tekkiv kotjas struktuur, milles tekivad endogeenselt *haploidsed *kotteosed (tavaliselt 8). Eoslava e. hümeenium, hymenium - *kand- või *kotteoseid produtseeriv, vastavalt eoskandadest või eoskottidest ja nende vahel paiknevatest steriilsetest elementidest koosnev kiht *viljakehal; tüüpiline näit. eoslavaseente (Hymenomycetes) *eoslavakandjal. Eoslavakandja e. hümenofoor, hymenophore - *eoslava kandev *seenekoest pind eoslavaseente (Hymenomycetes) *viljakehadel, võib esineda *eoslehekestena, *torukestena, *narmastena, *voltidena või olla täiesti sile Eoslehekesed, lamellae - paljude lehikseente ja väheste mittelehikseente *viljakehadel*eoslavakandjat moodustavad plaatjad liistakud, mis tavaliselt paiknevad radiaalselt *kübara alaküljel ja mille välispinnal tekib *eoslava . Eostugi e. sterigma, sterigma -*eoskanna tipus paiknev väljakasv, millele kinnituvad *kandeosed. Etsiospoor, aeciospore - vt. kevadeos.
valgemädaniku. Heleda mädapuidu ristlõikel on näha mustad piirjooned. Viljakehad ilmuvad tüvele alles seenhaiguse lõpuperioodil, kui puu on juba surnud; neid võib kasvada seal kümneid. NB! Vahel võib tuletaela segi ajada vana kännupessuga mille viljakehal on iseloomulik oranž servavööt ning kollakas allkülg;või tuletaelikuga mille kübaral on peal kõva (vanadel viljakehadel lõhedega) koorik ja sees tumepruun seeneliha. Erinevalt teistest sarnastest puuseentest on tuletaelal selles kohas, kus kübar puule kinnitub, sitkest seenelihast erineva tihedusega (korkjas) marmorjas südamik. Midagi huvitavat Tuletaela on ammustest aegadest kasutatud tule saamiseks - sellest ka nimi. Tulerauaga tulekivi vastu lüües langes sädemeid taelale, mida eelnevalt töödeldi salpeetrilahuses immutamisega
hakkavad ilmuma ka esimesed kahvatupunased pilvikud. Linnaparkides tuleks aga seenekorjamist üldse vältida.Samuti võib teda segi ajada söödava kevad-võluheinikuga ja linnašampinjoniga (Agaricus bitorquis) . Alati tuleb enne seene söögiks korjamist vaadata kübara alumist poolt ja jalga. Kevad-võluheinik on üleni jäävalt kreemikasvalge, ka eoslehekesed on valged, tihedalt asetunud ja kitsad, jalg rõngata, tugeva jahulõhna ja -maitsega, mingisugust värvimuutust viljakehadel ei ole. Linnašampinjonile on iseloomulik noorelt hästi nähtav valkjas nahkjas rõngasloor, mis algul katab eoslehekesi üleni, vananedes rebeneb ja jätab jalale kaks valget eraldi paiknevat kitsast nahkjat rõngast; kübar on püsivalt hallikasvalge, eoslehekesed noorelt roosad, vanalt mustad, seeneliha värvub lõikel aeglaselt roosaks, lõhn meeldiv. Tuleb tähele panna, et samal ajal kasvab Eestis ,ainult Tartu parkides teada olev kreemikasvalget värvi mürkšampinjon (A. xanthoderma)
Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab glükoosi
Seenhaiguste vastu pritsitakse taimi pungitsiilidega (s.o. Seenemürkidega). Näiteks viinamarjadel, ilutaimedel jt. tõrjutakse jahukastet bordo vedelikuga või burgundia vedelikuga. Loomade parasiitsed seened : 1. Epitermofüütia on parasiitseen, mis elab inimese marrasnahas ja põhjutab sõrmede, varvaste, kaenlaaluste marrasnaha hävimist. On väga nakkav. Torikulised : need seened on levinud puittaimedel ja põhjustavad puude mädanemist. Torikuliste viljakehadel on eoslehekeste asemed eostorukesed. Tuntumad on kännupess, kasekäsnak, soomustorik jt. Torikulised seened lagundavad taimerakkude koostises olevaid aineid : tselluloosi ja ligniini. Kordamisküsimused / seened 1. Kirjuta, mille poolest erinevad seened teimede ja loomade rakud? 2. Tee joonised nutthallikust ja pintselhallikust, kirjuta juurde mida nendest tead. 3. Kirjuta mida tead pärmseente ehitusest, paljunemisest, kasutusaladest. 4
pintselhallik, prk mürkel, prk jahukaste, prk luudik, prk pärmkottseened(pungudes paljunevad ideaalsetel tingimustel; eostega paiknevad halvas KKs, paljunevad anaeroobsetes tingimustes), prk tungaltera(väga mürgine). · Viljakeha on askus. · Ka putukatel on seenhaigused. Igal putukal on oma seeneliik, kes tema peal elab. Kandseened- kandseente hulka kuuluvad enamus söögiseened ja nad on enamasti toitumiselt biotroofid(kas sümbiondid või parasiidid). Viljakehadel tekivad eoskannad ja eoslavad. NT: prk juurepähkel, prk maatäht, prk pilvik, prk riisikas(enamasti elavad sümbioosis puudega), harilik põdramokk, prk servik(lagundajaseen), prk tanuseen, prk tatik, prk taelik, prk tuletael, prk väävlik, prk vamm, prk kõrrerooste(vaheperemeheks kukerpuu). · Kodus võimalik kasvatada austerservikut(toitub saepurust) ja sampinjone(harusampinjon- hobusesõnnik).
Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Eoslehekesed on valkjad või roosakad, vanematel viljakehadel kollaka varjundiga. Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad. Aga kui neid kõigepealt külmas
· Tuletaelik e ebatuletael Phellinus igniarius Valgemädaniku tekitaja. Mitmeaastane. Kasvab Euroopas Põhja-Ameerika jm. Põhjustab valgemädanikku. Eenduv, keskmis suurusega kuni suur, kühmjas. Ülapind alguses kaneelpruun, vananedes muutub halliks ja lõpuks on peaaegu must. Seeneliha puitjas-kõva, roostepruun, pragunev, läiketu, seeneliha kiht 1cm või paksem, ilma selge südamikuta. Juurdekasvutsoonid noortel viljakehadel laiad, pind kooretaoliselt kõva, vähesel määral lõhestunud. Noor serv peaaegu ümar, vananedes tervaneb. Alapind kaneelpruun, poore 4-6tk/mm. Eestis väga levinud ja rohkelt esinev paljudel lehtpuudel (peale haava ja luuviljaliste, tammel vaid erandina). Eestis laialt levinud paju- ja remmelgaliikidel. Kasvab peamiselt elusatel puudel, rohkelt parkides ja puiesteedel. Kahjustus: poolparasiidina nakatab elavaid puid peamiselt kuivanud oksatüügaste kaudu
Niiskel suvel kahjustus 80-90%. Tõrje: terve istutusmaterjal, vastupidavamad sordid, vältida tihedat taimestikku, keemiline tõrje. o Vaarika-helelaiksus o Hahkhallitus maasikal talvitub mullas paar aastat. Levikut soodustavad kaste ja vihmapiisad, tihe taimestik, hilisemad sordid. Tõrje: haiged marjad hävitada, pärast saagi koristamist varred maha lõigata ja põletada, keemiline tõrje. o Maasika-laikpõletik talvitub viljakehadel vanadel lehtedel. Haigus areneb hästi rasketel muldadel, intensiivselt levib vanades maasikaistandustes. Tõrje: haigestunud taimeosad hävitada, vältida liigset niiskust, fungitsiidid. o Maasika-punalaiksus o Maasika fütoftoroos eestis pole leitud. Tekitab juuremädanikku. Haigustekitajad on mullaseened, säilivad mullas ja kahjustunud taimeosadel. Tõrje: mitte istutada maasikat samale kohale 6-8 aastat. Haiged taimed koos mullaga eemaldada ja hävitada.
Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab glükoosi
kübaraservaga,keskmise suurusega (kübar kuni 12 cm), suhteliselt õhukese seenelihaga rõngata kärbseseen (A. vaginata (Bull.: Fr.) Vittad.), millel on vähemalt kolm värvusteisendit:valge teisend (var.alba Gillet), hall tüüpteisend (var.vaginata) ja kollakaspruun teisend (var.badia Gillet). Rõngata kärbseseene valge teisend on välimuselt sarnane surmavalt mürgise valge kärbseseenega (A. virosa); viimase rõngas võibebemeteks lagunemise tõttu vanematel viljakehadel tihti puududa ja siis on eraldustunnuseks vaidkübaraserva iseloom - rõngata kärbseseene valgel teisendil on see tugevalt rihveljas, valgel kärbseseenel agaabsoluutselt sile. Rõngata kärbseseene valget teisendit ei soovita siiski ärasegamisohu tõttu valge kärbseseenega kellelgi söögiks korjata- viljakehade vanusestolenevalt võivad tunnused alt vedada ja see võib osutuda saatuslikuks. Rõngata kärbseseen on ise muidu värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav (Hanso jt. 2000)
Õllepärm ehk leivapärm, veinipärm), päriskottseened (nt. Pintselhallitus ja tunglatera tekitaja) ja kamberseened. Hk. Kandseened Basidiomycetes. Liike u. 25 000. Mütseel koosneb vaheseintega hüüfidest. Sugutu paljunemine toimub koniidide abil, kuid esineb harva. Suguline: Haploidsed hüüfid ühinevad (tuumade ülekandumine ühest teise). Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel enamasti 4 basidiospoori ehk kandeost. Enamikul liikidel moodustuvad basidiospoorid viljakehadel, mis on väga mitmesuguse kuju ja suurusega. Konsistentsilt võivad viljakehad olla vatjad, võrkjad, sitke-kiulised, nahkjad ja isegi puitunud. Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel
Mädanik liigub kiiresti, viljakehi on väga torukesed on kihiliselt, pind on hallpruun, harva ja raskesti leitav. Puul tekivad lahtise poorid on väikesed. Tekitab valget koore või rebenenud puidukiudude vahele segamädanikku. Puit värvub pikad vähemärgatavad viljakehad. Nad kahvatukollakaks, 2. faasis ilmuvad sellesse moodustavad tugiliistud, viljakehad on mustad joonekesed, 3.faasis muutub puit resubinaatsed. Vanadel viljakehadel muutub hapraks ja laguneb aastaringide mööda hümenofoor mustaks. Eestis sage. Selle plaadikesteks. Puidu lõhedes valkjad viljakehad arenevad aeglaselt. Nakatumine seenekiled. Eestis sage. Mitmetel toimub klassikaliselt. Eosed tekivad sügisel. lehtpuudel, surnud puidul, lamapidul, Tammetaelik kübarad mitmeaastased, kändudel ka virnastatud puidul, harvemini kabjakujulised. Ülakülg konsentriliste elavatel puudel
päriskottseened (nt. Pintselhallitus ja tunglatera tekitaja) ja kamberseened. Viljakeha ehitus??? Hk. Kandseened Basidiomycetes. Liike u. 25 000. Mütseel koosneb vaheseintega hüüfidest. Sugutu paljunemine toimub koniidide abil, kuid esineb harva. Suguline: Haploidsed hüüfid ühinevad (tuumade ülekandumine ühest teise). Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel enamasti 4 basidiospoori ehk kandeost. Enamikul liikidel moodustuvad basidiospoorid viljakehadel, mis on väga mitmesuguse kuju ja suurusega. Konsistentsilt võivad viljakehad olla vatjad, võrkjad, sitke-kiulised, nahkjad ja isegi puitunud. Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel
Õllepärm ehk leivapärm, veinipärm), päriskottseened (nt. Pintselhallitus ja tunglatera tekitaja) ja kamberseened. 16. Hk. Kandseened- Basidiomycetes. Liike u. 25 000. Mütseel koosneb vaheseintega hüüfidest. Sugutu paljunemine toimub koniidide abil, kuid esineb harva. Suguline: Haploidsed hüüfid ühinevad (tuumade ülekandumine ühest teise). Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel enamasti 4 basidiospoori ehk kandeost. Enamikul liikidel moodustuvad basidiospoorid viljakehadel, mis on väga mitmesuguse kuju ja suurusega. Konsistentsilt võivad viljakehad olla vatjad, võrkjad, sitke-kiulised, nahkjad ja isegi puitunud. Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks.
Õllepärm ehk leivapärm, veinipärm), päriskottseened (nt. Pintselhallitus ja tunglatera tekitaja) ja kamberseened. 16. Hk. Kandseened- Basidiomycetes. Liike u. 25 000. Mütseel koosneb vaheseintega hüüfidest. Sugutu paljunemine toimub koniidide abil, kuid esineb harva. Suguline: Haploidsed hüüfid ühinevad (tuumade ülekandumine ühest teise). Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel enamasti 4 basidiospoori ehk kandeost. Enamikul liikidel moodustuvad basidiospoorid viljakehadel, mis on väga mitmesuguse kuju ja suurusega. Konsistentsilt võivad viljakehad olla vatjad, võrkjad, sitke-kiulised, nahkjad ja isegi puitunud. Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks.
annaabi.ee 
