mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust ○ lihaskude - kokkutõmbevõimalistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine ○ sidekude - palju rakuvaheainet sisalvad kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks ● Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Esineb rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. ● Tsentrosoom - koosneb kahest tsentrioolist. Nende vahel moodustavad kääviniidid, mis osalevad raku pooldumisel ● Lüsosoom - membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodute ja surnud rakuorganelle ● Mitokonder - koosnevad siledast välismembraanist ja kurrulisest sisemembraanist. Toimub rakuhingamine.
Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed (külge kleepuvad) proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnistuda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Baktereid klassifitseeritakse viburite asetuse järgi: monotricha − üks vibur raku ühes otsas; amphitricha − üks vibur raku mõlemas otsas; lopotricha − viburikimp raku ühes või mõlemas otsas; peritricha − viburid ühtlaselt ümber raku keha; atricha − viburid puuduvad.
pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini koostöö tubuliiniga, ATP roll selles protsessis. Mikrotuublid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest (13 tubuliini monomeeri pöörde kohta). Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuublid on peamiseks struktuuriühikuks ripsmetes ja viburites. Düneiin- valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuublit, põhjustades ühe mikrotuubli paindumist teise suhtes (Düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Isoleeritud düneiinid (omavad ATPaas aktiivsust) koosnevad 2-3 raskest ahelast (400-500 kDa) ning mitmetest keskmistest (40-120 kDa) ja madalamolekulaarsetest (15-25 kDa) ahelatest. 1 Kiire aksonaalne transport piki mikrotuubleid võimaldab materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel
selle struktuuri vormideks on gloobul või niitjas struktuur.Kvaternaarstruktuur- oligomeersete valkude iseloomulik struktuur, so valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Struktuuri fikseerivad nõrgad mittekovalentsed sidemed subühikute vahel. Mikrotuubulid : õõnsad silindrilised polümeerid. Koosnevad tubuliini dimeeridest. Funktsioonid: Formeerivad raku kuju, säilitavad ja muudavad seda, mikrotuubulid on peamisteks struktuuriühikuteks viburites ja ripsmetes bakterirkul. Vahendavad organellide liikumist rakus ja loovad sideme nende vahel. Võimaldavad materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel. Glükogeen- loomne varupolüsahhariid a) ehitus hargnenud struktuuriga , alfa(1,6)-glükosiidsidemega, hargnemised iga 8-12 jäägi järel b) glükogeni degradatsiooni katalüüsivad amülaasid ( alfa, beeta-glükoamülaas).C- allika järgi autotroofid- süsinik saadakse Co2 fikseerimise teel, heterotroofid-
Lüsosoom- membraaniga ümbritsetud rakuorganellid/ põiekesed, mis sisaldavad ensüüme, ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodukte ja surnud rakuorganelle, võõra orgaanilise aine lagundamine Tsentrosoom- loomses rakus koosneb kahest tsentroolist, nende vahel moodustuvd kääviniidid, mis osalevad raku pooldumisel Mikrotuubulid- koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu, esineb ka rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes Mitokonder- sile välismembraan ja kurruline sisememembraan- kahekordne membraan, toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine, toimub rakule vajaliku energia sünteesimine e. rakkude varustamine energiaga Fosfolipiidid- fisfaatrühma sisaldavad lipiidid, mis moodustavad bioloogilisi membraane Passiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat Difusioon- aineosakeste liikumine kõrgema konsentratsiooniga piirkonnast madalama
sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Ribosoomid - sünteesitakse valke, ning mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome. Ehitus:väiksed kaheosalised, mis koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Neid esineb ka rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. Mitokonder - Neis toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine ja ribosoomid, nad sünteesivad mõned endale vajalikud valgud ise. Paljunevad pooldudes. Ülesanne:rakkude varustamine energiaga. Ehitus:kaks membraani (sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan). Ümara kujuga. Tsütoplasmavõrgustik - membraanidest torukeste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine, täidab suurema osa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude
Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; Roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Mikrotuublid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest (13 tubuliini monomeeri pöörde kohta). Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuublid on peamiseks struktuuriühikuks ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuublit, põhjustades ühe mikrotuubli paindumist teise suhtes (Düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Kiire aksonaalne transport piki mikrotuubleid võimaldab materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel. Mikrotuublid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. 11.Mille järgi ja kuidas vitamiine klassifitseeritakse? Nimeta
mitokondrid, tsentrosoom, tsütoskelett) On mikroskoopiliste mõõdetega, kuigi jäävad mõnikord pärast pooldumist kokku ja moodustavad kogumikke, on üherakulised. Neid elab peaaegu igas elukeskkonnas On enamasti ümbritsetud ühe rakumembraaniga, koosneb valkudest ja lipiididest. Kest koosneb polüsahhariididest, ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, kest võib olla kaetud karvakeste või viburitega. Viburites ja karvakestes pole mikrotuubuleid. Karvakeste abil kinnitub bakter kasvuks pinnale, vibureid kasutab liikumiseks. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli Mitmed bakterid võivad olla ohtlikud e patogeensed, sest põhjustavad tervisehäireid, kuna eritavad väliskeskkonda mürke bakteritoksiine. Bakteri rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist ja tal pole vabu otsi). Kõikidel bakteritel on üks kromosoom. Enne bakteri
d) tagab tsütoplasma ringliikumise e) tagab seosed eri rakustruktuuride vahel f) kujutab endast vastavate valkude varu 4. Viburid on suht pikad ja jämedad struktuurid, kuid neid on rakul vähe. Need koosnevad tubuliinist (mikrotorukestest), neil on korrapärane siseehitus (2 + 9 x 2) Esinevad a) viburlooomadel b) paljunemisrakkudel nt rändeostel ja spermidel 5. Ripsmed - korrapärane siseehitus, aga viburitest eristab: nad on viburites umbes 10 lühemad ja 10x peenemad; neid on oluliselt rohkem (ühel rakul 102 - 104 tk); nende talitlus on kooskõlastatud. Nt a) ripsloomad - kingloom, konna kloaagis opaalloom b) ripsepiteelil - koetüüp, mille pind on kaetud ripsmetega (hingamisteedes; munajuhades) Viburite ja ripsmete funktsioonid: a) tagada raku liikumine b) tagada raku lähikeskkonna muutust c) liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid 6. Tsentrioolid
tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) - moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. 10. Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. 11. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine 12. Mikroorganismide toitumine ja toitumise mehhanismid Mikroorganismide toitumistüübid jaotatakse sõltuvalt energia- ja süsiniku allikast. Mikroorganismid jaotatakse energiaallika järgi: fototroofseteks (päikeselt);kemotroofseteks (mitmesugustelt orgaanilistelt ja anorgaanilistelt ainetelt). Iga rühm jaotatakse vastavalt ainevahetuse
Plasmiidid DNA tsütoplasmas, ribosoomides, mitokondrites, kloroplastides etc. Membranides steroolid puuduvad, erandiks Membraanides steroolid mükoplasmad, selle asemel hopanoidid ja eeterlipiidid. 70S ribod 80S ribod, organellides 70S Peptidoglükaan Tsütoskelett 1 või mitu valgulist fibrilli viburites 20 fibrilli skemaatiliselt jaotunud Intronid esinevad harva Intronid esinevad sageli Membraansed organellid puuduvad Membraansed organellid olemas Lihtsa membraaniga organellid olemas, nt Lihtsa membraaniga organellid puuduvad gaasivakuoolid, klorosoomid, karbosküsoomid Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Magnetosoomid, parasporaalkehad. Aerosoomid:Sigarikujulised põiekesed, fn on nagu kala ujupõiel
(libiseva/roomavad mööda polümeeri) või roteeruvad (töötavad rootor-staator põhimõttel). © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 2. Mikrotuubulid on õõnsadsilindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliin dimeeridest. 13 tubuliini pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad ,,+" otssa ja dissotseeruvad ,,-" otsast. On põhikomponentideks tsütoskelettis, ripsmetes ja viburites (ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad). Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubulit põhjustades ühe mikrotuubuli paindumist teise suhtes (düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Mikrotuubulid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas (tuuma poole). Kinesiinid liigutavad miinus-pluss suunas (tuumast eemale). 3
tubuliin), geomeetria, polaarsus. Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad, ATP roll protsessis. Düneiini ja kinesiini koostöö tubuliiniga. Mikrotuubulid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest, 13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vaheja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad - ATP paneb liikuma mõlemad! Tubuliini dimeeri ja mikrotuubuli struktuur + ots Tubuliini polümerisatsioon/depolümerisatsioon Pluss-otsas toimub dimeeride juurde panemine, miinus-otsast ära langemine. GTP hüdrolüüsil põhinev protsess (mehhanism pole teada) ots
raku detoksikatsiooniprotsessides → Siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum, c) Sorteerib endotsütootiliste põiekeste poolt rakku toodud materjali ja juhib need edasi erinevatesse rakuosadesse → Endosoom, d) Raku "jõujaam" → Mitokonder, e) Väike organell, milles toimub valgu süntees → Ribosoom, f) Raku ainevahetussaadustest moodustunud kindla kuju ja suuruseta liikumatu komponent → Inklusioon, g) Moodustavad ripsmetes ja viburites kimpe → Mikrotuubul, h) Moodustavad rakkude jagunemisel kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome → Tsentriool, i) Lamedatest põiekestest moodustunud organell, mis on oma nime saanud selle põhitsütoplasmapoolset pinda katvate ribosoomide järgi → Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum, j) Tsisternidest koosnev organell, milles toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine, sortimine ja pakkimine rakusiseseks või rakuväliseks transpordiks →
molekulaarmootorid pöörduvalt assotsieeruma/dissotsieeruma valgu, pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Motoorsed valgud: keratiin, aktiin, müosiin, tubuliin Mikrotuubulid Mikrotuubulid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis koosnevad tubuliini dimeeridest. 13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad ,,pluss" otsa ja dissotsieeruvad ,,miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponendiks tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubuleid, põhjustades mikrotuubulite paindumise üksteise suhtes. Düneiini liikumine on ATP-käivitatud. Skeletilihase ehitus Koosneb lihaskiududest, mida katab sarkolemm. Iga kiud sisaldab sadu müofribille. Iga müofribill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga, mis on sarkolemmi pikendust. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga.
suund mikrotorukesel) Mikrotorukeste mootorvalkude klassid Klass Transporditav kompleks Liikumissuund Tsütosooli kinesiinid Tsütosooli vesiikulid (+) Mitoosivärtna kinesiinid Värtna mikrotorukesed, (+) ja (-) kinetohoorid (kromosoomid) Tsütosooli düneiinid Tsütosooli vesiikulid, (-) kinetohoorid (kromosoomid) Aksonema düneiinid Mikrotorukesed viburites ja (-) ripsmetes 146. Kirjeldage lühidalt aksoneemi ehitust ja nimetage piirkondi inimese organismis, kus sellised struktuurid paiknevad. Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise? Aksoneem on membraani väljakasv mis sisaldab mikrotorukestest koosnevat struktuuri. See koosneb 9 välimisest mikrotorukestepaarist, mis ümbritsevad kahte ühekaupa paiknevat mikrotorukest, kusjuures iga paar koosneb A ja B torukesest.
intermediaarfilamendid ja jämedad filamendid. Mikrofilamendid - eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid. Nad on oma funktsioonilt äärmiselt mitmekülgsed, võttes osa raku liikumisest ja kuju muutmisest. Mikrotorukesed - tsütoskeleti osad, õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vahe- ja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Millel põhineb mikrotorukeste stabiilse struktuuri säilimine? Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Treadmill efekti olemus - kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon (+)otsast saab võrdseks monomeeride eraldumisega (-)otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling võib olla üks mehhanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine.
organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Viburite kuju on silinderjas või lindikujulime, harvem spiraalikujulised ja erandina ümaratel bakteritel. Paiknevad otstes või umber rakukeha. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus üle 10 mikrom. 0,3-20 mikrom. Tuumamembraan Olemas Puudub
organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Viburite kuju on silinderjas või lindikujulime, harvem spiraalikujulised ja erandina ümaratel bakteritel. Paiknevad otstes või umber rakukeha. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus üle 10 mikrom. 0,3-20 mikrom. Tuumamembraan Olemas Puudub
Dimeerid tulevad varda osa interaktsioonidest, mis moodustavad keritud spiraali. Neil pole sidumissaiti NTP-dele. 22. Kuidas mõjutab fosforüleerimine intermediaarsete filamentide struktuurseid omadusi? Toimuvad sarnased asjad nagu tuuma lamiinidega fosforüleerides laguneb osadeks, fosforit eemaldades saab jälle kokku. 23. Millel põhineb mikrotorukeste stabiilse struktuuri säilimine? Treadmill efekti olemus. Stabiilne struktuur koosneb tsentraalsest mikrotuubulite kimbust ripsmetes ja viburites, mis on plasmamembraanist väljaulatuvad osad, mis töötavad rütmiliselt, et liikuda (spermi ujumine, munaraku liikumine). Nad moodustavad sisemise tuuma näiteks ka närvirakkudes. Mikrotuubulid on polaarsed liitumine toimub ka alati + otsa ja tubuliinid tulevad ära otsast. Treadmill ku tubuliini kontsentratsioon on kõrgem kui Cc + otsas, aga madalam kui Cc otsas, saavad mikrotuubulid kohapeal ,,liikuda" lisades alaühikuid ühte otsa ja dissotsieerides neid teisest otsast. 24
annaabi.ee 
