100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2023-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
423580
Õppematerjali autor
Viiruste ehitus Viirus – mitterakuline paradiis, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-mole
Bioloogia(bakterid, viirused, geneetika) BAKTERID- prokarüoodid e eeltuumsed ainuraksed organismid, kes paljunevad pooldudes. Ürgbakterid e arhed- bakterite eellased, ekstremofiilid (said hakkama keerulistes tingimustes) Piilid - narmastik e fimbriad (vajalikud bakteriraku kinnituseks ja vahel geneetilise informatsiooni vahetuseks) Kapsel e kihn - kaitseb (kõige välimine kiht) Kest - annab rakule kuju ja kaitseb membraani (keskmine kiht) Membraan -tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse Vibur - tagab liikuvuse Ribosoomid -toodavad valke, rakuaku DNA - pärilikkusaine, tuum puudub Plasmiidid (väike rõngas DNA) - iseseisvad molekulid, toodavad spetsiifilisi valke, mis lubavad keskkonnas hakkama saada, määravad raku mitmesuguseid omadusi Paljunemine: ● Vertikaalne paljunemine (järglased): Geneetilist materjali antakse edasi pooldumise teel tütarrakkudele ehk järgmisele põlvkonnale (mitoos) ● Horisontaalne ülekanne (generatsioon): Tän
Kontrolltöö. Viirused ja bakterid Põhivara kursuse algusest. Geenide avaldumine Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakule vajaliku valgu süntees. Osa geene avaldub pidevalt ja kõigis organismi rakkudes. Sellistelt geenidelt sünteesitakse nt tRNAd ja rRNA molekule ja mitmeid raku toimimiseks vajalikke ensüüme. Regulatsioon kontrollides, kui sageli ja millal transkribeeritakse vastavat geeni – kontroll transkriptsiooni tasemel kontrollides, millised muutused toimuvad mRNA-ahelas enne translatsiooni algust – kontroll mRNA töötlemise tasemel kontrollides, milliseid tuumas toodetud mRNA molekule viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees – kontroll RNA transpordi tasemel kontrollides, milliste tsütoplasmas leiduvate mRNA molekulide kaasabil toodetakse ribosoomi- des valke – kontroll translatsiooni tasemel selektiivselt lagundades mõnesid
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs sisalduva info ribosoomi
Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirused, bakterid ja algloomad Viirused Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirused ei saa pidada päris elusorganismideks, sest neil on elusorganismi omadusi, kuid ka omadusi, mis neist erineb. Sarnasus elusorganismidega Erinevus elusorganismidest Pärilikkusaine ja valkude olemasolu Pole rakulist ehitust Võime kiiresti muutuda Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime Võime pika aja jooksul areneda Üliväiksed mõõtmed Viiruse tüübid: ● lastehalvatuseviirus ● gripiviirus ● herpeseviirus ● rõugeviirus Viirused on kõige väiksemad organismid. Kordades väiksemad teistest senituntud organismidest. Viirusi u
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport)
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid