kogused. Kui tarbimine ületab neid näitajaid pikema aja jooksul, võivad ilmneda kahjulikud kõrvalnähud. Kuna erinevate toiduainete vitamiinisisaldus on erinev, siis peaks meie toit sisaldama nii aedvilja, kartuleid, teraviljatooteid, piimasaadusi, liha, kala ja muna kui ka toiduõlisid ja -rasvu. Suurenenud vitamiinidevajadus mõnel eluperioodil, näiteks väikelastel ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Terve ja mitmekülgselt toituv inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate, vaid peaks oma vitamiinide vajaduse saama toidust. Toiduained ei sisalda kunagi ainult ühte vitamiini, vaid mitmeid. Vitamiinide vahel valitseb aga "meeskonnatöö", see tähendab, et paljude vitamiinide koostarbimisel on nende toime efektiivsem. . Oluline on seegi, et toiduainetest saadavad vitamiinid on odavamad kui vitamiinipreparaadid. Vitamiinid võivad parandada ka mineraalainete imendumist. Nii parandab vitamiin C raua imendumist.
Vitamiinid on kõikide organismide jaoks hädavajalikud. Ensüümid- Ensüümid ehk fremendid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Koensüümid- Orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine. Hüpervitaminoos- Vitamiinimürgistus, mis tekib sellistes organismides, kes tarbivad liigselt vitamiinipreparaate. Avitaminoos- Täielik vitamiini puudus, mis tekib kui ühte vitamiini pole kestvalt tarbitud. 2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis Liigitatakse: rasvlahustuvateks (A, D, E, K) vesilahustuvateks (B-rühma vitamiinid, vitamiinid H, P, C, paraaminobensoehape, foolhape, inosiit). Tähtsus organismis Vitamiinid on tähtsad organismis: nad vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest
korral,näiteks töövõime langus, väsimus, lihaste valud jne. Teiseks, vitamiinide kasutamine on kahjulik ning ebaoluline. Vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mõlemad arusaamad on väga usutavad. Tänapäeval on aga korrektselt tõestatud biokeemilisi- füsioloogilisi baasteadmisi. (1) Kui meelde tuletada hea tervise põhireeglit: terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Seletagem selle reegli nüüd lahti. Reegel peab tõesti paika,tervisliku eluviisiga inimene hoiab ära palju haiguspilte. Kuid vaadates tõele näkku,siis miljonid inimesed ei pea sellest reeglist igapäev kinni. Just selle tõttu on meil organismi talitus mis säilitab meie organismi vitamiinide varusid. Lahti seletades tähendab see laias laastus seda, et vitamiinide puuduses vaevleva inimese organism kasutab puuduse korral vitamiinide vasrusid
rohkem tasakaalust välja viia, kui see oli enne toidulisandi võtmise alustamist. Kuna mineraalaineid on vaja vitamiinide organismi imendumiseks, on kidlaim valida multivitamiinitoode. Leidub ka tuliseid vitamiinipreparaatide pooldajaid aga ka nende kasutamise vastaseid. Põhireegel on - terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja üldiselt vitamiinipreparaate. Ometi on vitamiini preparaadid teatud juhtudel vajalikud, eriti tänapäeval levinud valede toitumistavade ja stressi korral, samuti haigustest paranemise perioodil ja pikemate antibiootikumikuuride järgselt. Lühiajalised (2-kuulised) vitamiinikuurid mõned korrad aastas sobivad aga igas vanuses inimestele. Kui inimene ei ole kindel millist vitamiini preparaati kaua ja millises annuses kasutada, on alati õige pidada nõu oma arstiga. Hea meetod selgitamaks välja, kas inimene
Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiinide põhireedel: terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Oluline soovitus : pikaaegse parenteraalse toitumise korral tuleb silmas pidada vitaminide defitsiidi tekkevõimalusi ning lisada vitamiine haigete parenteraalsele toidule. Vitamiin A - RETINOOL HOOLITSEB VÄLIMUSE EEST R=CH2OOR1 = retinooli ester Üldnimetus on retinoidid. Juba vanas Egiptuses tunti kanapimedust kui toitumisega seotud haigust ja raviks soovitati maksaekstrakti. Ühendi eraldas munarebust ja võist E.
organism neist kasu saaks. Meile vajalikud vitamiinid peaksime saama tasakaalustatud mitmekesise toiduga. Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Veelgi väiksemat tähtsust omavad seedekulgla mikroobide elutegevuse toimel sünteesitavad vitamiinid ja kunstlikud preparaadid. Vitamiinipreparaatidesse peaks suhtuma kui ravimitesse, sest nii nagu puudus, võib ka liigne tarbimine osutuda ohtlikuks. Omal käel vitamiinipreparaate valides tasub eelistada multivitamiine, kus kõike vajalikku on tasakaalustatud vahekorras. Üksikuid vitamiine süües võime kergelt organismi vitamiinide omastamise tasakaalust välja ajada. Küüntele vajalikud vitamiinid ja mineraalained on kaltsium, raud, räni, väävel, tsink, jood, vitamiinid: A-, B-, C-, D- ja E. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID KALTSIUM Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal
päevas, eriti nisukliide kujul, on ebasoovitav, kuna tekib oht, et mõned organismile vajalikud mineraalained seotakse raskestilahustuvatesse ühenditesse. Organism ei ole neid võimeline omastama ja see põhjustab nende mineraalainete vaegusega seotud haigusi. Vitamiinid ja mineraalid: Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammidest kuni milligrammide. Terve ja segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt (näiteks K - ja B3 - vitamiini). Vitamiinid tõstavad organismi kaitsevõimet. Vitamiinid jagunevad vees ja rasvas lahustavateks. Mõlemaid peab organism saama iga päev. Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise ohtu, küll aga vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Inimene vajab toiduga üle 20 mineraalaine. Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie
(enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga. Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt). Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades. Flavonoididest valmistatakse mitmesuguseid ravi- ja vitamiinipreparaate. Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul hulgal mineraalaineid (raud, fosfor, kaltsium, jood, väävel, räni jt). 1. MAITSETAIMED 1.1 Till Till sobib oma suurepärase värskendava aroomi ja meeldiva maitsega kaaslaseks pea kõigile toitudele. Till sisaldab vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, fütontsiide, samuti makro- ja mikroelemente. Sarnaselt peterselliga on ka tillis organismile soodne kaltsiumi ja fosfori vahekord
allikas tasakaalustatud segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. Paraku jääb tänapäeval inimestele ainult toidust saadavatest vitamiinide kogusest vajaka (eriti meie kliimavöötmes) ja nii tuleb lisaks tarbida vitamiinipreparaate. Nende valik on suur ja ka tarbimissoovitusi jagub küllaga. 3 Olulisemad Vitamiinid. Avitamiin Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime.
B 10 , B11 foolhape, folatsiin PABA p-aminobensoehape B 12 kobalamiinid P bioflavonoidid Kuna inimene vajab vitamiine ööpäevas väga väikestes kogustes, mida mõõdetakse mikro-või milligrammides, siis ei vaja terve ja segatoitu kasutav tervisliku eluviisiga inimene täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiini K, B 4 ja foolhapet) sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt. Inimorganism on võimeline sünteesima vitamiine ka eel- ehk provitamiinidest. Kui toit sisaldab näiteks piisavalt beetakaroteeni, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult siis, kui toidus on piisavalt lipiide. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse
Süsivesikuid 200 grammi (50%) Energia 1600 kcal NaCl 4-5 grammi päevas Vedeliku hulk menüüs 1, 5 liitrit päevas Näidustused I ja II tüübi diabeeti korral, kui esineb tavalisest väiksem energiavajadus, suhkrutõvega kaasnev liigkaalulisus või rasvumus. 6.4. Menüü, mis sisaldab toiduratsioonis 150 grammi süsivesikuid. Vitamiinide ja mineraalainete optimaalne sisaldus tagatakse puuviljade, toormahlade, marjade ja toidulisandite kasutamisega. Vajadusel kasutatakse täiendavalt vitamiinipreparaate. Vedeliku tarbimine on jaotatud 5-6 toidukorrale (Kiisk 2003). Toiteväärtus Valke 60 grammi (20%) Lipiide 40 grammi (30%) Süsivesikuid 150 grammi (50%) Energia 1200 kcal NaCl 4-5 grammi päevas Vedeliku hulk menüüs 1, 5 liitrit päevas Näidustused I ja II tüübi diabeeti korral, kui esineb tavalisest väiksem energiavajadus, suhkrutõvega kaasnev liigkaalulisus või rasvumus. 7. NÄIDISMENÜÜD
Vitamiinid suudavad meid teatud piirides kaitsta nüüdisaja elustiili hädade eest, näiteks leevendavad väärtoitumise mõju ja ravimite kergekäelise tarbimise tagajärgi. Vitamiinid aitavad meid kaitsta ka keskkonnasaaste eest, mis kahjustab pärilikkust. Meie põhiline vitamiinide allikas on tasakaalustatud segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. Paraku jääb paljudele inimestele ainult toidust saadavatest vitamiinidest väheks, mistõttu tuleb kasutada vitamiinipreparaate. Valik on suur ja ka soovitusi jagub küllaga. Paratamatult tuleb teha valik. 22 Kasutatud kirjandus: http://retseptid.cma.ee/index.php?lang=est http://et.wikipedia.org/wiki/ http://www.healthilife.ee/ http://www.tervispluss.ee/?section=88073&alias=forum&action=show&board=88073 23
organismi teatud haiguslikud seisundid; füsioloogilised (nt. rasedus). Osaline (ajutine) defitsiit - hüpovitaminoos - üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu langus, töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste valulikkus. Avitaminoos on konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus (nt C vitamiini puudus põhjustab skorbuudi, B1 puudus beri-beri). Terve, kvaliteetset ja tasakaalustatud segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Vitamiinide klassifikatsioon Tuntakse üle 20 vitamiini. Klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides. Rasvlahustuvad: A, D, E, K, Q, F. Veeslahustuvad: B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N. 10.1.1 Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiin A - antikseroftalmiline vitamiin Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A- retinool (ainult loomses toidus) ja provitamiin A - karotiin (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid:
6. Vitamiinidel on ka muid soodsaid toimeid, näiteks antioksüdantsus. 7. Vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid. 8. Vitamiinide kestev puudujääk on organismile ohtlik. 9. Pidev ülisuurte vitamiinikoguste võtmine on organismile kahjulik ja ka mõttetult kulukas. 10. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarvitamine, arvestades iga inimese eripära, aitab vältida mitmeid haigusi või kiirendada nendest paranemist. 11. Teatud tasemest alates võib vitamiinipreparaate käsitleda kompleksse raviskeemi osana. 12. Kõikide vitamiinide puhul on teada päevakogused, mis ei põhjusta kahjulikke kõrvaltoimeid. Tabel erinevate vitamiinide kohta: Vitamiin Soovitav Mõju Toimet Defitsiidi Toimet päevane organismis paran- tunnused halvendavad tarbimine, davad ja vajadust
(enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga. Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt). Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades. Flavonoididest valmistatakse mitmesuguseid ravi- ja vitamiinipreparaate. Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul hulgal mineraalaineid (raud, fosfor, kaltsium, jood, väävel, räni jt). aedtill Vürtsideks nimetatakse aromaatselt mahedaid ja teravaid naturaalseid lisanditeta taimi, mida saadakse enamasti troopilist päritolu taimede osadest. Oluliste vürtsitaimede, nagu pipar, ingver, vürtsnelkide, muskaatpähkli ja kaneeli kodumaaks on Aasia troopikavöötmed.
Raseduse ajal on suurenenud rauavajadus. Raud kuulub hemoglobiini koostisesse, rauapuudusel väheneb ema ja loote kudede hapnikusisaldus. Rauda on tarvis ka sünnitusjärgseks taastumiseks. Rauda on palju loomalihas, teraviljatoodetes, seesamiseemnetes, kibuvitsamarjades. Vajadusel kasutatakse lisaks rauatablette, mida määrab arst või ämmaemand. Mitmekülgse toitumise, õige toiduvaliku ja piisava liikumise korral peaks tulevane ema vajalikud vitamiinid kätte saama vitamiinipreparaate lisaks võtmata. C-vitamiin parandab raua imendumist. C-vitamiini leidub puuviljades, köögiviljades, marjades. Süüa võiks neid toorelt ja võimalusel värskelt. Eeslistada tuleks kodumaiseid marju, puu- ja juurvilju. Välismaised puu- ja juurviljad on vaja korralikult pesta ja koorida. Lapseootel naise organism vajab foolhapet kaks korda rohkem kui tavaliselt. Foolhape osaleb erütrotsüütide ja organismi kudede uuenemisel ning aitab vältida arengudefekte. Seda leidub
annaabi.ee 
