Maavärina kese - ehk epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor - ulatus: 5-10 km; kivimid: vasaltne magma; vanus 180mlj aastat Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid; vanus 4mlj aastat. Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa. Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on ränist ja gaasidest rikastunud ja suure viskoosusega. Tekivad mandril. Nt Etna. Kontinentaalne rift - on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Nt: Reini jõe oru rift. Kurdmäestik - on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise
piirialadel. Islandi ja Vaikse ookeani ''tulerõnga'' vulkaanid.Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida -Aafrika v vulkaanid. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel. Nad on erineva räni-sisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedal seotud teda toitma magma omadustega. Vulkanism ei ole vaid keskkonnale häiriv, vaid vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas. Kilpvulkaanid- tekivad ränist ja gaasivaestest väikse viskoosusega basattest magmast. Hästiliikuv, ning maapinnale voolab rahulikult, valgub pikkade vooludena laiali( lamevulkaanikoonus) Kihtvulkaanid- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning on suurema viskoosusega, voolavad aeglaselt. Sellistel vulkaanidel on lavavoolud harvad või puuduvad üldse. Sageli tardub vulkaani lõõris(hiljem võivad plahvatada). Tugevate vulkaanipursete käigus võib lõõr sisse vajuda, moodustade hiiglaslikku kaatri(kaldeera) Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne
Sisetuum 5100- Sama, tahke Tahke 6378 1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendamise protsessis koos kivimite rebestamisega. 2. Kihtvulkaan tekivad ränist, rikastunud gaasidest, suurema viskoossusega, laavavoolud on lühikesed, harvad v puuduvad, laava tardub pimsina. 3. Kilpvulkaan tekivad räni-, gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast, hästi liikuv magma, mis voolab suht rahulikult, see ehitab lameda vulkaanikoonuse, kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. 4. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. 5. Libisemine settekeha v kivimiplokk liigub äkitselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas v kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. 6
jõudnud. Kilpvulkaanid · Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast · Magma voolab rahulikult maapinnale · Kõik ookeanipõhjas leiduvad vulkaanid on kilpvulkaanid · Tuntuimad kilpvulkaanid: Mauna Loa, Kilauea Kilauea Mauna Loa laava Kihtvulkaanid · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ja märgatavalt suurenenud viskoosusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast · Laavavoolud on sellistes vulkaanides lühikesed ja harvad · Selline magma tardub juba sageli vulkaanilõõres · Tuha ja laavakildude maha sadamisel moodustuvad paakunud kivimassid tuffikihid · Tuntumad kihtvulkaanid: Etna, Stromboli, Hekla, Askja, Kilimanjaro ja Fuji Etna Stromboli Vulkaanidega kaasnevad nähtused
16.Mis juhtub, kui ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga? Ookeanialune laam sukeldub mandrilise alla ning sulab seal. 17.Mida esindab laamade põrkumise piirkonnas? Vulkaane, süvikuid, saarkaarestike, kurrutisi 18.Mida kujutavad endast ,,kuumad täpid"? Nendes kohtades leiavad vahevöös aset tõusvad magmavoolud. Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid. Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast Magma on aeglaselt liikuv ja voolab aeglaselt maapinnal. Kõik ookeanide vulkaanid. 21.Iseloomusta kihtvulkaane. Too näiteid. Tekivad graniitsest magmast. Vulkaanid kasvavad kõrgusesse. Sageli hiidkraatrid. Asuvad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. 22.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid negatiivseid nähtusi. Mürgised gaasid, mudavoolud, nõlvadel oleva pinnase liikumine ja varingud. 23
Vähendamise võimalused: _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ Suurema viskoosusega määrdeaine kasutamine. Suurema väsimustugevusega terase kasutamine. Kontaktis mõjuvate survepinge vähendamine (suurendada kontaktpinda). Puhtuse tagamine. _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
või maakoore alumises osas. Magma on üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid. Seetõttu, kui magma on tekkinud, hakkab ta ülespoole liikuma. Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab maapinnale. Olenevalt magma iseloomust ja maakoore vastupidavusest jagunevad vulkaanid keskuspurskevulkaanideks(kiht- ja kilpvulkaanid) ning lõhepurskevulkaanideks(tekivad basaltsel laavaplatool). Kilpvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib räni- ja gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltse magma rahulikul voolamisel maapinnale, valgudes pikkade laavavooludena laiali ning ehitades lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnenud lõhesid mööda. Niiviisi tekivad parasiitsed slakikoonused. Kihtvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib suure viskoossusega andesiitse ja eriti graniitse magma voolamisel maapinnale. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli
vahel võllile ekstsentriliselt kinnitatud ketasrootor. 36. Külmutusainet tähistatakse rahvusvaheliselt R tähega sellene järgnev arv iseloomustab aine koostist. Tänapäeval kasutatakse üldiselt külmutusainet R- 134a. 37. Külmutusainega töötades tuleb alati kasutada kaitseprille kui külmutusainet satub silma loputage silma veega ja pöörduge arsti poole. 38. Külmutusainega R-134a kasutatakse peamiselt polüalküleenglükoolõli(PAG). Mida toodetakse kolme eri viskoosusega. 39-45. A1- kompressori elektromagnetsidur F1- kompressori sulav kaitse F2- kondensaatorivwntilaatori sulav kaitse F3- siseventilaatori sulav kaitse K1- kompressori lülitusrelee K2- kondensaatori ventilaatori lülitus relee M1- kondensaatoriventilaatori mootor M2- siseventilaatori mootor R1- siseventilaatori eeltakisti S1- rõhulangulüliti S3/2- ühendatud rõhutõusu ja kondensaatorventilaatorilüliti S5- siseventilaatori käivituslüliti S6- kliimaseadme käivituslüliti
Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aeg...
polükristalseteks ja amorfseteks. Kiude kedratakse: märgketrus, kuivketrus, ketrus sulamassist, kuiv juga+märgketrus. Ketruse puhul põhimõtteliselt toimib asi nagu valupressi puhul, mass surutakse vormi, ehk siis avadesse ja see tõmmatakse sealt välja, seejuures see kohe avast välja tulles jahutatakse, mõnikord määritakse, siis võidakse veel venitada ja lõpuks keritakse või punutakse. Klaas tekib sobiva viskoosusega homogeense ja amorfse sulanud materjali väga kiirel jahutamisel. 2000 kraadi juures. Klaaskiudu toodetakse klaasimassist. Sulatatakse üles, rafineeritakse(peenendamine) ja siis tõmmatakse välja. Klaas kas keritakse rulli või tehakse villa. Tüüpilise klaaskiu Elastsusmoodul on E=70Gpa. Boorkiud saadakse fluoriidide ja boromiidide lagundamisega vesiniku keskkonnas.
seisundis olevad või aktiivsed- pidevad või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanite keskahelikes. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifi piirkonnas. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Kilpvulkaan- tekib räni- ning gaaside vaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast. See on häst liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavaojadena laiali. Kihtvulkaan- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgataavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magamast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduba üldse. Vulkaani purskega kaasnevad nähtused: Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike
11 19 16. Õli vahetamine differentsiaalis Õli vahetamine differentsiaalis toimub enam vahem sama moodi kui kontrolliminegi. Õli välja laskmiseks kasutatakse differentsiaali korpuse all olevat korki mis keeratakse ära ja lastakse õli välja. Targem on õli välja lasta siis kui ollakse just sõidust tulnud ja õli on soe, sest siis on ta väiksema viskoosusega. Peale seda pestakse differentsiaal seestpoolt puhtaks: Tõstetakse tagumised rattad õhku ja valatakse puhastusõli differentsiaali. .Lasta otsekäiguga töötada mootoril umbes 2...3 minutit. Seejärel lasta puhastusõli välja. Panna uus õli sisse. Air vent plug- õhutusava Oil filler- Õli sisselaske ava Joonis nr.12 20 17
et vulkaani lõõri koguneb palju gaase mis otsivad teed maapinnale, ning gaasid pohjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja hakkab purskama vedelat laavat. Oma seisundilt võivad olla kustunud, suikunud, aktiivsed. 80% vulkaanidest paikneb Vaikse ookeani tule rõngas (ring of fire). KILPVULKAAN KIHTVULKAAN TEKE Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest väikese viskoosusega basaltsest rikastunud ning märgatavalt magmast suuremaviskoosusega. KUJU Lame mägi maapinnast kõrgem, ilma Kõrge nagu mägi, terava tipuline kus kraatrita, purskeid ei toimu vaid on kraater ja toimub purse. laava voolab mäe lõhedest välja. PURSKE Hästi liikuv magma, mis voolab Vaevaliselt voolav magma. Magma
Mida kõrgem on rõhk seda madalamal temperatuurilvõivad kütuseaurud õhuga segunedes süttida. Viskoosus - iseloomustab kütuse voolavust. Viskoosuse suurenemisel halveneb kütuse voolavus ja suureneb takistus torudes. Viskoosus on ükspõhiline kütuse kvaliteedi ja ka hinna näitaja. Reeglina võib öelda, et mida kõrgem on viskoosus seda madalam on kütuse kvaliteet. Viskoosuse järgi liigitatakse kütused: 1.destillat kütused-1,8 ... 6,0 cst, temp 20oC 2.keskmise viskoosusega- kuni 35 cst temp 50oC 3.viskoosed kütused 36...200cst temp 50oC 4.üliviskoosed 200...730cst temp 50oC Tihedus - mass ruumala ühiku kohta Kg/m3. Kergete kütuste tihedus on vahemikus 830...890 kg/m3 raskete kütustel on kuni 990kg/m3 eriti rasketel kütustel, mida saadakse mitme kordsel krakkimisel on kuni 1040kg/m3 Eripõlemissoojus- 39.Elektrivool parameetrid, mõõtühikud ja olulisemad mõõteriistad. Parameetrid - herts ja sagedus mõõdetakse hertsmeetriga.
mootori töö pikaajalisus. Peamasina töökindlus tähendab laeva õlisüsteemid. Oluline on sõukruvi sammu reguleerimise süsteemi - kütus (eriti raske kütus ) pole korralikult ette valmistatud ohutut manööverdamist ja avariideta tööd. õhutamine. Õlipumba kuumenemine ja rõhu kõikumine süsteemis (kõrge viskoosusega kütusel halb pihustus , kõrgem (manomeetri osuti hüplemine) on märgiks õhu olemasolust süsteemis. aurustustemperatuur, aeglasem põlemine ). Peamasina hoolikas ettevalmistamine tööks on eriti oluline kui Mootori käivitusreziim on mittepüsireziim.
annaabi.ee 
