· Singivõileib ootab oma arvet. Väljendit singivõileib kasutatakse osutamaks reaalsele inimesele, kes oli restoranis tellinud ja söönud singivõileiba. Sellised väljendid ei käi metafoorse isikustamise alla, kuna me ei omosta singivõileivale selle paremaks mõistmiseks inimlikke omadusi. Siiski teenib metonüümia osaliselt samu eesmärke kui metafoorgi. Metonüümia võimaldab meil märksa täpsemalt keskenduda viidatavate nähtuste teatud kindlatele aspektidele. Metonüümsed mõisted moodustavad osa meie tavalisest argimõtlemisest, toimingutest ja ka kõnelemise viisist, näiteks: · Publiku hulgas oli rohkesti tundmatuid nägusid. · Müügiesindusse oleks mõnd uut nägu vaja.
viidatud. Viidatud allikad esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus alfabeedilises järjekorras järgnevalt esitatud gruppides: kirjanduse loetelu, internetimaterjalide loetelu, arhiivimaterjalide loetelu ja suuliste allikate loetelu. Kui kasutatud allikad on mitmes keeles, tuuakse kõigepealt ladina, seejärel kirillitsa ja teiste tähestikega teosed originaaltranskriptsioonis ja tähestikulises järjekorras. Vajalikke andmeid viidatavate tööde kohta saab ka raamatukogukartoteekidest. 5.1. Viitamine Viitamisel kasutatakse tekstisisest viitamist, sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Lihtsaim võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151). Kui autoril on samal aastal välja antud mitu teost, kasutatakse tekstisiseselt aastaarvu järel ülaindeksina numeratsiooni, näiteks: (Vahtre 19941, 151)
vabas vormis, oma sõnadega. Mõnikord võib refereering tugineda ka mitme autori eri töödele. Sel juhul tuleb neile kõigile ka viidata. On vajalik, et refereeringuid täiendaks ka uurimuse autori oma seisukoht refereeritavas küsimuses. Kirjalikes töödes on lubatud kasutada ainult nimeviidet. Nimeviite kasutamisel esitatakse viide ümarsulgudes ja viites tuuakse ära autor, materjali ilmumisaeg, raamatu puhul viidatavate lehekülgede numbrid. Viites esitatakse autori perekonnanimi kas koos eesnimega või ilma eesnimetäheta. Eesnimetäht või eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (näiteks Reiljan, J. ja Reiljan, E.). Konkreetne viidatav lehekülg (leheküljed) allikast esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, mitmelauselise refereeringu korral
Mul vedas (kogeja) Ta peab minema (patsient / kogeja (modaalsuse); malefitsient) Tulemusi sellel tegevusi küll ei olnud (teema / siht) Ladina k. puer hominem plancit / homo puerum planxit Vahel on käändekat. alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi (baski keel.: kääne + adpositsioon). Postpos. võivad tekkida käändelõpud. (nt eesti k. -ga kääne) Definiitsuse e määratlus kategooria, mis on seotud dusjyrsyses viidatavate referentide indengtifitseerimisega. Definiitsub väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. NT en. the / a, an Ungari keeles : sihitise määramine indef / def väljendatakse verbilõpuga. Grammatiline isik e persoona deiktiline viitamine kõnesit. osalejatele, nt kõnelejatele, kuulajatele ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbilõppudena ning vahel ka substantiividel. Klusiivil on inklusiivsed (meie = mina + sina); eksklusiivsed
esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Saaja väljendab omanduse ülekande lõpppunkti. Siht väljendab paiknemise muutuse lõpppunkti. Veel nt ka: Asukoht, Allikas, Tee, Instrument ehk vahend, Kogeja Vahel on käändekategooria alla arvatud ka pre ja postpositsioonid, eriti postpositsioonid on väga käänete moodi. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks).
tlu.ee/keemia/matrejalid/opetamine.html (14.02.2007) Digitaalsel andmekandjal (CD, DVD vms) olev andmebaas: Autor(id). Pealkiri. Jätk- või üksikväljaande pealkiri. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. Aasta. [viide meediale] välja andmise aeg kuu täpsusega (kontrollimise kuupäev) 7. Normak, P., Laanpere, M. Training teachers to become educational software developers. Journal of Digital Contents, 1, 146 - 150. 2003. [CD-ROM] December 2003 (15.02.2005) 3.2.3. Viitamise ja viidatavate allikate loetelu erijuhud Käsikirjaliste tööde loetelu esitatakse publitseeritud kirjandusallikatest eraldi (näiteks pealkirja all Kasutatud käsikirjad või Käsikirjalised materjalid). Käsikirjal peab olema näidatud selle tüüp (näiteks diplomitöö) ja töö asukoht (nt TLÜ Bioloogia õppetool). Viitamisel ja bibliokirje koostamisel lähtutakse punktides 3.1, 3.2.1 ja 3.2.2 toodust. 7
suuremas tervikus, mille liige ta on. 41. Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 42. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja /või kohaga. Kui ei tea,kus/kuna kasutatakse ( millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei saa aru. 43. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Näiteks inglise keeles the on definiitne artikkel. 44. Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristavat arvu. 45. Isik on grammatilises mõttes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, näiteks kõnelejale, kuulajale ja teistele. 46. Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 47
·Instrument ·Kogeja 49. Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus
·Instrument ·Kogeja 49. Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus
Kogeja Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus
- Peale laiendatud kava koostamist Kirjanduse pohjalikum labitootamine ja analuusimine toimub peale kava koostamist. Loetud materjalide pohjal on soovitatav koostada luhikokkuvotted, mis sisaldavad uuritava probleemi kohta eriti huvipakkuvaid motteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi vms. Kindlasti tuleb neile lisada autori nimi ja koik teised viidetes noutavad andmed. See lihtsustab viidatavate allikate loetelu koostamist ja tekstisisest viitamist ning hoiab hiljem aega kokku. 24) Üliõpilastöö keelekasutus peab olema… - Rangelt teaduslik Keelekasutus peaks olema rangelt teaduslik. Hoiduda tuleks paljusonalisusest, valtida sonakordusi. Konspektistiili ja slangi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, kaibe ja ka poeetilised fraasid on uurimistoos sobimatud (naiteks
55. Pro-sõnad- Prosubstantiiv see, too, tema, mina, Proadjektiiv niisuke, selline, Proadverb siin, seal 56. Deiksis - nähtus, mis seob keele ja konteksti. Deiktiliseks peetakse üldiselt sõnu, mille kasutus ja interpreteerimine sõltuvad täielikult situatsioonist, mis valitseb nende lausumise hetkel. Selliseid sõnu nimetatakse deiktikuteks. 57. Definiitsus -Määratus ehk definiitsus, Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks)
kus asub teine inimene. kohased ees ja taga (perspektiiv) eile, täna homme (lausumishetk) Laste puhul ei pea ka kasutama ,,emme annab sulle selle" vaid võib täiesti õpetadagi teda ,,täiskasvanustiilis" mina anna sulle selle. Definiitsus ...on kantegooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt. inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitsseitav. Ka asesõnad on enamasti definiitsed: Professor istub laua taga. Ta töötab. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. Artiklile väljendavad
üksikterminiks, kui selle maht on kahanenud üheks elemendiks, nt siis, kui kõik elevandid on surnud peale üheainsa. Ja kui kõik elevandid on välja surnud, siis näib, nagu oleks üldterminist saanud tühitermin. Faktilise ekstensiooni kasutamine pole kooskõlas loogika põhimõttega, mille järgi peaks loogika keskenduma oma objektide omadustele, mitte asjade juhuslikule seisule maailmas. On vägagi vaieldav, kas termin muutub loogika mõttes teistsuguseks, kui selle poolt viidatavate objektide hulgas toimub muutusi. Tühitermin ei sobi liigituse liikmena üld- ja ükskiktermini kõrvale, sest liigituse liikmed peavad üksteist välistama, kuid tühitermin ise võib olla nii n-ö tühi üldtermin (nt ,,draakon“) kui ka tühi üksiktermin (nt ,,esimene inimene, kes astus Päikese pinnale“). Tühitermini maht on tühi, sest termini sisu (kriteerium objekti kuulumiseks tühitermini mahtu) esitab nõuded, millele ei vasta ükski objekt
üksikterminiks, kui selle maht on kahanenud üheks elemendiks, nt siis, kui kõik elevandid on surnud peale üheainsa. Ja kui kõik elevandid on välja surnud, siis näib, nagu oleks üldterminist saanud tühitermin. Faktilise ekstensiooni kasutamine pole kooskõlas loogika põhimõttega, mille järgi peaks loogika keskenduma oma objektide omadustele, mitte asjade juhuslikule seisule maailmas. On vägagi vaieldav, kas termin muutub loogika mõttes teistsuguseks, kui selle poolt viidatavate objektide hulgas toimub muutusi. Tühitermin ei sobi liigituse liikmena üld- ja ükskiktermini kõrvale, sest liigituse liikmed peavad üksteist välistama, kuid tühitermin ise võib olla nii n-ö tühi üldtermin (nt ,,draakon") kui ka tühi üksiktermin (nt ,,esimene inimene, kes astus Päikese pinnale"). Tühitermini maht on tühi, sest termini sisu (kriteerium objekti kuulumiseks tühitermini mahtu) esitab nõuded, millele ei vasta ükski objekt
annaabi.ee 
