Paljudes kohtades ei ole viljakaid muldi ning kultuurtaimed ei kasva seal hästi. Selles osas loodustingimused ei ole eriti soodsad. Suurel määral koosneb põllumajandustooted piimatoodetest, vilja toodetest, loomse liha toodetest ja paljust muust. Riigi pindalast on 51% haritavat maad. Põllumajandus on arenenum Saksamaa põhjaosas. Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine. Põhja- Saksamaa on madal lauskmaa. Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkad uhtmaad - marsid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised. Saksamaa asub parasvöötmes. Seal on parasvöötme kliima ja põhjaosas merekliima. Saksamaa asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine. Keskmine temperatuur on talvel 0°C ja juulis 16°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on 500-700 mm/a, mägedes üle 1000 mm/a
Ganges. Jõgi veestab kesk - põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbiv Brahmaputra viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Joonis 1 2. Looduslikud tingimused 2.1 Pinnamood Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed. Ning igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel ja kõrvetav kuumus lagendikel, Mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus. India jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid. 2.2 Kliima Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb
lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Kreeka kliima on mõõdukalt soe ja väga tervislik; ta loodus on mitmekesine ja kaunis.
aarialastest sissetungijate pidevate rünnakute all. Aarialased ehk "õilsad inimesed " uskusid paljudesse jumalatesse, vaimudesse ja deemonitesse. Paljusid aarialastest sissetungijate jumalaid austatakse Indias tänase päevani. Siiski on ilmsiks tulnud ka mõningaid Induse oru tsivilisatsioonist pärit uskumusi. VANA -INDIA VanaIndi riik tekkis Hindustani poolsaarel. Indias on väga mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, milles elavad elevandid, vihased tiigrid, kardetavad prillmaod, päikesest kõrvetatud ja skorpionidega täidetud liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed, mis kubisevad krokodillidest, ja ja igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel, ja kõrvetav kuumus lagendikel, mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus.
Pealinna geograafilised koordinaadid on aga 28°37 N ja 77°17 E. Linnulennult on Eestist Indiasse 5905 km. Naaberriikideks on Bangladesh, Bhutan, Birma, Hiina, Nepal, Pakistan. Ajavööndilt on India Eestist 2,5 tundi ees. Konturkaart 3. Looduslikud tingimused 3.1. Pinnamood Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed. Ning igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel ja kõrvetav kuumus lagendikel, Mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus. India jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid. 3.2. Kliima Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline
piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks: 1
Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indiaanlased. Juba Indiasse sisserändamise ajal oli aarialastel majanduslik ebavõrdsus. Nad jagunesid hõimudeks ning juhte nimetati radzadeks. Radza kõrval oli väga tähtsal kohal preester. Aarialaste ühiskonnale iseloomulikuks jooneks oli kastikord. (2) LOODUS India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India on väga mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju.(2) Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb
piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega.
piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega.
· Teaduslik tunnetamine e. positivistlik on olemas filosoofilinevool positivism. Rajajaks prantsuse A. Comte (tema raamat ,,Positiivse filosoofia kursus"). Tunnetamisele basseerub, teaduslikel teadmistel. Ta on ka sotsioloogia teaduse rajaja. Teadus tõestatud teadmine (tõestamine toimub eksperimentide näol, katsed). Inglane T. Bacon eksperimentaal meetodi sissetooja filosoofiasse. Eksperimendid jagunevad kaheks: 1) viljarikkad eksperimendid suunatud mingile konkreetsele tulemusele. Katse tulemuseks peab olema mingi konkreetne vili. Rakendusliku iseloomuga 2) valguse rikkad eksperimendid suunatud teadmistele. Valgustavad inimestest, annavad teadmisi. Vundamentaalne. Revolutsioon teaduses kardinaalne, põhjalik põõre. 17. sajandil toimus teaduslik revolutsioon. Revolutsionäärid olid: A. Newton, K. Calilei (helios, leidur päikesesüsteem).
lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Kreeka kliima on mõõdukalt soe ja väga tervislik; ta loodus on mitmekesine ja kaunis.
Empirismi rajajaks J.LOCKE. Inimene sünnib puhta lehena. Teadmised tulenevad kogemustest. Esindaja F.BACON (Inglise aadlisoost mõtleja, oli lordkantsler, kuid jäi intriigide küüsi, seejärel tõmbas avalikust elust tagasi). Peetakse eksperimentaal-meetodi sissetoojaks filosoofiasse. Ta suri eksperimendi käigus- kaua võib kana lumes hoida, et ta oleks söögikõlbulik. Kuna ta tegi seda paljakäsi, seega ta külmetus ning suri. Ta toob välja kaks liiki eksperimente: 1. Viljarikkad eksperimendid- suunatud konkreetsetele tulemustele, kannavad vilju. 2. Valgusrikkad eksperimendid- annavad üldisi teadmisi ehk valgustavad. F.Baconi iidoli õpetus ehk õpetus iidolitest. Mõtles selliseid mõtlemise vigu, mida inimene teeb järeldamisel ehk tegurid, mis ei lase õigesti (takistavad) järeldada. Need segavad iidolid olid: 1. TRIBUS, tribuse iidol, soo iidol- kogu inimsugu mõeldi selle all, kogu inimkonna viga. Kõik inimesed eksivad. ,,Eksimine on inimlik"
annaabi.ee 
