegset hiilgust ja au sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega 1936 sülmisid itaalia ja saksamaa sõjalis poliitilise liidu(berliini-Rooma telik) Saksamaa novembrirevolutsiooniga 1918 kukutati keiser ja loodi weimari vabariik. nimetus weimari tuli linna järgi kus koostati konstituitsioon mitmel korral üritasid võimu haarata kommunistid ka sõjaväelased üritasid riigipööret 1923 nov üritas hitler jõuga võimu haarata see müncheni „õlleputš“ kukkus läbi hitler pandi vangi
Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist
Hispaanias, Portugalis, Kesk- ja Ida Euroopas. Antud referaadis on vaatluse all fasism ning eelkõige fasism Itaalias, sest sealt sai antud liikumine alguse. Samuti vaatleme fasismi Eestis ning uusi fasismi vorme. Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees.1 Nimetatud vitsakimp sai Fasistliku Partei embleemiks, sümboliseerides erinevaid fasistlikke rühmitusi, kes ühendatuna omandasid kollektiivse jõu.2 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Fa%C5%A1ism 2 Lee S. J. (2002) Euroopa diktatuurid 1918 1945, lk. 155 3 Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja
nauding, vastupanu, hääl, mäss. Vägivalda ei pea näitama otse ja detailselt, piisab viitamisest, nt karjumine, piits. Paneb lugeja kujutlusvõime tööle. (Huvitav, sest tavaliselt ei ole orjal häält,õigusi, need saab ta siis nt karistamise situatsioonis, mitteverbaalses väljenduses..). Lugejale näidatakse tavaliselt alles vägivalla tulemit katkist keha. Vägivalla tase olenes mõisnikust, oli leebemaid ja karmimaid. Vastandati veel vitsakimpu, karjumist, verd ilusale hommikule, päiksele. Soospetsiifilisus naine topeltallutatud, lisaks seksuaalne ärakasutamine. (Mahtra sõda - Opmann vaatab pealt, kuidas naist pekstakse, naudib), vägivallast saadav seksuaalne nauding. Esimese öö õigus, mõisnik sai naise enne ,,ära proovida" , kui talupojast abikaasa. Prohvet Maltsvetis kutsutakse naised mõisa (nii-öelda orgiatele) ilmselt võimendus, ei pruukinud olla nii laialt levinud seksuaalne ärakasutamine.
Senaatorid olid ametis eluaegselt, nende hulka kuulusid nii endised kui tegevad magistraadid seega pikaajaliste kogemustega mehed. Senat tegeles välispoliitika, sõjanduse, rahaprobleemidega. Senati otsused olid seaduse jõuga, kuigi need esitati rahvakoosolekule. Rooma olulisemad magistraadid olid järgmised: konsulid ehk sõjaväejuhid; neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid saatis 12 auvahti, kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit rihmaga kokkuseotud vitsakimpu (Benito Mussolini võttis vitsakimbu fasistliku partei sümboliks). Preetorid ehk õigusemõistjad,(neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ning vajadusel asendasid konsulit, nende tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusmõistmist kuid vajaduse korral võisid nad ka juhtida sõjaväge. Tsensorid valiti endiste konsulite sealst viieks aastaks, kelle ülesanne oli kodanike loendus, senaatorite nimekirja koostamine ja elukommete kontrollimine
Rooma magistraatide positsioon on olnud: konsulid, preetorid, ediilid, tsensorid, kvestorid, lihtrahva tribuunid. Konsul on olnud kõrgeim magistraat. Konsulid on valitsenud senateid/senati eesotsas. Sõjas omasid võimutäiust ja valitsesid sõlaväge. Konsulid omasid elu ja surma õigust. Konsuli tunnused on: purpurpalistusega tooga, ametitool (elevandiluust kokkupandav tseremoniaalne iste), nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimp. Kakstest auvahti kandsid nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimpu ja kirvest. Praesens ind. pass. Sg 1. -or 2. -ris 3. -tur Pl 1. -mur 2. -mini 3. -ntur Vinco, vici, victum, ere (liitub esimesega vincere) Praes. act. ma võidan Praes. pass. mind võidetakse Sg 1. accusor mind süüdistatakse 2. accusaris 3. accusatur Pl 1. accusamur 2. accusamini 3. accusantur Punio, ivi, itum, ire karistama Sg 1. punior 2. puniris 3. punitur Pl 1. punimur 2. punimini 3. puniuntur Ago, egi, actum, ere hagema Sg 1. agor 2. ageris 3. agitur Pl 1
Missugune tähtsus on tolerantsusel meie elus? Mõisted Antisemitism juudiviha ja juudi rahva diskrimineerimisega seotud aktsioonid. Üks äärmusliku sovinismi ja rahvusliku sallimatuse avaldumise vorme. Hitlerliku Saksamaa riiklikuks poliitikaks oli juutide massiline füüsiline hävitamine (holokaust). Mõisted Fasism:Sõna ´fasism¡ tuleneb ladinakeelest sõnast fascia, mis tähendab sidet, liitu ja ka vitsakimpu. Teatmeteosed defineerivad fasismi kui juhikultust, militarismi ja rassismi propageerivat poliitilist voolu, mis omandas äärmusliku vormi Itaalias (193245) ja Saksamaal (193345). Apartheid: afrikaani keeles eraldatus, lahutamine. Lõuna Aafrika valitsuse ametlik doktriin suhtumises mitteeurooplastesse institutsionaliseeritud rassism. 1973 aastal kuulutas ÜRO konventsioon apartheidi rahvusvaheliseks kuriteoks Rassismi ja ksenofoobia ajalugu
Kandidaadid pidid olema teeninud ohvitserina sõjaväes. Kõik ametid olid tasuta, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. See võimaldas aga ainult jõukatel kodanikel riigiametitesse kandideerida. Magistraadid pärinesidki peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Kaks konsulit olid kõrgeimad magistraadid. Nende peaülesanne oli sõjaväe juhtimine. Neid saatsid 12 auvahti (liktorit), kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit – rihmaga kokku seotud vitsakimpu. Konsulite järgi nimetati aastat. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele. Nad tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid juhtida ka sõjaväge ja asendasid vajaduse korral konsulit. Lisaks konsulitele ja preetoritele olid ka madalamad magistraadid, kes hoolitsesid turgude, tänavate ja templite eest, korraldasid avalikke pidustusi ning haldasid riigikassat. Muudest magistraatidest mõneti erinevad olid tsensorid. Nad valiti iga viie aasta tagant
annaabi.ee 
