viimistluseettevalmistamine. Laudsepaettevalmistus Viimistletava pinna laudsepaettevalmistus on vajalik nii läbipaistva kui ka läbipaistmatu viimistluse puhul ja seisneb järgmises: Oksad, praod, väljarebitud kohad jne. tuleb läbipaistmatu viimistluse puhul täita kiudude suunalt põhimaterjaliga kokkulangevate korkide, kiilude, lappidega (korgid võivad olla ka oksakorgid, sel juhul pole kiudude suund oluline) Läbipaistval viimistlusel on korkimist ja lappimist lubatud ainult mitteesipindade juures (viimane oleneb tellijast ja tarnijast ehk soovist näha puidus läbipaistval viimistlusel korgitud pindu) Viimistlemisele kuuluvail vineeritud pindadel ei tohi esineda lahtisi kohti, pragusid, vuukide laialinihkumist, liimi läbitungimist, muljutusi ja kriimusid Viimistlemisele minevad pinnad peavad olema siledad, sest isegi
esitatud erinõudeid, nät: 1) spordisaali või balletisaali põrand peab olema vetruv, mistõttu tehakse laagid vetruvatena nn läbilõigatud kujul; 2) helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetava aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast mineraalvillast aluskiht või siis laagide alla kummist või neopreenist tükid; 3) tööstuses vajatakse sageli happe- ja teiste keemilistele ainetele vastupidavaid põrandaid, mille viimistlusel kasutatakse plaatmaterjale; 4) tööstustsehhides tehtavad põrandad peaksid olema veel kulumiskindlad ja taluma löökkoormust.
vetruvatena nn läbilõigatud kujul; 2) Helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetavad aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast mineraalvillast aluskiht või siis laagide alla kummist või neopreenist tükid; 3) Tööstuse vajatakse sageli happe- ja teiste keemilistele ainetele vastupidavaid põrandaid, mille viimistlusel kasutatakse plaatmaterjale; 4) Tööstustsehhides tehtavad põrandad peaksid olema veel kulumiskindlad ja taluma löökkoormust. KÜSIMUSED 1. Vahelae ülesanded 2. Vahelagede jagunemine (asukoha järgi) 3. Vahelae talade vekseldamine. (joonis ja seletus) 4. Puittala toetamine kiviseinale. (joonis ja seletus) 5. Nõuded vahelaele. 6. Põrandate ülesanne. 7. Põrandate liigitamine kattematerjali järgi. 8. Puit
ebakorrapärase kujuga laike. Ainus võimalus on viimistlus kiht maha võtta ja plekk oblika happega pleegitada.. Puitu võib ka lubjata, lupjamist meenutav .protseduur ei muuda otseselt puidu värvust vaid täidab poorid erilise valge vahaga ning muudab materjali väis ilmet väga oluliselt. Vaha takistab lakkide kuivamist. Hea kontraist annaks ka see kui pind oleks eelnevalt peitsitud, poorid puhasta pronks terasharjaga. Puidu viimistlusel kasutatakse ka peitsi. Peitse on erinevaid nagu Lahusti ehk õlipeitsid, piirituspeitsid, vesipeitsid ja akrüül peitsid. Kõige levinumad on läbitungivad peitsid mis koosnevad õlis lahustuvatest pigmentidest, lahustina kasutatakse lakibensiini. Lahustipeitsi on kerge peale kanda, see ei kergita kiude ning kuivab kiiresti. Lahustipeitse saab ka oma vahel segada. Traditsiooniline piirituspeits koosneb metüülalkoholis lahustatud aniliini värvist.
milleks on antud riiuli puhul 1020.00 EEK Ühe toote valmistamiseks kulub 66 tüüblit läbimõõduga 8mm ja hinnaga 0.20 EEK, seega tüblite maksumus tuleb 13.20 EEK ühe riiuli kohta Kogu lakitav pindala antud tootel on 7,32 m2. Antud pinna peale kulub ligikaudu 1,4 liitrit lakki kahekordsel lakkimisel. Kasutades viimistlemiseks lakki Kiva kalustelakka on orieteeruv laki hind ühe riiuli kohta 400.00 EEK Kõigi toorainete hind ühe toote kohta on seega 1020.00+13.20+400.00=1433,20 EEK. Viimistlusel kasutatavad lakid on äärmiselt loodussõbralikud ja ohutud keskkonnale, samuti kasutatakse ära kõik jääkmaterjalid ettevõtte katla kütmiseks ja ainus saaste oleks puitküttest tekkinud õhusaaste. Samas oleksid lahendatud küttekulud. Tööjõuks on ainult 1 inimene, kes on ühtlasi ka ülemus- Mina ise. Pikaajalisemas perspektiivis oleks kasulik võtta koostööparneriks Puumarket, et vähendada toormaterjali
keskmise võimsusega buldoosereid. Hüdrauliline juhtimissüsteem kergendab oluliselt buldooserijuhi tööd. Teiseks eeliseks on, et vajaduse korral võib hüdrosilindri abil hõlma pinnasesse suruda. See on eriti vajalik rasketel pinnastel. Hüdraulilise juhtimisseadme abil võib hõlma seada kas ujuv- või kindlasse(fikseeritud) asendisse, s.o. kindlaks määratud töösügavusele. Viimast võimalust kasutatakse näiteks planeerimistööde viimistlusel või turbakomposti valmistamisel. 3 BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE Buldooseri täielik töötsükkel koosneb hõlma seadmisest lõike- või kogumisasendisse, pinnase lõikamisest ja teisaldamisest, pinnase mahalaadimisest, hõlma tõstmisest ja tagasikäigust järgmise töötsükli sooritamiseks. Pinnast lõigatakse tavaliselt traktori esimesel käigul ja otseliikumisega. Rasket pinnast tuleb kindlasti eelnevalt kobestada. 3.1 Süvendi kaevamine
kohta kättesaadavate ja lihtsate testide abil. 15 VIIDATUD ALLIKAD [1] D. Tuulik, Kidude põlemise iseloom [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/63222/mod_resource/content/1/Kiudude%20p %C3%B5lemise%20iseloom.pdf [Kasutatud 21. september, 2017]. [2] D. Tuulik, Tooraine muutused viimistlusel [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/19352/mod_resource/content/0/Tooraine_muutused_viimi stlusel_konspekt_.pdf [Kasutatud 21. september, 2017]. [3] Kangaste ettevalmistavad ja esteetilised viimistlused. [Võrgumaterjal]. Available: http://eprints.tktk.ee/264/oo1/viimistlusviisi_jrgi.html [Kasutatud: 21.september.2017] [4] D. Tuulik, Süttimiskindel viimistlus [Võrgumaterjal]. Available:
puutuda karmide kemikaalidega, happelist tüüpi hapetega või , karastusjookidega(alkohoolsed joogid, koolad jne). Metall-laminaadid konstrueeritakse väga sarnaselt plastiklaminaadile, kuid on tipitud õhukese alumiiniumi, messingi, vase või roostevaba terase kihiga. Neid kasutatakse mitmetel lõppviimistlus töödel ja tekstuuris. Metall-laminaadid esinaved titaani, alumiiniumi, raua, kulla, tinasulami ja roostevaba terase viimistlusel. Saab valida siidpehme, vöödilise, siksakornamendi, läikiva ja poleeritud välimuse vahel. Tavalisemad metall-laminaatide valikud eluruumidesse on hõbedased toonid. Metall-laminaadid on kauakestvad ja kerged puhastada. Suunatud kiududega plaat (Oriented Strand Board- OSB) OSB on puidu produkt, mis on vormitud nii, et puukiu kihid on asetatud kindla orientatsiooniga. Välimuselt on tal karm ja mitmekesine pind koos üksikute ribadega ( ca 2,5 kuni 15
Katte kvaliteet oleneb, kuidas on pind ette valmistatud. Pinna ettevalmistamine jaguneb 2 etappi: Laudsepaettevalmistus valgeviimistlus Viimistlus ettevalmistuseks 23 Viimistletava pinna laudsepa ettevalmistus on vajalik mõlema viimistluse puhul: Oksad, praod jms. tuleb läbipaistmatu viimistluse puhul täita kiudude suunal põhimaterjaliga kokkulangevate lappide, kiilude, korkidega. Läbipaistval viimistlusel on korkimist, lappimist ja kiilustamist lubatud ainult mitte esipindade juures. Viimistlemisele kuuluvaid vineeritud pindadel ei tohi esineda lahtiseid kohti, pragusid, liimi läbitungimist, muljutisi ja kriime. Viimistlemisele minevad pinnad mööblitoodete korral peavad olema siledad. (Läikivatel pindadel tulevad ka kõige väiksemad ebatasasused esile!) Käsitsi silutakse viimistletavat pinda klapphöövlitega, siluhöövlitega, kaaplehtedega, abrasiivmaterjalidega
2 Sissejuhatus Käesolev õpimapp on koostatud nõnda, et see oleks abiks erinevatest puiduliikidest esemete viimistlemisel. Õpimapp annab kokkuvõtliku ülevaate erinevatest viimistlusmaterjalidest, töövahenditest ning töövõtetest. Viimistlemine on peaaegu iga töö puhul kõige nauditavam staadium, sest selle tulemusi on kohe näha. Viimistlusel on ka tähtis praktiline otstarve – see kaitseb puitu ning aitab pinda puhtana hoida. Seega peab viimistlusviisi valides arvesse võtma nii eseme tulevast kasutusviisi kui ka selle välimust. Kui pinna puhul on oluline selle kulumiskindlus, tuleks kasutada pigem lakki kui šellakit. Šellakviimistlus on õrn ning sobib seetõttu esemete puhul, mida puudutatakse ja kasutatakse harvem. Viimistlusviisi valikul mängib rolli ka puidu tekstuur
· füüsikalised (pikkus, tõmbejõud jne.) · keemilised ( nt. pleegiti mõju tekstiilile jne.) · bioloogilised (mürgisus, allergilisus, koikindlus jne.) · füsioloogilised (soojapidavus, hügroskoopsus jne.) · tekstiilsed omadused (nt. välisilme, tundmus jne.) Füüsikalised omadused on uuritavad detailsemalt mikroskoobi abil (suurendusega 250 - 1000 korda). Kiu füüsikalised mõõtmed mõjutavad kanga omadusi ja kanga viimistlusel kasutatavate protsesside valikut. Pikkus Kiu pikkus peab olema vähemalt 10 mm, et kiust saaks lõnga kedrata. Looduslikud kiud on teatava kindla, kuid ebaühtlase pikkusega (va siid). Keemilisi kiude saab valmistada soovitud pikkusega: · lühikesed - staapelkiud (2,0 - 46 cm /mõnedes kirjandusallikates kuni 10 cm/) · pikad ja pidevad - filamentkiud (mõõdetavad km-tes)
. Töödeldes toorikuid (freesimine, hööveldamine), antakse neile õige kuju. Pärast seda antakse lõplik vorm st. valmistatakse ühenduselemendid (tapid, pesad). Kui kasutatakse pealistamist pärast toorikule õige kuju andmist, siis hiljem võib olla vajadus neid töödelda. Viimistlemine ja montaaz võivad kohad vahetada. Puittoodete tootmine võib olla lihtne - näiteks uksed väheväärtuslikust okaspuust. Kattematerjalis lubatakse rikkeid - oksad, väljarebendid, täpid jne. Viimistlusel võidakse värvidega imiteerida hinnalist puuliiki. Mööbli tootmises on keerulised, peenikesed ja täpsed tööd, hea montaaz ja viimistlus. Sageli säilitatakse puidu tekstuur. Mõõdud on täpsed ja imitatsioon hoolikas. Elanikkonna vajadus toodete järele on väga erinev. Sellest tulenevalt tuntakse kolme tootmistüüpi: 1. Individuaalne tootmine - nimetatakse tootmist, kui esemeid valmistatakse väikeses hulgas. Teistkordne väljalase pole ette nähtud. Täidetakse eritellimusi. 2
vetruvatena nn läbilõigatud kujul; 2) Helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetavad aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast mineraalvillast aluskiht või siis laagide alla kummist või neopreenist tükid; 3) Tööstuse vajatakse sageli happe- ja teiste keemilistele ainetele vastupidavaid põrandaid, mille viimistlusel kasutatakse plaatmaterjale; 4) Tööstustsehhides tehtavad põrandad peaksid olema veel kulumiskindlad ja taluma löökkoormust. KÜSIMUSED 1. Vahelae ülesanded 2. Vahelagede jagunemine (asukoha järgi) 3. Vahelae talade vekseldamine. (joonis ja seletus) 4. Puittala toetamine kiviseinale. (joonis ja seletus) 5. Nõuded vahelaele. 6. Põrandate ülesanne. 7. Põrandate liigitamine kattematerjali järgi. 8. Puit
annaabi.ee 
