Hetkel on Elo Viiding Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 ning Eesti PEN-klubi juhatuse liige. Looming Esimene E. Viidingu luulekogu ''Telg'' ilmus 1990. aastal ning võitis kohe ka lugeja tunnustuse. Luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest aga hiljem loobus. Tema luulest tuleb välja sotsiaalne iroonia ja kriitilisus, uuemas luules kirjutab ta vabavärsilises modernismis. Viidingu luules on vähe kirgastust, ta on elitaarne ning tema luule tundub ka raskepärane. Kokku on Viidingul 8 luulekogu, mida on tõlgitud nii inglise, saksa, vene, soome kui ka rootsi keelde. Elo Viidingu populaarsemaid luuletusi: Põlvkond Mida pelgaksid sel hetkel kui me veenduks endi kohatuses, tuul meid ühte pööraks? Mina tõde kardan, sellepärast luba endast kõnelda kuis kõneldakse võõrast. Mida anda oleks keset seda vaenu milletaolist pole pikki aastaid nähtud? Võtta vanemate viisakusest laenu? Pole sobilik. On seegi suhe jahtund. Mis on põlvkond see mis nimetab end üksi
"Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. (Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega) Sellele järgnesid juba tema üksikkogud: " Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. ( Luuletuses " Näidend". ) Juhan Viidingu elutee lõppeski enesetapuga 21
Kolmas loomingujärk 90ndatel-proovib kätt erinevates stiilides,jätkab lorilauluharrastust,kirjutab ka mõtisklevat vabavärssi. Kujundas oma stiili välja alates luulekogust ,,avalikud laulud". Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi. Luulel tihti poliitiline tähendus(varjatud)-nõukogudevastane.Juhan Viiding-sai tuntuks kui Jüri Üdi. Kahe nn autori vahe oli selge. Viidingu oma Üdist traditsioonilisem ja tõsisem,taotleb harmooniat. Üdil range vormi ja liikuva sisu vahel pinge. Viidingul lühem ja vabama vormiga. Kareva kasutas ranget vormi ja viimistletud keelt-kirj sageli armastusest. Loomingus kolm etappi- esimene kõige lühem-avaldub esikkogus ,,päevapildid". 80ndatel luulelaad sümbolistlik-teemaks armastus ja müstika.80ndate lõpus luule teisenes-lisandunud kõlamänge ja sõnade kuhjumist. Tema luule toetub sümbolistlikule traditsioonile.
(mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. · Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). ,,Elulootus" Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Enne viimast kirstuavamist kui pillimehed olid juba kaks korda mänginud kohendas ta käsikaudu lipsu niisutas huuli ja silitas habet. Juba puudutati kaant ta jõudis veel käed rinnale panna keegi ei märganud et nüüd oli parem käsi vasaku peal. ,,Elulootus" analüüs
all. Juhan Viiding avaldas pärast raamatut ,,Ma olin Jüri Üdi", tema luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, Juhan kasutab eetilist ja alandlikku tooni. Ta hakkab kirjutada lähemat ja vabama vormiga luulet, seal võib olla irooniat, aga see pehmeneb, on kontraste ja üllatusi, aga nad mahenevad. Tema luule võrreldes Üdi luulega on traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Viimase loomingut ei peeta nii heaks kui Üdi oma. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). Ta istub Ta istub mälupildi sügavuses suure laua taga, päänupukene paistab üle laua. Ta selja taga kamin suure suuga. Ja suvevaade kohe akna taga. See suvevaade püsib väga kaua ja kõigub ühes igivana puuga sääl mererannas, mis ka nüüd ei maga.
Teeme näo, nagu poleks kuulnud. Teeme nii, nagu üldse ei teaks. Mitte midagi, mitte iial. Siga jääb seaks. JUHAN VIIDING 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Viimase loomingut ei peeta nii heaks kui Üdi oma. Kuid siiski on nad sarnased ja ega erinevused ei pea ju alati halvemad olema. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). JUHAN VIIDINGU NIME ALL ILMUNUD LUULET * Ma olen pannud segast ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha
sündmused, hipiliikumised kui ka rockmuusika, kuid ühegi massiliikumisega Viiding lõpuni ei samastunud. Lisaks osales ta ka paroodilises salongimuusikaansamblis ,, Amor trio". Pärast kooli lõpetamist asus Viiding näitlejana tööle Tallinna Draamateatrisse. Hiljem proovis ta kätt ka lavastaja ja draamakirjanikuna, Viidingule pakkus huvi ka absurdidraama. 1977. ja 1978. aastal omastati talle Ants Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Juhan Viidingul on ka tütar Elo Viiding ( pseudonüüm Elo Vee), kes on samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995. aastal. 4 Looming Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971)
Sellele järgnesid juba tema üksikkogud “Aastalaat”, “Detsember” (mõlemad 1971), “Käekäik” (1973), “Selges Eesti keeles” (1974) ning “Armastuskirjad” (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas - Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega. Viidingul ilmus lisaks “Ma olin Jüri Üdi”-le (1978) veel kolm kogumikku: “Elulootus” (1980), “Tänan ja palun” (1983) ning “Osa” (1991). Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio") Juhan Viiding on saanud ka mitmeid tunnustusi:
raamat, mille meeldejäävamaid luuletusi ,, Ärkliarmeelased" kuulutab tulevikku paadunud rahamaailma vastu protestitavale vaesele haritlasnoorusele. Küpsem, ent ühtlasi pessimistlikuim on Sang oma teises kogus ,, Müürid"(1939), mille nimiluuletuse ahistav kivimüüride-sümboolika on mõneti analoogiline Viidingu traataiale. Sangal on ülekaalus traditsiooniline ristriimiline katrään. Ta luuletuste sõnastus on lihtsam ja kõnekeelsem kui Viidingul või Talvikul, ent vähemalt ,, Müüridest" peale täpne ja ilmekas. Juba 1930. aastatel ka oma viljakat tõlkijategevust alustanud Sang on keele- ja stiilitundlik, ehkki mitte nii jõulise temperamendiga luuletaja kui mõni teine arbujatest. Mida mõtleb mees kui ta enam maailma teedel ei kolla? Vaev on vanaks saada, aga hea on vana olla. Kõik on nii sinine, sinine, sinine: silmad ja taevas ja meri. Terve nädal suur sinine esmaspäev. Soontes on sinine veri. Vaata maailma kui aadlik,
ühiskonnale mõnus puremisvara. Tema luules on ridade vahele peidetud nii mõningaidki eneseleidmisväärilisi mõtteid. Ma isiklikult arvan, et töötamine referaadiga pani mind lugema tema luuletusi, mitte miski muu. Ta meeldib mulle, sest on pärit ajastust, mis ühtib ka minu vanematega umbes samasse aega ja see, mida ta paberile paneb, on tähelepanuväärne. Meedias kajastuv on tühi-tähi. Vähem kriitikat, rohkem vabamõtlemist soovitaksin! Elo Viidingul on annet ja see ei vääri mahategemist. Ta kasutab üsna modernistlikku stiili, vabavärssi ning ei leia stroofidel mingisugust mõtet. Tahes tahtmata pean tunnistama, et tegelikult pooldan ise stroofidega eraldatud mõtteid ja lauseid luules ning riimi, kuid Elo V. luuletused on huvitavad. Kõiki tema luuletusi ei oska ma lahti mõtestada, kuid on näha, et igaüks saab need endale isemoodi lahti seletada. Vabadusetunnet ning maailmakäsitlust on ta luules ka parasjagu. Andekas inimene.
14. Juhan Viidingu, Lembit Petersoni, Priit Pedajase teater 1970.-1980. aastail: tooge välja sarnased jooned, iseloomustage lähemalt ühe lavastaja teatrikeelt. Kõne ei olnud olmeline vaid poeetiline ja musikaalne, eriliste intonatsioonidega. Oldi minimalistlikud ja täpsed. Loodi mõjuv atmosfäär tekitati vastav meeleolu ja õhustik. Oluline oli ka, et välisdramaturgia kõrval eesti dramaturgiat lavastataks. Nende lavastustes on näha välisdramaturgia mõjutusi: Viidingul Jaapani teater, Pedajasel Iiri teater ja Petersonil Prantsuse teater. Juhav Viiding tegi lavastusi koos oma mõttekaaslastega, rühmatöö põhimõttel. Tema teater oli sõnakeskne, väliselt kasin ja talitsetud, hoolikalt viimistletud näitlejaplastikaga. Seda teatrilaadi on nimetatud klassikaliselt puhtaks minimalismiks ning selles on nähtud jaapani traditsioonilise teatri mõjutusi. Viidingu teater pöördus poliitikast ära ning tõstis esile vaimseid väärtusi. 1980. aastate
Helena Läks tõusis esile Värske Rõhu kaudu. Vaimukas tsükkel ,,Marginaalsest luuletajast", Billeneeve (Pille Neeve) - alustanud kunstnikuna. Kirjutas sinna juurde luule. Isiklik lüürika, terav toon (see pole maksimumi peale keeratud ning meeletut provokatsiooni pole). Siim Sinamäe kirjutab klassikalist vormi, vabavärssi, ropendab, vahel lüüriline vorm otsingud. Sotsiaalne luule on seotud ka naisluuletajatega. Triin Soometsal ja Elo Viidingul. Feminism annab tõsise joone, mis kohtub teiste joontega. Soometsal ja Viidingul on algusest peale feministlik taust teravalt näha, ka seksuaalsuse ja kehalise enesetunnetuse teema. Soomets on varases loomingus isiklik mälusügavus ja tunnetuste maailm. Viidingu puhul paistab rohkem silma sotsiaalne seisukoha võtt. Mõlemal on mõlemad pooled olemas. Uuemal muutused, mis neid rõhuasetusi hägusemaks muudavad. Soometsa muutumine sel kümnendil on tulnud
Juhan Viidingu luule on selline luule, mida Üdi oleks võinud kirjutada – see pole tüüpiline, kuid kuhugi servaalale mahuks ta ära. Viiding aga kõiki Üdi luuletusi kirjutada ei saa. Laias laastus tähendab seda, et Üdilikkuse tuum taandub, lorilaulu natuke jääb, siis mudiugi tähendamissõnade pool tõuseb esile. Tähendamissõnu hakkab järjest tulema ja nendega koos ka suuremat selgust ja ühemõttelisust. Müstiliste kallakutega religioossed huvid süvenesid Viidingul. Kindlasti tuleb juurde eetilist alandlikku tooni, varem kadus see irooniasse ära. Sellele, mis on Üdi eetika, on raske vastust leida. Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem kui varem ja nüüd mingis mõttes kompenseerides seda muutust, alates 70ndate/80ndate vahetusel hakkab kirjutama vabavärsilist luulet. Leidub väikesi mõtteteri, luule laias laastus muutub normaalsemaks. 80ndatel tema luuletamisaktiivsus väheneb. Kogu tema loomingut hakati
Loomingut: "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Kõrgemad kõrvad" (1985) "Luuletused" (1999) "Kohvikumuusikat" (2001) Juhan Viiding (1948-1995, kuni aastani 1978 kasutas nime Jüri Üdi) Sündis Tallinnas, kirjaniku perre. Oli ainuke poeg, ema oli alaväärsuskompleksiga. Viidingul endal palju probleeme, õppis kuues üldhariduskoolis, sest ta visati muudkui välja, lõpetas Töölisnoorde Keskkooli. Peale seda õppis lavakas, siis töötas Eesti Draamateatris. Kirjutama hakkas 1965. aastal. Elma 56 mainis, et ta oli stiilselt õel, sest ei sallinud rumalust. Luulekogud nt "Käekäik", "Armastuskirjad", 1978 "Ma olin Jüri Üdi", "Tänan ja palun"
annaabi.ee 
