Tallinna Ülikool BERLINALE Referaat Tallinn 2014 Berlinale (Internationale Filmfestspiele Berlin) ehk Berliini Rahvusvaheline Filmifestival on Cannes’i filmifestivali järel suuruselt teine filmifestival maailmas ning seega üks tähtsamaid igaastaseid üritusi filmi-ja kultuurimaailmas. Esmakordselt toimus Berlinale 1951. aastal ning selle algatajaks oli kuulus saksa filmiajaloolane Alfred Bauer. Seda võib lugeda ühekse esimeseks suuremaks kultuurisündmuseks Euroopas peale teist maailmasõda. Samuti pani see sündmus aluse Saksamaa filmitööstuse taasülesehitamisele. Bauer oli ka 1976. aastani festivali peakorraldaja ning juht. Aastatel 1980-2001 juhatas Berlinalet Moritz de Hadeln ning alates 2001. aasastast on festivali juht Dieter Kosslick. Berliini filmifestivali üks suurtoetajaid ja peamiseid korraldajaid on tänapäeval Berliini Kultuurisündmuste Amet (Kulturveranstaltungen des Bundes in Berlin. (Tamla 2009) Berlinalet peet...
Erinevad selle poolest, et eksperimendid tuleb läbi teha füüsiliselt ja need annavad kindluse mingi väite tõesusest või väärast. Teaduslikud teadmised, aga on inimeste enda sees, neid on raskem tõestada ja ka nende rakendamine on keerulisem. 5. Teadus arendab ennast üha rohkem ja rohkem. Teadus mis on täna ei olnud seda kindlasti paarsada aastat tagasi ja sedagi on palju pakutud. Teadus ei ole täna enam sama, mis ta oli eile. On loobutud viitamisest teaduslikule meetodile ja rangetest reeglitest, selle asemel hakatakse aina rohkem toetuma juba olemasolevatele tulemustele. Veel aitab teaduse arengule kaasa tehnoloogia areng. Mida uuemad ja paremad masinad tulevad, seda täpsemad tulevad vastused. Teadus ja tehnoloogia on käinud käsi-käes ja teevad seda ka tulevikus. Ka juhusel on teaduse arengus roll, näiteks uuritakse ja uuritakse, kui lõpuks jõutakse huvitavale lahendusele. 6
juhendit! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 29 Kasulikke abimaterjale ja juhendeid · Oma eriala/õppekaval kehtivaid viitamise reegleid saad vaadata ÜTI kodulehel rippuvatest juhenditest: Õppetöö (õppeinfo alajaotus) Dokumendid ja juhendid Iga suuna all ,,Üliõpilastööde koostamise ja kaitsmise juhend" ja seal peatükk viitamisest http://www.tlu.ee/et/yhiskonnateaduste-instituut/oppetoo/Dokumendid- juhendid · Reegel: SINU SUUNA ÜLÕPILASTÖÖDE JUHEND ON ALATI VIITAMISREEGLITE OSAS ÜLIMUSLIK!!! · APA viitamise stiili käsiraamat internetis: http://owl.english.purdue.edu/owl/resource/560/01/ YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 30 10
tähtsam kui teine. Põhiseaduse sätetes sisalduvatel printsiipidel ja normidel on eriline tähtsus, neil on teiste põhiseaduse sätete suhtes kõrgem õigusjõud. Seadusandjal on õigus ja sageli ka kohustus konkretiseerida antavates normides põhiseaduse printsiipide üht või mitut elementi, ta ei tohi anda aga norme, mis on põhiseaduse printsiipidega vastuolus. Otsuste põhjendamisel ei piisa peaaegu kunagi ainult printsiibile viitamisest, igal printsiibil on oma kindel sisu. Kui lähtuda väärtuste ja printsiipide neist määratlustest, mis võimaldavad väärtusi ja printsiipe õiguse reguleerimisega siduda, siis tuleb üldkehtivaid väärtusi käsitleda objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Printsiip on teaduslik-loogilises mõttes süsteemi keskne mõiste, alus, mis kujutab endast mingi seisukoha üldistust ja laiendamist kõigi selle valdkonna nähtustele, millest tähendatud printsiip on abstraheeritud
Põhivõte on vastandus(poeetilisel tasandil keskne motiiv). Mõisnik vs talupoeg, rikas vs vaene. Varanduslik ebavõrdus suunab suhtumist ja käitumist. Orjusega käib kaasas vägivald, karistus, peks. (Nt ,,Mahtra sõda" ,,Vari" ,,Tasuja"). Märksõnu orjuse diskursuses: ahel, töö, vastandus, peks, karjed, nuut, kepp, keha, trauma, naine ja seksuaalne ärakasutamine, vägivallast lähtuv seksuaalne nauding, vastupanu, hääl, mäss. Vägivalda ei pea näitama otse ja detailselt, piisab viitamisest, nt karjumine, piits. Paneb lugeja kujutlusvõime tööle. (Huvitav, sest tavaliselt ei ole orjal häält,õigusi, need saab ta siis nt karistamise situatsioonis, mitteverbaalses väljenduses..). Lugejale näidatakse tavaliselt alles vägivalla tulemit katkist keha. Vägivalla tase olenes mõisnikust, oli leebemaid ja karmimaid. Vastandati veel vitsakimpu, karjumist, verd ilusale hommikule, päiksele. Soospetsiifilisus naine topeltallutatud, lisaks seksuaalne ärakasutamine.
Eristatakse kolme viitamissüsteemi: viitamine autori nime ja aastaarvuga, . Nimetatud viitamisviis on enamasti kasutusel humanitaarvaldkonnas ja on rahvusvaheliselt tunnustatud; joonealune viitamine, mida kasutatakse valdavalt õigusteaduslikes töödes või neis töödes, milles on rohkesti autorita materjale(arhiivimaterjalid, õigusaktid jm); numbriga viitamine on küll lühem variant, aga seda kasutatakse vähem. NB! Viitamisest ja vormistamisest täpsema informatsiooni saamiseks loe läbi Kiin, Aili 2000. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Vija, M., Sõrmus,K., Artma,I. 2008.Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms Teksti illustreerimiseks kasutatakse tabeleid ja jooniseid. Jooniseks nimetatakse skeeme, kaarte, kujundeid, diagramme, graafikuid jms. Need
Näide 9. Intervjuud Alati tuleb nimetada intervjueeritava nimi ning intervjuu kuupäev, seda nii viites kui ka allikate nimestikus (intervjuud lähevad teatavasti allikate alla). Tekstis: Muusika aitab tal lavastust raamida (Karusoo, intervjuu 29.10.1999). Allikate nimestikus: Intervjuud Karusoo, Merle 29.10.1999 9 Veel näiteid viitamisest Näide 10 Rikkamates teatrites tegutses dramaturg (Dramaturg, Theaterdichter), kelle ülesanne oli näidendite kirjutamine ja ümbertöötamine (Frenzel 1979: 344-345). Kirjanduse nimestikus kirje: Frenzel, Herbert A. 1979. Geschichte des Theaters. Daten und Dokumente1740-1840. München: Deutscher Taschenbuch Verlag. (Tiitellehel oli autori nimi Herbert A. Frenzel) Näide 11. Pikema teksti refereerimine
tähe lisamisega: (Kask, 2001a; 2001b) või: Kask (2001a; 2001b) väitis, et ... Kui autoritel on sama perekonnanimi ning viidatakse sama aasta publikatsioonile, lisatakse viitesse initsiaalid: (Kask, A., 2000; Kask, O., 2000) Kui originaalpublikatsiooni ei ole võimalik kasutada, tuleb viidata sellele läbi teise publikatsiooni (kaudne viitamine) järgmiselt: Kask (2001; Kuusk 2002 järgi) leidis, et ...; või ... (Newton, 1987; ref. Rattiste, 1996). Kaudsest viitamisest püütakse maksimaalselt hoiduda, kui seda on ikkagi tehtud, siis tuuakse kirjanduse loendis ära kaudselt viidatud allikate täiskirjed koos märkusega, millist otsest allikat on kasutatud (kaudsed allikad on Kask, 2001 ja Newton, 1987 ning otsesed Kuusk, 2002 ja Rattiste, 1996). Kui viidataval allikal puuduvad üheselt mõistetavad autorid, viidatakse sellele pealkirja maksimaalselt 2-3 esimese sõna ning aastaarvu abil: Pedeli jõgi on 53 km pikk (Eesti jõgede ..., 2001) 3.1.2
mõistest – keskmine tarbija on piisavalt hästi informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Kuigi arusaadavus võib sõltuda konkreetse tingimuse sõnastusest, võib erialaterminoloogias ingliskeelne tingimuste sõnastus olla keskmisele lepingu sõlmijale siiski arusaamatu.)? Esitamine-st niiviisi kodulehel väljas, et neid oon võimalik kätte saada ja tarbija saab need. Kui hüperlingiga ja puudub võimalus salvestada siis ei sobi see! §37 räägib viitamisest ja esitamisest enne ja sõlmimise ajal. Kui tingimustega on võimalik tutvuda alles pärast lepingu sõlmimist, siis ei loeta neid lepingu osaks. 1. Kas lepingupunktid 18 ja 19 on muutunud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes? 1) Tingimuse kasutaja viitab lepingu sõlmimise ajal või enne seda tingimustele või tüüptingimuste olemasolu eeldamine: VÕS § 37 lg 1 lause 1:
Kuna peaaegu kõigis Euroopa riikides kehtib toiduainete pakenditele nn toiduainekõlblikkuse nõue, peab eksportija olema valmis vastava dokumendi esitamiseks koos saatedokumentidega. Toiduainekõlblikkuse sertifikaadi andmise kohustus on pakendi valmistajal, kes peab selles viitama kasutatud materjalidele ja tootmistingimuste vastavusele hügieeninõuetele. Materjalide puhul piisab tavaliselt viitamisest Saksa või USA standarditele. Pakendimaterjalide formaalne sertifitseerimine annab ainult põhimõttelise loa materjale kasutada, kuid ei taga üldjuhul konkreetse materjali sobivust konkreetse tootega. Pakendi valikul peaks tootja eelkõige silmas pidama selle materjali nn tõkestusomadusi, st suutlikkust tõkestada vajalikul määral valguse, niiskuse , hapniku ja teiste gaaside läbitungimist pakendist. Pakendi minimaalsus on tähtis. Nt
- Käendusleping on kehtiv o Vorm – VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäendusleping olema kirjalikus vormis, praegu ka on. Järlikult vormipuudusi ei esine. o Vastutuse piirmäär – VÕS § 143 lg 2 kohaselt peab olema käendaja vastutus kokku lepitud rahalises maksumussummas. RKRKo 2-16-8219/39, p 14.1, 14.3 kohaselt ei piisa ainult tarbijakäenduslepingus laenulepingule viitamisest. Anna käenduslepingus aga maksimumsummat kirja pandud ei ole. Seega on käendusleping tühine. Anna omas osasid – VÕS § 178 lg 3 võis olla kohustusega ühineja – seega võib sattuda käendajaga samasse olukorda – kohustuse ühinemisega järgi peaks olema isiklik huvi mängus – isiklik majanduslik või muu huvi – võib sattuda käendajaks VÕS § 178 lg 1 kohaselt Anna võiks olla pmst garant
mõned näited täpselt samade probleemide kohta ka keele- või lausa leksikograafiaasjatundjate tööst. Vene-eesti tervishoiu ja sotsiaaltöö sõnastik (näide 40) on pesatähestikuline, pakub grammatikainfot mõ- lema keele kohta ja jätab vormistuselt asjatundliku mulje. Vastuolude repertuaar on siiski lai – mittepõhiterminitel võib olla oma artikkel või mitte, selle olemasolu korral võivad sünonüümid üksteisele viidata või mitte, ja viitamisest sõltumatult võivad vasted olla samad või erinevad. Kui omavahel mitteviitavate artiklite vasted langevad kokku, võib põhjus muidugi olla sihtkeele polüseemias, aga vähemalt uurida tuleks ka lähtekeele sünonüümia võimalust. (40) лечени/е ravi, -, -, ravimi/ne, -se, st, arstimi/ne, -se, -st терапи/я teraapia, -, -t, ravimi/ne, -se, st, ravi, -, - глазник, -а разг. silmaarst, -i, -i, -e; син. офтальмолог, окулист
annaabi.ee 
