vaidlusi. Laageramine Veini laagerdumisel on oluline roll happelisusel, mis aeglustab oksüdeerumismuutusi ja hoiab veini värskena. Säilitamine Valget veini säilitatakse tammevaatides maksimaalselt 12 või 24 kuud. Harilikult toimub valge veini ümbervalamine ja selitamine kohe pärast käärimist ja enne pudelitesse valamist. See võimaldab saavu- tada parimat selgust ja värvi. Roosa vein Roosasid veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel. Roosad veinid on värsked ja kerge puuviljalise maitsega noored veinid, mis ei taha pikka laagerdamist.
Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks, veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul. Teine kvaliteediklass on Reserva. See tähendab, et vein on laagerdunud tammevaadis 36 kuud. Tsiili veinide tippklass on Gran Reserva. Need veinid on laagerdunud tammevaadis pool aastat kuni aasta. Viinamarjasordid: siili punaste viinamarjasortide lipulaevaks peetakse Carmenere'i, mis on oma nime saanud ilmselt karmiinpunase värvi järgi.Pärit on see sort aga Prantsusmaalt Bordeaux'st. Algul kasvatati seda viinamarjasorti Tsiilis Merlot' pähe, alles 1991. aastal avastati, et tegemist on kadunud Carmenere'iga, mille juuretäi Bordeaux' piirkonnast hävitas. Palju kasvatatakse ka Cabernet Sauvignon'i, millest paljude asjatundjate arvates valmivadki Tsiili parimad veinid. Samuti Chardonnay´d,
täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja
Veini on mõistlik juua noorelt. Punased viinamarjad punased/roosad veinid Pinot Noir [pin'oo n'uaar] on üks tuntumaid Burgundia punaseid viinamarjasorte. See on üks vanemaid teadaolevaid veini tegemiseks kasutatud viinamarjasorte. Pinot Noir on maailmas laialdaselt levinud. Samas on Pinot Noir ka üks kapriissemaid sorte, mille levik toetub pigem selle populaarsusele kui kasvatamise kergusele. Pinot Noirist valmistatud vein on heledam punane kui enamiku teiste viinamarjasortide puhul. Ka parkaineid on selles vähem, täidlus on enamasti keskmine. Maitses domineerivad mitmesugused marjad nagu maasikas, vaarikas ja kirss. Merlot [merl'oo] on pärit Bordeaux'st. Bordeaux' regioonis on Merlot selgelt kõige rohkem kasvatatav viinamari. Seda kasvatatakse laialdaselt ka üle maailma. Merlot on maitselt pehmem ja täidlasem kui Cabernet Sauvignon ning sisaldab vähem parkhapet. Aroomis on mustsõstart ja ploomi. Cabernet Sauvignon on sammuti pärit Bordeaux'st
soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavd punasele veinile värvi ja parkainesuse, samal ajal kui parkained muutuvad toorestest ja kirbetest küpseiks ja mahedaiks. 4. VIINAMARJASORDID Kõige esmane ja lihtsam kriteerium veinides orienteerumiseks on põhiliste viinamarjasortide tundmine. Viinamarjasort on valmistamistehnoloogia ja terroir´i ( see sisaldab endas nii pinnast, millal viinamari kasvab kui ka kliimat antud asukohas ja hüdrogeoloogilisi ning maastikulisi iseärasusi) kõrval üks kolmest tähtsaimast tegijaist, millest sõltub lõpptulemus, mis on vein. Viinamarjasortide teadmine on kasulik just seetõttu, et suurel osal veinidest on see kirjutatud veinipudeli etiketile. 4.1 Punased viinamarjasordid
veinimaailmale. Seal asuvad maailmakuulsad veinimõisad, tuntud aastakäigud ja gastronoomiline kultuur, mis ühendab veini ja toitu kõige kõrgemal tasemel. Appelation Controlee seadused kontrollivad iga piirkonna veini vastavust päritolule. Tuntuimad veinipiirkonnad on Bordeaux, Burgundia, Champagne, Alsace, Rhone ja Loire. Bordeaux hea kliima ja veinivalmistamise oskused annavad maailma parimaid punaveine. Veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust. Need sordid on punaste veinide puhul Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc ning mõni protsent Petit Verdot ja harva Malbec. Valgete veinide puhul kasutatakse Sauvignon Blanc ja Semillon viinamarja. (Grape 2012) Klassifikatsioon: · Vin de Table (VTD) lauavein · Vin de Pays (VDP) maakonnavein · Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein
Valged viinamarjad: riesling ehk gentile aromatique pinot blanc chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc ROOSA VEIN JA KLARETT Neid kaht aetakse tihti teineteisega segamini, kuigi nad tegelikkuses on erinevad Suurem osa roosadest veinidest valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, marju hoitakse enne käärimist üksteisega vahetus kontaktis. Nende veinisortide valmistamise jaoks on virre alati hele. Sel moel saab vein oma värvi tumedate viinamarjade värvist. Pärast kobarate pressimist jäetakse mahl seisma ning seejärel pannakse käärima Arvestades valmistamistehnoloogiaid paigutub klarett tüüpiliste valgete ja punaste veinide vahele. Klarett valmistatakse osalt heledatest ja osalt tumedatest viinamarjadest
(puuplaadile või ahjuplaadile) kuivama, jahtuma ja tahenema. Kui pähkli-mee segu on tahenenud, lõigatakse sellest rombikujulised tükid (sooja noaga, et krõbe maius ei puruneks) ja pannakse lauale. 7 2. JOOGID 2.1. Veinid "Gruusia on maa, mida peetakse üheks viinamarjakasvatuse sünnimaaks. Väga tõsiseltvõetavaks tõendiks selle kohta on lisaks 8000 aasta taguste veinianumate leidmisele ka kohalike viinamarjasortide rohkus." (tsitaat Kalev Kesküla raamatust "Uus veinijuht") Gruusias saad maitsta tõepoolest jumalikult häid veine. Parimad veinimarjad kasvavad riigi ida osas, mida kutsutakse Kahheetiaks. Suurepärased on Saperavi, Tsinandali ja Mukuzani veinid, mida tasub kindlasti ka koju kaasa osta. Gruusia kõige kallim ja hinnatum vein Khvanchkara tuleb hoopiski maa lääneosast Rachi piirkonnast. Kuna must viinamari, millest seda kvaliteetveini valmistakse kasvab
Juba tagasihoidlik veinitundmine võimaldab veini joomata ennustada nende iseloomu ja maitseomadusi. See omakorda võimaldab kergemini valida sobivat veini koosviibimise iseloomu ja pakutava toiduvaliku järgi. Kui tavaline eestlane käib toidupoes süüa ostmas, siis ta neelatab ja mõtleb, et mille järele mul parajasti täna isu on. Miks ei toimu sama alkoholiriiuli juures? 3.1. VIINAMARJASORDID Kõige esmane ja lihtsam kriteerium veinides orienteerumiseks on põhiliste viinamarjasortide tundmine. Viinamarjasort on valmistamistehnoloogia ja terroir (see mõiste sisaldab endas nii pinnast, millel viinamari kasvab kui ka kliimat antud kohas ja hüdrogeoloogilisi ning maastikulisi iseärasusi) kõrval üks kolmest tähtsaimast tegurist, millest sõltub lõpptulemuse kvaliteet. Viinamarjasortide maitseomaduste teadmine on kasulik just seetõttu, et suurel osal veinidest on see kirjutatud veinipudeli etiketile. Punased sordid
kvaliteeti, lisades vanilliseid jt maitse- ning lõhnanüansse. Järelküpsemise kestus, mis ulatub mõnest kuust mitme aastani, oleneb joogi struktuurist ja iseloomust ning soovitavast lõpptulemusest. Noortes mahlakates veinides domineerivad kirkad puuviljalised maitsenüansid, küpsemist mööda areneb välja elegantne ja tasakaalukas bukett. 4. ROOSA VEIN Roosasid veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, mis kõigepealt purustatakse ning seejärel leotatakse umbes 12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Nende veinisortide valmistamise jaoks on virre alati hele. Sel moel saab vein oma värvi tumedate viinamarjade värvist. Seejärel kestad eemaldatakse ning edasine fermentatsiooniprotsess jätkub juba analoogselt valge veiniga
Sarnane "Vin da Pays" ja "Landwein" süsteemiga. Itaalias on hetkel umbes 120 IGT veinipiirkonda. o Etiketil peab olema märgitud piirkond, provints või muu piiritletud ala. Täiendavalt nt klooster (Abbazia), loss (Castello) märgitakse vaid siis, kuid 100% veinist tuleb sellest valdusest. o viinamarjasort o korjeaasta o Vino Novello, kui vein on villitud enne 31. detsembrit aastakäigu aastal. Tihti on just viinamarjasortide mittevastavus kvaliteetveini nõuetele peamine põhjus, miks ei saada DOC kvaliteedimärgist. 3.3. Denominacione di Origine Controllata (DOC). Alates 1. august 2009 DOP - Denominazione de Origine Protetta. DOC veinid peavad järgima juba pisut rangemaid reegleid, sh kasutatakse vaid algupäraseid viinamarjasorte täpselt määratletud piirkondadest, piiratakse maksimaalset saagikust ning alkoholisisaldust. DOC
terasest tõrtes või tammevaatides, kestab 1-6 nädalat, saavutamisega, tammevaatides, kestab mõnest kuust käärimine käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga, mitme aastani temperatuur peab olema madal Filtreerimine ehk selitamine eemaldatakse veini häguseks muutvad osakesed Säilitamine tammevaatides 12-24 kuud Villimine filtreeritakse ja pannakse pudelitesse Roosasid veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, mis kõigepealt purustatakse ning seejärel leotatakse umbes 12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Kestad eemaldatakse ning edasine fermentatsiooniprotsess jätkub juba analoogselt valge veiniga. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: · Vaadis - harilikult valmistatud tamme või kastanipuust, võivad olla mitme eri suurusega, hapniku piiratud
tünnivalmistaja, suudab Hennessy kontrollida kogu tootmistsüklit ning seda soovitud suunas arendada. Hennessy tippkvaliteet on eeskujuks paljudele praegustele ja tulevastele konjakitootjatele. Metaxa Aastast 1880 tuntud Kreeka versioon brändist Metaxa ehk Vahemere päike pudelis on õigupoolest pehme ja viimistletud maitsega kombinatsioon brändist ning veinist. Noore siidikaupmehe Spyros Metaxa katsetuste tulemusena sündinud joogi eripära seisneb viinamarjasortide valikus ja brändi maitsestamisel kasutatavates lisandites nagu muskaatvein, maarohud ning roosi kroonlehed. Vein, millest destilleeritakse Metaxa baaspiiritust, tehakse Atika viinamarjadest, sorte on kolm sabbatiano, soultanina ja black corinthian. Traditsiooniline laagerdumine Limousini päritolu tammevaatides kestab 330 aastani. Segamise käigus lisatakse brändile väike kogus suhkrukaramelli ning demineraliseeritud vett, pooleaastase järellaagerdamise eel ka
annaabi.ee 
