13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - 50. minema - 51. saun - 52. gümnaasium - 53. pannkoogid (paksud) - 54. kali - 55. Eesti vabariik - 56. toiduained - 57. pirukad - 58. linnapea - 59. president - 60. õppima - 61. pealinn - 62. kalamari - 63. Hüva leili! - C e ! 64. õppeained - 65. linna sümbol - 66. eesti keel - 67
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43
korral selle, et teda kimbutas halltõbi. Kaarel sai tänu Rehepapile oma haigusest lahti. Hinged- Hinged tulid hingedepäeval koju ja selleks kaeti neile laud ja köeti saun. Raamatus räägiti sellest, kuidas Liina valmistub selleks päevaks. Ta koristab ära kõik toad ja kütab sauna kuumaks, ning vaaritab head ja paremat saabuvatele hingedele. Kalmurahval pidi olema väga mugav. Neil toideti kõht täis ja saadeti sauna vihtlema. Need kurvad hinged, kelle lähedased olid surnud ja majad maha põlenud kükitasid koos sugulastega võõrastes laudades. Koll- Koll sööb ja tapab inimesi. Kui kolli näed tuleb lugeda jumalasõna või nende poole millestki ristikujutis teha. Raamatus oli ka üks selline koht, kus Rehepapp nägi kolli ja tegi tema poole ristimärgi. Nõid- Nõid oli inimeste tagavaraplaan, juhul, kui Rehepapilt abi ei saadud. Näiteks sulane Jaan, kes pidi armurohu saamiseks nõia
Toidunõudel ei tohi kaasi peal olla. Jõuluajal ei tohi öösiti valgus toas kustuda. Valgus ei tohi välja paista. Jõuluöödel oleks hea üleval olla. Kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heidetakse, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. 24.XII on üldine saunaskäimise päev. Saun pannakse küdema juba hommikul ja enne pimedat peab kindlasti saunas käidud olema. Hinged lähevad sauna vihtlema peale pererahvast. Ollakse kodus oma perega. Jõulupühade ajal ei maksa kodunt välja minna: küla peal kõndides võid endale halba õnne kaela saada. Külalisedki võivad tuua õnnetust. Alles südaööst, kui algab uus aasta, võivad poisid ja mehed minna küla peale. Linnaski on võimalik jõulusid maakombel pidada, oluline on 21.24.XII hoida toad öösel valged, aknad pimedad ning toit laual.
sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik
Ta koristab ära toad, sauna ja valmistab süüa klamurahvale. Hingedele köetakse ka sauna. Raamatus pole öeldud kes küttis sauna, kuid ma kaldun arvama, et seda tegi Räägu-Rein, sest see on meeste töö. Hinged pidid nautima hingedepäeva, sest nad said koed aastas Liiva-Annuselt loa kääpast välja tulla, koju minna ja süüa endal isu täis ja saunas vihelda. Räägu-Reinu tegelaskuju räägib, et hinged muutuvad saunas inimesekõrgusteks kanadeks ja hakkavad vihtlema. Kõik hinged sellist luksus ei saanud. Kalmurahvas, kelle sugulased olid ära surnud ja majad maha põlenud kükitasid koos suguvõsaga võõrastes lautades ja kuurides. Vanapagan- Vanapagan tahtis krati tegemise eest tilka verd. Inimesed pidid tema raamatusse verd tilgutama, kui enamasti veeti vanapaganat ninapidi ja raamatusse tilgutati hoopis sõstramahla. Kui tavaliselt inimesed said Vanapagana ära petta, siis
Metsas kohtavad poisid Hiiet,kes ei jõua oma isale järele,mistõttu jääb ta nendega. Leemet räägib niisama juttu ning lõpuks küsib Hiie käest,mis uudist kuni tüdruk räägib et läheb koos emaga täna täiskuu valgel end vihtlema. See rituaal on olnud kaua püha.Kunagi ei tea mehed,millal naised end vihtlema lähevad,ent nüüd saavad poisid seda püha üritust näha. Ints pole sellest üldsegi vaimustatud,kuna on paljaid naisi niigi näinud ning Leemet
Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla
olema - mida tehakse? ollakse pelgama - mida on teinud peljanud julgema - mida ei teinud ei julgenud julenud - VALE! jätma - mida on tehtud on jäetud puistama - mida teha? puistata puistama- tehke mida? puistake taotlema - mida tehakse? taotletakse vormide moodustamisel tüvi ei muutu julgema - mida on teinud on julgenud muigama - mida on teinud? muianud looma - mida tehakse luuakse vihtlema - mida on teinud on vihelnud tulema - mida tehakse tullakse Asenda jaatav kõne eitavaga. viiakse ei viida tuuakse ei tooda lüüakse ei lööda käiakse ei käida võidakse ei võiata treitakse ei treita müüakse ei müüda süüakse ei sööda juuakse ei jooda
õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota.
mõistatusi, maitsti õlit ja mürati. Ilma selleta polnudki õigeid pühi. Jõuluööl õlgedel magamisel oli ka mitu viisi ja tähendust: magama pidi kõrvuti ja ühtepidi, et suvel rukis risti ei läheks. Kui sukad jalga jäeti, polnud suvel karta ei ussihammustust ega jalavigastusi. Jõululaupäeval käidi saunas, mis pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti käidud olema. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Pärast sauna käimist pandi selga puhtad riided ning jõulud võisid alata. Söömine oligi jõuluöö tähtsaim toiming. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (ehk jõuluorikas) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis
Iga sessiooni pikkuseks on umbes15 minutit ning nende vahel tuleks end korralikult maha jahutada jaheda õhu ja veega Vene e. leilisaun on seotud aaurusauna leviliga Põhja-Venemaale, kus sai nimeks banja. Vene saun on puust majake, mis meenutab Soome sauna. Ruumi köetakse 45- 55°C kraadini, siis visatakse nii ohtralt leili, et tekivad tihedad aurupilved. Võrreldes soome saunaga on vene saunas jahedam ja niiskem. Saunaskäimise protseduur on aga sarnane. Kohe minnakse lavale ja hakatakse vihtlema. Kuna keha ei saa niiske kuumuse tõttu oma temperatuuri higistamise abil küllaldaselt reguleerida, tõuseb kehatemperatuur kõrgeks. Soovitav on vahepeal end jahutada külma välisõhu, vee või lumega. Traditsiooniliselt kasutatakse Vene saunas mee massaazhi. Kümblustünnide kodumaa on Jaapan, kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee ahvidelt, kes talvel kuumaveeallikas sulistasid. Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga
Varsti peale selle jõudnud võtmeotsija ühe maja ette ja astunud ilma pikema mõtlemata sisse. Seal leidnud ta ühe mehe ja hakanud sellele oma häda kurtma. Mehe meel läinud vist seda kuuldes haledaks. Ta toonud võtmed, andnud need otsija kätte ja ütelnud, et nad sellepärast ära varastanud, et mõisa mehed nüljetud hobuse tema ukse ette on visanud. Lisanud ka veel juurde: "Täna õnne, et mu naist praegu kodus ei ole, sest ta läks vähe aja eest kahe lapsega sauna vihtlema; oleks tema siin olema, siis ei pääseks sa enam eluga." Nüüd tulnud mehele teel vastu tulnud kahe kutsikaga koeralibu meelde. Rõõmsa meelega läinud ta koju. (Laugaste jt 1999) "Kalevipojas" (10. lugu) seisab: Lita, juudalsite ema, tuli tuiskvel Torista, kus ta käinud vihtlemassa. 7 Toris asub Võnnukivi ehk Kalavipoja vestitasku kivi. (Tõnisson jt 2015) 1.5.2. Pärandkultuuri objektid
Hiietark hakkas Vootlelet kartma ja onu Vootele oli kuri, ütles, et ta hoiaks tast kaugel ja jätaks poisi rahule. Onu Vootele ja Leemet läksid käsikäes koju. Pärtel tuli Leemeti juurde ja rääkis, et Ülgas rääkis neile juhtunust. Tambet oli kuri Leemeti ja ta ema peale. Kord oli Leemet, Pärtlej ja uss koos ja kuuslid, et keegi tuleb, see oli Tambet koos vaese tütrega Hiiega. Hiie jäi maha, rääkis neile, et nad lähevad hommikul kuupaistele vihtlema. Poistele see pakkus rõõmu, kuna nad tahtsid seda näha. Nad hiilisid sinna, ja vaatasid eemalt. Nad avastatis kõrval karu, kes ka vaatas Salmet. Salme kuulis puu otsast kellegi häält ja läks sinna, oli peaaegu et Leemeti juurde tulnud, kui karu hüüdis teda. Salmel oli hea meel ja ta läks tagasi puu otsa. Leemet oli kuri nii õe kui ka karu peale. Hiljem tahtis Leemet väga emale Salmest rääkida, kuid ta ei saanud, kuna ema saab siis aru, et ta oli piilumas käinud.
metsa ära. 9.peatükk Ülgas rääkis külas, et haldjas tulnud vihasena järvest härja kujul välja ja targal õnnestunud ta siiski maha rahustada oma nippide abil. Ta olevat ohverdanud hoopis 1000 nirki. L sai Hiie käest teada, et varsti on käes öö, kui naised kuuvalgel alasti vihtlevad. Seda ei tohi kunagi ükski mees näha. Säärane vihtlemine kuuvalguses annab elujõudu. Kord aastas tehti seda puu otsas tammevihaga täiskuuööl. Poisid luurasid öösel ja nägidki naisi vihtlema minemas. Nad hiilisid salaja järele. See oli väga ilus vaatepilt. Salme ja tema sõbranna olid väga ilusad. Ka üks karu oli naisi imetlema tulnud. Kuutolm helkis nagu kullatolm! Salme kuulis midagi, tuli puu otsast alla ja poisid oleksid vahele jäänud, aga õnneks hüüdis teda peigmees Mõmmi ja Salme ei pannud neid tähele. Salme oli karust meeldivalt üllatatud. 10.peatükk L oli Salme peale vihane, et too karuga kurameeris. L läks Hiiele külla. Too raius jälle jäneseid
hõlmade alla vastu kõhu, külla jõudes oli mesi sulama hakanud ja kõhukarvadele ja allapoolegi kinni kleepunud, see pakkus emale palju nalja ja seega suhtus ta mehesse aukartuseta - Ints, Leeemet ja Pärtel olid koos õues, mööda kõndis Tambet, kellest maha jäänud Hiie talle järele sibas, poisid teretasid tüdrukut ja Hiie jäi mõneks ajaks nendega jutustama, rääkis et läheb emaga kuuvalgele puu otsa vihtlema, mis on vana komme ja hoiab inimest noorena, järsku kisas Tambet tütre nime ja Hiie jooksis ära isa juurde - Pärtel ja Leemet plaanisid alasti vihtlevaid naisi salaja luurata, jälitati emasid-õdesid ja jõutigi kohale, eriti pakkusid neile rõõmu ja erutust Salme sõbrannad, kes olid rinnakad - ühtäkki märgati, et põõsas luurab ka karu paljaid naisi, see ärritas Leemetit ja ta püüdis karu
annaabi.ee 
