metafüüsiline linnaruum, nagu Chiricol, üksnes arhitektuuri kahekõne vaatajaga. Majade fassaadid mõjuvad otsekui dekoratsioonid, mida saaks teisaldada, nagu kulissid, mille taga võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest nissidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal. Ilma selleta arvuti ei tööta
kunstiinimese pettekujutlusi oma armastatud neiust. Berlioz oli armunud ühte iiri näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia (alapealkirjaga "Episood kunstniku elust") oma sügavate tunnete kinnituseks ja võibolla ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. IV osas "Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas "Nõidade sabatil" antakse kunstniku hing saatana kätesse. Tähtsamad teosed Ooperid 1826 "Les francs-juges" 1837 "Benvenuto Cellini" 1858 "Les Troyens" 1862 "Béatrice ja Bénédict" Uvertüürid 1828 "Waverley" 1831 "Kuningas Lear" 1844 "Le Corsaire" 1844 "Le Carnaval romain" Tähtsamate teoste hulgas on veel:
vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. Näib nagu hakkaks teda jälitama mingi piinav mõte, armastatu viirastus. Eesmärgiga leida rahu püüab kangelane unustada möödunut ja sukeldub lõbutsevasse balli seltskonda. Kuid rahu on vaid ajutine, ikka ilmub tema silmade ette armastatu kuju tuues kaasa rusuvaid tundeid. IV osas ,,Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas "Nõidade sabatil" antakse kunstniku hing saatana kätesse. Klassikalise nelja osa asemel on siin viis osa. ,,Fantastiline sümfoonia" on monotemaatiline teos: esimese osa peateema (armastatu meloodia) läbib kõiki osi ja mõjutab ka teisi teemasid. IV ja V osa ületasid uudsuselt kõiki teisi. Esmakordselt esinesid sümfoonias inetute elunähtuste kujundid. See põhjustas ka
armastatu viirastus. Et leida rahu, püüab teose kangelane unustada möödunut. Ta sukeldub lõbutsevasse balliseltskonda, otsib tröösti loodusest. Ent rahu on vaid ajutine. Ikka ilmub tema silmade ette armastatu kuju, kinnisidee, tuues endaga kaasa piinavaid mälestusi, rusuvaid tundeid. Siis näib, nagu oleks ta armukadedushoos mõrvanud oma armastatu, nagu viidaks teda hukkamispaigale. Siis leiab ta end nõidade orgia keskel. Ka siin viirastub talle armastatu kuju. Teos on avaldanud väga suurt mõju sümfoonilise muusika edasisele arengule just orkestrikäsitluse osas. Teoses läbib juhtteema kõiki osi, uudsed kõlavärvid (seotud puhkpillidega) ning väga suur orkester. Ta täiustas sümfooniaorkestrit, lisades uue pillina harfi. EDVARD GRIEG (1843-1907) Sündis Bergenis, oli norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja Klaverikontsert a-moll.
Veel rängemaks muutub hirm, kui ilmub talle ustav bojaar teatega vandenõust Borissi vastu. Sellest võtab osa ka vürst Suiski, keda Boriss usaldas ja kes oli tsareevitsi kõrvaldamise korraldaja. Tuleb salakaval Suiski ja räägib vale-Dimitrist, kes on Poolast teel Moskva poole ja tahab võimu haarata. Enesevalitsemist kaotav Boriss käsib Suiskil vandega kinnitada troonipärija surma. Lipitsedes hakkab Suiski kirjeldama koletut tegu. Borissi tabab meeltesegadus- kõikjal viirastub talle hukatud laps.Langenud põlvili, palub ta abi Jumalalt. III VAATUS: 1.pilt. Poolas,Marina Mniszeki tuba. Neiu valmistub balliks.Tuleb jesuiit Rangoni ja keelitab Marinat, et see võluks Grigorit (Dimitrit) oma armukunstiga. Poolakad kavatsevad Grigorist teha Venemaa tsaari ja Rangoni kavatseb ettevõtmist siduda katoliku kiriku huvidega. Marina jääb nõusse, kui Rangoni on teda kirikuvandega ähvardanud. 10 2.pilt. Ball Poolas
Nende unistused imeilusast elust pidid siiski purunema. Inimesi, kes langesid siis Nõukogude Liidu "võrku", ongi luuletuses mõistetud kui nõrkade ämblikena. Naiste mäss Päike jookseb pilvede metsas kui kuldne hirv, Aga pood on suletud, vaateaknal konutab sirm. On lõunavaheaeg ja letil tukub isane kass, Diektorgi magab, kõht punnis ja plass. Viis naist on ukse taga sabas, Kui üks päikesekiir nende lagipäid tabas. Ja kohe viirastub neile metsa haljas müür Ning jõeäärse künka liivane küür, Ja aasad, kus lõhnab lilli värilisi, Kus pole autosid ja ametnikke närvilisi. Naised piimapudelid taovad puruks vastu seina. Kaotatud kopikad meeles ei tekita leina. Maha jättes turukotid jooksevad nad metsa poole amokki. Nii et käbilinnul jääb imestusest lahti nokkki. Nad heidavad metsa maha ja kuulavad, kuis kukkuvad käod, Ning rõõmsaks saavad taas nende näod.
Eestlase surm on selle inimese endanäoline. Vana inimene/haige 1. Käib läbi tuttavaid kohti 2. Seletamatu paranemine 3. Tahab süüa (aga tavaliselt mitte liha) 4. Räägib tuleminekust 5. Kingib asju ära 6. Räägib saladusi 7. Tahab näha tuttavaid/tasub võlad 8. Minnakse vaatama - loom läheb üle tee (kaalu järgi) 9. Hobuse pea lontis (auto tõrgub) 10. Peale palvet inimene uinub 11. Jääb silma/ei unune - nina, lõug teravad 12. Vahib seina - viirastub auk, kõõritab üle pea Õige aeg surra Kuidas teada, et sureb? - Vee vaatamine - vee vaatamine, päri-, vastupäeva - Konn - paigal - Sool - niiskunud - Pekk - hõõrutakse jalatalda, kas koer sööb - Tahab teist aset, kõvemat - Ajab valvajad ära Surnu on majas 1. 2 on, siis tuleb 3 2. Kas on pehme? Kui koolnukangestust pole, tuleb uus surm Kala peab kõva olema, silm punnis, lõpused ei tohi hallid olla 3
domineerivad sellised vaimsed väärtused nagu armastus, tõde ja õiglus, milles materiaalsed väärtused teenivad vaimseid ja ajalikud igavesi." (VHK haridus- ja kultuurikontseptsiooni alused)!!! Väga palju peegeldusi ka teiste autorite teostest: Faust, Surnud hinged, Jevgeni Onegin, B enda teised teosed jne. TEGELASTEST WOLAND Goethe ,,Faustis" esitletakse Mefistofelest volbriööl junkur Volandina. W et oleks M peegelpilt (aga vene keeles?). Ka mõõk, mis viirastub? Ivanile ja hiljem on Wolandi toas voodi kõrval, on Goethe Mefistolt (aga deemoneid kujutati keskajal sageli ka rüütlitena) Milline on Wolandi osa romaanis? Miks ta Moskvasse tuleb? Võtmeks moto Faustist: ,,ma olen osa jõust, mis kurja kavatseb, kuid korda saadab head". B nägemuses saatan ja Jumal mõlemad igavikulised jõud, kuuluvad kokku nagu vari ja valgus (Woland Leevi Matteusele: ..."mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas
hinnata autori diskreetsust. Tema toon on teadagi mõnitavam Kristuse kulul õndsuse leidnute suhtes: ,,Paradiisis rabasid parasiidid endile siidipärasid." Metafüüsiliste otsingute aluseks olevate surma- ja öömüstika suhtes on Rroosi otseselt irooniline: ,,Sirmi taga on surmahirmu hurm kõige suurem." Lisaks köidab ta kõik oma teema lahtised otsad sõlme täiesti ühemõttelisse tabavasse lausesse: ,,Sure, matus!", mille tagaplaanil viirastub ainult 11 ,,surematuse" poolitatud laip. Tegemist on küll isegi liiga lihtsa lahendusega, kuid ta on sürrealistlikus mõttes järjekindel, sest piirdub inimesele tajutava ja inimese loodud maailmaga. Rroosi ülirealism on puhtalt kujutluse vallast ega otsi üleloomulikke õigustusi. (Aspel,1989) Tegelikult oleks ekslik järeldada, et Rroosi Selaviste aforismide kogu on temaatiliselt üles ehitatud
-- Siis isa lööb sea katki, võtab raha välja ja läheb ostab uue kalamaksaõli. Siin on kuulaja, kes lõppu ei tea, arvatavasti üsna nõutu. Laval näib olevat täiskasvanu, kes küsitleb tavakohasel veidi ükskõiksel ja üleval viisil reibast eneseteostuslikult meelestatud last, kes oskab rahast lugu pidada, seda koguda ja on nõus selle nimel väikesi ohvreid tooma. Näib toimuvat perekondades tavaline pedagoogiline "diil" lapse ja vanema vahel. Loole viirastub juba mittemidagiütlev liiane happy end -- Juku lubab osta endale oma investeeringute eest mõne suurema ihaldatud asja. Siis aga saabub "päris"-skripti määratlev krahh: ei ole usinat investeerijat, vaid vaene kujuteldamatult rumal petetu, kes jutustab oma rumalusest pealegi veel siiraima rahuloluga, arvates vist, et raha korjamisel kui toimingul on juba iseendast mingi mõte; ei ole ka mõlemapoolselt kasulikku perekondlikku tehingut, vaid toimub küüniline pettus, millega petetav
andja. Sümbolism - literatuurne kunstivool, kus on suured ja igavesed teemad nagu näiteks sünd, surm, erootika, armastus, elu ringkäik, inimese osa looduses. Ebatavaliste süzeedega, mis on mitmetähenduslikud, salapärased, müstilised. Chavannes tuntuim töö ,,Vaene kalur". Prantsuse sümbolismi eelkäija. Moreau - ,,Rändav poeet", ,,Pegasus", kreekapärane ,,Sfinks" (muidu kass naiserindadega). Salome teema ,,Viirastus", Salomele viirastub Ristija Johannese pea. Sveitsi kunstnik F. Hodler ,,Päev I", ,,Öö". Hollandlane J. Toorop ,,Kolm pruuti", pliiatsi- ja kriidijoonistus. Saksamaal töötanud A. Böcklin kasutas tihti realismilähedast vormi nt ,,Surnute saar" Sakslane F. von Stuck tegi rahvusvahelise kunstinäituse ,,Münchener Secessioni" plakati. ,,Mir Isskustva". M. Vrubel kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, maalis põrguingleid, sattus vaimuhaiglasse. ,,Istuv Deemon". ,,Luik-tsaaritar".
Teaduse ja tehnika progressi idealiseerivates 1960-ndates on Valtoni skepsis küllalt erandlik, ent ta pole ainus sarnast hoiakut kohtab ka näiteks Jaan Kaplinski luules. Mõnigi 1960-ndatel kirjutatud mõistulugu stalinismist (,,Ohver"1969) ja KGB-d naeruvääristav novell (,,Punane pilvik"1967) pääses trükki alles tsensuuri kadudes 1980-ndate lõpus, nagu ka kirjanduslik vastulöök ,,Kaheksa jaapanlannat" tabanud süüdistustele irooniline lugu kriitikust. Kellele kõikjal viirastub Kafka (,,Kummitab" 1970). Kogus ,,Sõnumitooja" muutub situatsioonide side tavategelikkusega veel hapramaks, ülekaalu saab (kujutlus)mängulisus. Mitmes novellis suhestatakse irooniliselt või paradoksaalselt tegevusruum ja sellele omistatud tähendused: ,,Vabaduses" kannab tähendust ,,suur vaba maailm" kinnise vaimuhaigla müüriga piiratud õu; novellis ,,Müür" osutub aktiivset ja angazeeritud eluhoiakut tähistav müürilõhkumine tegelikult üksnes
annaabi.ee 
