*söö toorelt köögivilja/juurv *keeda vähe -||- *kasuta keeduleent *tee hoidiseid/sügavkülm *väldi kokkupuudet alumiini 7.näited A-nt kalamaksaõlis,munades - kanapimedus,kasvu mõjutav Bkompl-nt pärmis, maksas- närvisüst kahjustused,naha kahj, aneemia C-värskes puu ja köögiviljas, sirdunis- skorbuut D-kalamaksaõlis, piimas- rahiit E-taimeõlis, nisuidudes- potentsi mõjutav K- maksas, taomatites-vere hüübimine hormoonid: 1.Näärmed *välisekrtsiooni näärmed-viimajuha nt süljenäärmed,maks *sisesekretsiooni näärmed- sisenõrenääre- endokriin (puudub viimajuha) 2.mõiste Hormoonid on boiaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesiv ad kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis reguleerivad ainevahetust. 3.Horm isel *ülisuur aktiivsus *sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasiside printsiibil *mõjutavad ainevahetust ensüümide kaudu 3.liigitus *valgud *steroidid 4.kasutatakse *organism ei tooda *ravi *rasestumisvastased vahendid 5.tootmine
Endokrinoloogia Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium)
Sisesekretsioon. Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed. Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel
Seemnepõiekesed Seemnepõiekesed on väga tugevalt väändunud hargnematud seemnejuha väljasopistused Täkul põisjad, teistel loomadel kompaktsed Kiulis-elastne proopria annab aluse pikkadele keerukatele limaskesta kurdudele, kõrged epiteelirakud omavad sekretoorsete rakkude tunnuseid Prostata koosneb tubuloalveolaarsetest näärmetest, mis avanevad ureetrasse. Strooma koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest. Bulbouretraalnäärmed on väikesed paarilised näärmed, mis avanevad pika viimajuha abil ureetrasse Vooderdab kõrge limatootev epiteel; sekreteeritav vedelik sisaldab ka suhkruid (peamiselt galaktoosi) ja veidi siaalhapet Peenis Peenis koosneb erektiilsest koest ja sisaldab osa isasureetrast Erektiilne kude on koodnunud kaheks dorsaalseks silindriks (corpora cavernosa) ja väiksemaks ventraalseks silindriks (corpus spongiosum) ümbritsetuna valkjaskesta poolt (tunica albuginea). Erektiilne kude kujutab endast omavahel seostuvaid vereruume, mis on normaalselt tühjad,
Lokaalselt nahale kasutatavad akne ravimid Tallinna Tervishoiu Kõrgkool F2 Jana Jakovleva 20.13.2013 Akne • Akne(acne vulgaris) - tegemist karvanääpsu ja rasunäärme viimajuha ning neid ümbritseva koe kroonilise põletikuga. Akne tekkepõhjused • Akne on rasunäärmete põletikuline haigus, mille tekkimisel on olulised mitmed põhjused, • näiteks rasuerituse häired, • rasunäärmete sarvestumise häired, • hormonaalsed nihked, • bakterid(Propionibacterium acnes). • pärilikkus. Aknet soodustavad • tegurid suure rasvasisaldusega kosmeetika, • nahalt loputamata jäänud seep ja muud
- Hulkraksed näärmed Väliskest TUNICA ADVENTITIA/TUNICA SEROSA tekkisid epiteeli sissesopistumisest süvakihtidesse - adventsiaalkest sidekoeline seostuskest - Eksokriinnäärmed - serooskest säilitasid viimajuha kaudu ühenduse lähtekohaga esineb rinna- või kõhukelmeõõnde suunatud pindadel, kus viimajuha hargnemise järgi liht- ja liitnäärmed sidekude (tela subserosa) on kaetud ühekihilise lameepiteeliga lõpposade kuju järgi tubuloossed ja alveolaarsed (mesonthelium)
- sugutisibulanääre, seemnepõieke ja eesnääre - moodustab ejakulaadist 1/3 GLANDULA BULBOURETHRALIS – SUGUTISIBULANÄÄRE - sisaldab ensüüme jt aineid, mis mõjuvad soodsalt spermide edasitingimis- ja - paariline urogenitaaldiafragmas paiknev hernesuurune (immissio penis’t viljastamisvõimele teenindav) limanääre, mille viimajuha avaneb kusitisse – bulbus penis’e Seemnevedelik piirkonnas - sperma ehk ejakulaat -> pH 7.2 VESICULA SEMINALIS – SEEMNEPÕIEKE - abisugunäärmete sekreet + seemnerakud ehk spermatosoidid ehk spermid - paariline nääre, arenguliselt seemnejuha mitu korda lühem keerdunud - spermid
a. Ühekihilise lõpposaga näärmed valdav osa b. Mitmekihilise lõpposaga näärmed näiteks rasunäärmed 3) Sekretoorsete lõpposade kuju a. Tubuloossed näärmed torukujuline b. Alveolaarsed näärmed põiekujuline c. Atsinoossed näärmed paksu seinaga põie kujuline d. Tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed 4) Viimajuhade hargnemise alusel a. Lihtnääre hargnemata viimajuha b. Hargnenud lihtnääre c. Liitnääre 4. loeng A. Arend 5) Sekretsiooni viis a)merokriinsed e. ekkriinsed näärmed eritis väljub rakust b) apokriinsed näärmed rakust eraldub jupp c) holokriinsed näärmed kogu rakk on eritise sees 6) Sekreedi viskoossus a)seroossed näärmed b) mukoossed näärmed c) seganäärmed(seromukoossed/mukoseroossed)
skeletilihasküde) skeletilihased, keelelihased), Südamelihaskude(südames), närvikude (närvikoes). 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Eksokriinnäärmed on varustatud juhaga, mis suunavad nõre limaskestale, ehk väliskeskkonda (nääre moodustub epiteelkoe näol nt kõrv, higinääre). Endokriinnäärmed suunavad nõre vereringesse, ehk sisekeskkonda, puudub viimajuha. 5. Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamis-, seede-, vereringe elundkond). 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind
See tähendab seda, et immuunsussüsteem ründab iseennast, mille tõttu keha ajab normaalsed rakud võõrrakkudega segi. Seepärast reageerib keha neile näiliselt võõrrakkudele antikehade tekkega ja tekib põletik. Põletik on nii punetav pindmine punn kui ka sügaval nahakoes asetsev valulik vistrik. Faktorid, mis vallandavad kehas sellise reaktsiooni võivad olla erinevad. (San-Jouz, 2005) Lühidalt öeldes on vistrik karvanääpsu ja rasunäärme viimajuha ning neid ümbritseva koe krooniline põletik. Joonisel 1 on näha normaalse ja põletikulise rasunäärme-karvanääpsu kogumit. (Aknest, 2015) Joonis 1. Normaalne ja põletikuline rasunäärme-karvanääpsu kogum. (Aknest, 2015) 1.2. Aknevormid Raskusastme poolest jaotatakse akne kolme rühma. (Kukk, 2015) 1) Kerge ehk komedogeenne (Acne comedonica) Selle vormi puhul on nahk rasune, tavaliselt esinevad komedoonid ning võivad olla mõningad
anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel - hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel - neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele) Näärmepiteel - Produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete Jaotus: 1. eksokriinsed: viimajuha epiteeli pinnale (süljenäärmed) 2. Endokriinsed e. Sisesekretsiooni (viimajuha puudub, toimeained verre) nt: kilpnääre, neerupealised Asukoha järgi: 1.Epiteelisisesteks e. endoepiteliaalseteks 2. Eksoepiteliaalsed Rakkude arvu järgi: 1. Ainurakulised 2. Hulkrakulised Sekreedi alusel: 1. Seroossed e. Albuminoossed (kõrvalsüljenääre) 2. Mukoosed e. lima (karikrakud, suulae näärmed) 3. Segatüüpi (huulte ,põskede, keelealused näärmed)
inimestel. Anaboolsetel steroididel, mida kasutatakse lihasmassi kiireks kasvatamiseks, on samuti rasueritust suurendav efekt ning see võib viia raskele bodybuilder aknele. Pikaajaline neerupealisehormooni (kortisooni) sisaldavate ravimitekasutamine soodustab ka akne teket. Naissuguhormoonid (östrogeenid) takistavad androgeenide sünteesi ja seega vähendavad rasu teket. Naharakkude sarvestumishäirete tagajärjel muutub rasunäärme viimajuha ava kitsamaks. Kui lisandub rohkelt rasu, siis juhad ummistuvad ja tekivad rasukorgid e. komedoonid. Mustadest avatud komedoonidest (blackheads) pääseb rasu siiski teataval määral välja, kuid valgetest suletud komedoonidest (whiteheads) mitte, sest nende avaus on tunduvalt väiksem. Rasunäärmete ümbrus on soodsaks kasvukeskkonnaks mikroobidele(Propionibacterium acnes, Staphylococcus epidermidis). P.acnes tekitab vabasid
Eesnääre esineb paaritu näärmena kusiti algusosas, kuhu ta avaneb arvukate juhade varal seemnekünka läheduses. Eesnäärmel eristatakse keha ja hajunud ehk dissemineerunud osa. Dissemineerunud osa paikneb kusiti seinas ja on kaetud kusitilihasega. Paarilised kusitisibula- ehk bulbouretraalnäärmed asetsevad päraluu-kusiti ehk ishiouretraallihasest kaetuna kusiti vaagnaosa lõpus, avanedes kusitisse täkul 3-4 ja teistel põllumajandusloomadel ainsa viimajuha kaudu. Lisasugunäärmed on hargnenud, korrapäratult tubuloveolaarsed näärmed, millede sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind.
seemnejuhaga, moodustades purskejuha. Eesnääre esineb paaritu näärmena kusiti algusosas, kuhu ta avaneb arvukate juhade varal seemnekünka läheduses. Eesnäärmel eristatakse keha ja hajunud ehk dissemineerunud osa. Dissemineerunud osa paikneb kusiti seinas ja on kaetud kusitilihasega. Paarilised kusitisibula- ehk bulbouretraalnäärmed asetsevad päraluu-kusiti ehk ishiouretraallihasest kaetuna kusiti vaagnaosa lõpus, avanedes kusitisse täkul 3-4 ja teistel põllumajandusloomadel ainsa viimajuha kaudu. Lisasugunäärmed on hargnenud, korrapäratult tubuloveolaarsed näärmed, millede sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind
Eesnääre esineb paaritu näärmena kusiti algusosas, kuhu ta avaneb arvukate juhade varal seemnekünka läheduses. Eesnäärmel eristatakse keha ja hajunud ehk dissemineerunud osa. Dissemineerunud osa paikneb kusiti seinas ja on kaetud kusitilihasega. Paarilised kusitisibula- ehk bulbouretraalnäärmed asetsevad päraluu-kusiti ehk ishiouretraallihasest kaetuna kusiti vaagnaosa lõpus, avanedes kusitisse täkul 3-4 ja teistel põllumajandusloomadel ainsa viimajuha kaudu. Lisasugunäärmed on hargnenud, korrapäratult tubuloveolaarsed näärmed, millede sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind.
1.2 Naha ebapuhtused Naha ebapuhtused on üks peamine põhjus, miks kliendid külastavad kosmeetikuid. Järgnevalt lühidalt enamlevinumatest ebapuhtustest näol: komedoonid, pustulid, paapulid ja miiliumid, ning nende tekkemehhanismidest. Karvanääpsu ja rasunäärme viimajuhad avanevad nahapinnale ühise avausena (vt. lisa 4). Rasu tekib rasunäärmete rakkude lagunemisel ja koosneb erinevatest rasvhapetest. Suurenenud rasu tekke korral täitub rasunääre ja selle viimajuha rasuga. Sellele lisandub ka rohkesti irdunud sarvrakke. Tulemusena kleepub väljapääsuava kinni ja tekib ummistus [23]. Silmale nähtamatuid koldeid, mis tekivad foliikulijuhade ummistumisel nimetatakse mikrokomedoonideks. Mikrokomedoonid on aknekollete eelkäijad (vt. lisa 4) [17]. Komedoon on surnud sarvestunud rakke, rasu ja baktereid sisaldav, kõva kork pooris. Põhiliselt eristatakse kahte põhitüüpi komedoone: mustpead ehk avatud komedoonid ja
Elavad selgroogsete sootorus. Areng toimub vaheperemehe kaudu. Seoses parasitismiga on nende kehaehitus tugevasti lihtsustunud. Neil puuduvad hingamis-, ringe- ja seedeelundid, esinevad umbtoruneerud protonefriidid. Liitsugulised, kusjuures igas lülis paikneb sigimiselundite komplekt. Kinnitumiseks on päis (scolex). Liikide arv? Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Selts: Laiussilised (Pseudophyllida) Rosetja kujuga emakas avatud, esineb viimajuha. Esindajad: laiuss Diphyllobothrium latum ( kuni 15 m), linnuroni Ligula intestinalis, vaheperemehed sõudik ja kala (lisaperemees). Selts: Neljanapalised Cyclophyllida Torukujuline arvukate külgharudega emakas umbne. Esindajad: nookpaeluss Taenia solium, nudipaeluss Taeniarchynchus saginatus, ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus, alveokokk Alveococcus multilocularis, koera viik Dipylidium caninum. Hõimkond: Ümarussid Nematoda, (Aschelminthes - kottussid) Ristlõikes on keha ümar
sünapsis, vaid koevedeliku ja vere kaudu nende rakkudeni levides · hormoonid sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis reguleerivad väga paljusid organismi funktsioone · feromoonid ained, mis lenduvad keha pinnalt ja mõjutavad teist organismi tervikuna, väga olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone): · hüpofüüs e ajuripats · käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast:
annaabi.ee 
