Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkonnainfoeeeelisdefaultaspx?
  • Keskkonnainfoeeeelisdefaultaspx?

Lõik failist

Virstu- Laetu - Puhtu  
looduskaitseala
Koostajad: Egert Aadle
Hanna-Maria  Hurt
Kus asub?
Iseloomustus
• Pindala
• Rannik
• Ranna ääred
•  Sisemaa
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/%C3%95itsev _
karulauk_Puhtulaiul.jpg/1024px-%
C3%95itsev_karulauk_Puhtulaiul.jpg  Karulauk . Puhtulaiul.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/%C3%95itsev_karulauk
_Puhtulaiul.jpg/1024px-%
C3%95itsev_karulauk_Puhtulaiul.jpg Vaade Puhtulaiule.
Mida seal kaitstakse?
Ajalugu
• Loodi 1939. aastal  kaitseala
•  1959 . aastal loodi  keeluala
• Praegused piirid 2003. aastast
http://elysp.weebly.com/uploads/5/1/6/0/51601679/2982077.jpg?281 
http://elysp.weebly.com/uploads/5/1/6/0/51601679/2894129_orig.jpg 
Virtsu  tuulepark
Virtsu allee
Rändlinnud
Bioloogiajaamad
• Puhtu bioloogiajaam
• Laetu bioloogiajaam
https://
upload .wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/d/d2/PuhtuBiologicalStation.jpg/10
24px-PuhtuBiologicalStation.jpg
 Puhtu bioloogiajaam
http://f2.pmo.ee/f/2015/10/26/4635883t100h973d.jpg Laetu bioloogiajaa m
Laetu puisniit
Kasutatud kirjandus

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=5;-754447606;est;eelisand ;;
comp=objresult=ala&obj_id=2061110815

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel359_347.html

http://
register . keskkonnainfo .ee/envreg/main#HTTPnSoDQ9d0LMHEkeo0JhupBIqToK9Yzs

Document Outline

  • Slide 1
  • Kus asub?
  • Iseloomustus
  • Mida seal kaitstakse?
Vasakule Paremale
Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala #1 Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala #2 Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala #3 Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala #4 Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala #5 Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala #6 Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala #7 Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala #8 Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hannaamh Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused

1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse alla 12.03.1959. aastal eesmärgiga kaitsta kesk-devoni liivakivipaljandeid ning koopaid. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede (psilofüütide) jäänused. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Tori põrgu kaitseala pindala on 2,0 ha, millest maismaa pindala 2,0 ha ja veeosa 0,1 ha. Koopa pikkus on 7 m, kõrgus 3 m ja koopasuu laius 3 m. Tori põrgu (tsoneering) on uuendamata kaitsekorraga ala. (Tori põrgu 2010a) 1.2. Rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid Direktiivid: Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tori põrgu loodusalana (Vabariigi valitsuse... 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga.

Keskkonnakaitse
thumbnail
18
docx

RUHNU HOIUALA KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED

 Metsad, rannaniidud ja luited, mis moodustavad Ruhnu hoiuala.  Laulvate liivadega rannad (Limo).  Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest. (Saare maakonna teemaplaneering 2007) 4. Eluta loodus ja elus loodus Lääne- Eesti saared, mille hulka kuulub ka Ruhnu hoiuala moodustavad UNESCO egiidi all 1990. aastal asustatud Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mis hõlmab kogu Ruhnut teda ümbritsevate laidude ja rannikumerega. Ruhnus on kuni 4 meetrine rannaastang. Ruhnu saare kuju on ovaalne ning maastikuliselt jaguneb kaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas on rida omavahel paralleelsed liivaluited. Luitestikul kasvab enamasti okasmets, mis katab 60% saare pindalast. Lääne osa on saarel madal, tasandikulise pinnamoega, kus kasvab kohati sanglepikuid, suuremalt jaolt aga on kasutuses põllumajandusliku maana, kus asuvad

Keskkonnakaitse
thumbnail
24
doc

Tupenurme pank

Riias. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. 4 2. Tupenurme panga lühitutvustus Tupenurme pank on ürglooduse objekt, mis on Eestis ainuke siseesinduslik pank. Objekti kaitseala on loodud 1959. aastal panga kaitseks. Kaitse eesmärgid on panga ümbruskonna säilitamine, hooldamine ja uurimine. Kaitseala pindala on 10 ha. KEK, jõustus 2003 õigusaktiga „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“. See kaitstav objekt kuulub Berni konventsiooni alla, mis on Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse. Objekti ümbritsetud ala on veel seotud ohustatud soontaimede ja samblaliikide ja ohustatud taimekoosluste seiretega. Tumenurme pank asub Saaremaal Muhu vallas. Sisemaal kahe lahustükina asuv pank kujutab

Keskkonna kaitse
thumbnail
32
docx

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID

Nii Ago Aaloe kui ka palünoloog Helgi Kessel pidasid seda tulemust vaid esialgseks. 1.2. Meenikunno raba Meenikunno raba (vt joonis 2) oma arvukate laugaste ja soosaartega jääb Veriora valla lääneossa. Raba on otsekui surutud kahe suurema tee, ühelt poolt Võru-Räpina maantee ja teisest küljest Nohipalo-Lepassaare tee vahele. Meenikunno maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana. 1999. aastal suurendati pindala (2649 ha) ja nimetati ümber maastikukaitsealaks. Kaitseala eesmärk on säilitada ja kaitsata omapärast Meenikunno raba ökösüsteemi, Nohipalu Valg- ja Mustjärve, Nohipalu mõhnastikku ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitseala kuulub üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. 5 Joonis 2. Meenikunno raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba ning kujunemisjärgus on laukaraba. Raba edelaosa on tekkinud pärast jääeaga, enam kui 8000

Bioloogia
thumbnail
26
docx

Hispaania uurimustöö

Lauka Põhikool 8.klass Angelina Silk Hispaania Uurimustöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011 SISUKORD SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................2 1. PEATÜKK ÜKS..............................................................4 1.1 Peatükk üks kaks.......................................................4 1.2 Peatükk kaks üks..........................................................4 2. PEATÜKK KAKS................................................................5 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................7 2 SISSEJUHATUS Hispaania on üks Vahemere riike. Ta paikneb Lõuna-Euroopa lääneosas P

Geograafia
thumbnail
15
pdf

Uurimistöö Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala taimestiku uurimine

raudtee ning tunnelid Rahumäe tee alt. Lisaks on siin suusahüppetorn ja suusanõlvad, samuti välibasseinid ning seiklusrada spordikeskuses. (Nõmme-Mustamäe maastiku-kaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering, 2009, lk 26) 4 1.2 Kaitsekord Nõmme-Mustamäe MKA on kaitse all olnud 30. aprillist 2004 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 176. Looduskaitseseaduse kaitse-eeskiri kinnitati 2009. aastal. Kaitseala hõlmab Mustamäe nõlva, Nõmme liivikuid, allikate ja suure rekreatiivse tähtsusega metsi eesmärgiga tallinlastele soodsa mikrokliima ja linnametsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Kaitseala paikneb Harjumaal, Tallinna linnas. Kaitseala pindala on 200,9 ha. Nõmme- Mustamäe MKA maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Nõmme-Mustamäe piiranguvööndisse. Piiranguvöönd on maa- või veeala,

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides
thumbnail
25
docx

GRUUSIA JA ABHAASIA

GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS.........................................

Geograafia
thumbnail
555
doc

Programmeerimiskeel

tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli

Infotehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun