Hakati kehtestama viisaastaku plaane. ( esimene 1928-1932 )mis nägid ette NSV Liidu möödumist kapitalistlikest riikidest. · Rasketööstuse tootmismahtude poolest möödus NSV Liit enamikust teistest maailma riikidest,va USA , toodangu kvaliteedi poolest jäi arenenud maadele ikkagi alla. · Hoogsalt arenes sõjatööstus. Sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus tekkisid raskused vilja varumisega. Selle parandamiseks konfiskeeriti jõuga talupoegadelt kõik viljatagavarad. ( vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus ) · 1932-1933 puhkes NSVL suur nälg. Hukkus ligi 7 miljonit inimest. Sundkollektiviseerimine- tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutatu kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditat 1929-1933 NSV Liidu põhja ja idapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Kollektiviseerimine andis raske hoobi põllumajandusse, vähenes nii teraviljasaak kui ka loomade arv,
möödumise kapitalistlikest riikidest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, palju ei mõjunud ka ülemaailmne majanduskriis. Kuna aga eelistati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema ja see põhjustas elanike vaesumise. Sundkollektiviseerimine 1920.aastate lõpus tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadel konfiskeeriti kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. 1932- 1933.aastal puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Hukkus ligi 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-1933 NSV Liidus ligi 9 miljonit talupoega. Talupoegade vastupanu murdus
ja nende peale kaebama. Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, kaasa arvatud põllumajanduses. Stalini suurimaks sooviks oli vallutada maailm ning saada maailma ainuvalitsejaks. Ta tegi panuse industrialiseerimisele. Kadus tööpuudus, eriti kiirelt arenes sõjatööstus. Riik vajas vilja, et toita sõjaväge ja tööliskonda. Stalin asus kehtestama vägivalda: talupoegadelt konfiskeeriti kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Pandi alus ka kolhoosidele ehk talumajapidamised ühendati ühismajanditesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. 1934.aastal hakati kasutama suurt terrorit, mis tähendas seda, et komparteid, julgeolekuorganid ja armeed puhastati vaenlastest. Kokkuvõtteks võib kommunistlikku diktatuuri pidada 20.sajandi ajaloos veriseimaks diktatuuriks, hukkunute arvuks on pakutud umbes 20 miljonit, Venemaal
Saksamaa:Võim koondus ühe isiku(Hitleri) kätte, hirmutamispoliitika, kehtestati üheparetisüsteem(kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali), riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus oli riigi kontrolli all, tagati rassiline puhtus Venemaa(NSVL):Kehtis üheparteisüsteem(kõik parteid peale kommunistliku, olid keelatud), Stalini isikukultus, võim ühe isiku käes, vägivaldne sisemajandus(talupoegadelt võeti jõuga kõik viljatagavarad ja vilja varjamise eest määrati surmanuhtlus) Olulisemad mõisted ja märksõnad: mustsärklased, marss Rooma, duce, Balilla, OVRA, korporatsioonid, pruunsärklased, Gestapo, Hitlerjugend, NEP, kulak, industrialiseerimine, kollektiviseerimine, NKVD, suur terror, GULAG Mustsärklased- Üle kogu riigi lõi Mussolini töötutest meestest oma partei relvajõud – vormi järgi hakkas rahvas neid kutsuma mustsärklasteks. Mustsärklased võitlesid kommunistide mõju all
koormistest kõrvale hoida. Ptk 5. Linnad ja kaubandus 1. Kaubanduselt kasseeritavast tollimaksust kujunes riigi peamine tuluallikas. 2. Rootsi jagas kõik riigi linnad kohaliku tähtsusega tagamaalinnadeks – võisid tegeleda ainult siseriikliku kaubandusega, ning laolinnades -> väliskaubanduse privileeg. 3. 1) vilja väljaveo keeld -> ainult Soome ja Rootsi -> aadel kaotas suure sissetuleku -> piisavad viljatagavarad ja leivahind mõistlikul tasemel. 2) reguleeriti kaubandust. 4. 1) Kärbiti linnade autonoomiast <- Tallinn ja Tartu. Narvas kehtestati Rootsi seadused ning seal ei kehtestatud kuigi vanu privileege. Väikelinnu müüdi aadlikele -> kaotati linna staatus. 2) Tallinn – Jäi kehtima Lübechi linnaõigus, säilitas oma valitsuse, kaebeasjad Stockholmis, uued maksed, Rootsi sõjaväe majutuse kohustus. Tartu – Riia linnaõigus, kaotas kaubalinna staatuse, sõjaline
arendamises. See kindlustab sotsialistlikku korda, tagab riigi tehnilise ja majandusliku sõltumatuse kapitalistlikust maailmast. NVSL alustas industrialiseerimist 1926. aastal. Sundkollektiviseerimine. 1920. aastate lõpul tekkisid NSVLs raskusi viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuda kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Selle tulemusena puhkes NSV Liidus 1932. aastal suur nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest. Fašistlik Itaalia. Esimene riik LääneEuroopas, kus kehtestati diktatuur. Itaalia oli I MSs kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Olukorda teravdasid majandusraskused, kasvav tööpuudus
Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Viisaastakud- Nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Sundkollektiviseerimine- talupoegade sunniviisiline saatmine talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. 1932-1933 nälg- Tänu sellele, et Stalin hakkas tarvitama vägivalda talupoegade vastu ja konfiskeerima nende viljatagavarad, puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest. Kolhoos- talumajapidamiste ühismajand 1934 Suur terror- vägivallakampaania, mis oli algul talupoegade või monarhistide vastu, kuid päras asus Stalin kõrvaldama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes olid
industrialiseerimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, kõik ressursid suunati rasketööstusesse, suunates selle osa majanduses ja muutes NSVL tööstusriigiks. Kuna aga puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema, põhjustades elanike vaesumise. Vilja madala kokkuostuhinna tõttu polnud talupojad huvitatud vilja müümisest. Kuid selle asemel, et kehtestada õiglast hinda, hakkas Stalin tarvitama vägivalda - talupoegadelt konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad. 1932.-1933. puhkes riigis suur näljahäda, mille tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati aastatel 1929-1933 ligi 9 miljonit inimest. Talupoegade vastupanu murdus. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi
möödus teistest riikidest (va USA), toodangu kvaliteedi poolest jäi alla. Kadus tööpuudus, palju ei mõjutanud riiki ka ülemaailmne majanduskriis. Hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. Elanike vaesumine. 1920ndate lõpus raskused viljavarumisega. Riiklikud kokkuostuhinnad madalad ja talupojad polnud huvitatud jääkide müügist. Riik aga vajas vilja ning hakkas kasutama vägivalda selleks. Viljatagavarad konfiskeeriti jõuga, varjamise eest surmanuhtlus. Viidi ellu sõjaväeüksuste abil. 1932-33. nälg, esines inimsöömist, hukkus 7miljonit inimest. Sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosideks. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-33 9miljonit talupoega. Nende vastupanu murdus ning hakati ikka ühinema kolhoosidega. See andis põllumajandusele ränga hoobi, vähenes viljasaak ja loomade arv
tööpuudus · Majandus allutati riigile · Viisaastaku plaanid muutsid NSVL tööstusriigiks · Eriti hoogsalt arenes sõjatööstus · Kuna puudus tururegulatsioon, langes tootlikkus => elanike vaesumine 1920. a lõpus tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Riik vajas vilja (tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks), aga talupojad polnud huvitatud jääkide müügist, sest kokkuostuhinnad olid madalad. Stalin tarvitas vägivalda. Konfiskeeriti talupoegadelt kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. 1932.-1933. a puhkes NSVL suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Hukkus 7 miljonit inimest. Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati (1929-1933) Siberisse 9 miljonit talupoega. Kolhooside tekkimise tulemusena vähenes loomade ja teraviljasaak. 1934
majanduses ning muutus NSVL tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, palju ei mõjutanud NSVL-i ka ülemaailmne majanduskriis. 1920.a. lõpul tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Riiklikud kokkuostuhinnad olid madalad ja talupojad polnud huvitatud jääkide müügist. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Õiglase hinna kehtestamise asemel asus Stalin tarvitama vägivalda. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Seda poliitikat viidi ellu sõjaväepoliitikaga. 1932-1933 puhkes NSVL suur nälg, suri ligikaudu 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Talupoegade vastupanu murdus ning 1932.a
6. kadus tööpuudus 7. arenes sõjatööstus, rohkem toodangut kui üheski teises riigis, kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema--->elanike vaesumine Sundkollektiviseerimine: · 20-ndate lõpul raskused viljavarumisega: riiklikud kokkuostuhinnad madalad, talupojad polnud huvitatud jääkide müügist, riik aga vajas vilja, õiglase hinna kehtestamise asemel vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil · 1932-1933 suur nälg- hukkus ligi 7 mln inimest · sundkollektiviseerimine talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e kolhoosidesse, jõukamad talupojad kulakud ja saadeti sunnitöölaagritesse, 1929-1933 küüditati u 9 mln talupoega · 1932. a-ks kolhoosidega ühinenud 62,4% majapidamistest, 37. a-ks 93%
6. kadus tööpuudus 7. arenes sõjatööstus, rohkem toodangut kui üheski teises riigis, kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema--->elanike vaesumine Sundkollektiviseerimine: 20-ndate lõpul raskused viljavarumisega: riiklikud kokkuostuhinnad madalad, talupojad polnud huvitatud jääkide müügist, riik aga vajas vilja, õiglase hinna kehtestamise asemel vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil 1932-1933 – suur nälg- hukkus ligi 7 mln inimest sundkollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e kolhoosidesse, jõukamad talupojad kulakud ja saadeti sunnitöölaagritesse, 1929-1933 küüditati u 9 mln talupoega 1932. a-ks kolhoosidega ühinenud 62,4% majapidamistest, 37. a-ks 93%
põllumajanduses. · Stalin käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Industrialiseerimine. Viisaastaku plaanid. Kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis Nõukogude Liitu ei mõjutanud. Sundkollektiviseerimine · 1920.aastate lõpul tekkisid Nõukogude Liidul raskused viljavarumisega. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. 1932.-1933.aastal puhkes NSVL'is suur nälg. Kannibalism. · Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Kokku küüditati 9 miljonit talupoega. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Vähenes nii teraviljasaak kui ka loomade arv, tootlikkus ei tõusnud isegi 1930
annaabi.ee 
