2.1 Ravimite hävitamine Ravimid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. Haiglates kasutamata jäänud või aegunud ravimid tagastatakse apteeki või ravikeskusesse, kus need igal aastal hävitatakse. Avahoolduses kasutamata jäänud ravimite hävitamise eest hoolitsevad apteegid, kuhu neid võib selleks viia. 2.2 Ravimite eraldamine Ravimite säilitamisel tuleb füüsiliselt eraldada ning asjakohaselt märgistada: · narkootilised ja psühhotroopsed ained; · veterinaarravimid; · lõhnavad ained; · värvivad ained; · tule- ja plahvatusohtlikud ained; · kõlbmatud ravimid (defektsed ravimid, aegunud ravimid, ravimid, mille väljastamine on lõpetatud); · raviminäidised; · kliinilise uuringu ravimid; · välisabi korras saabunud ravimid; · ravim, mille kvaliteedis on saatedokumentide põhjal või teistel põhjustel alust kahelda (sh võltsingud);
Kemikaalide kasutamine 2. Ebameeldiv lõhn 3. Tootmisjäägid 4. Tolm (põllu harimisel) 5. Õietolm Mittepõllumajanduslikud 1. Autode heitgaasid 2. SO2 olmes ja tööstuses 3. Fluoriidid 4. NOx (oranzid, punased g.) 5. Kloriidid (veepuhastuses) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2.Olmereoveed .Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Mullasaastel Põllumajanduslikud 1. Keemilised elemendid (pestitsiidid jm.) 2. Väetised 3. Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud 1. Teede ja majade ehitamine 2. Jäätmed (prügimäed) 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest.
.. ained, mis mõjuvad halvasti hapnikubilansile ning mida on võimalik mõõta bioloogilise hapnikutarbe. Veekogude saastumine Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine),loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2. Olmereoveed Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline:1. Mehhaaniline, 2. Keemiline, 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik puhastada. lämmastiku/fosfori ringe euroopaliidu keskkonnakaitse BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse
· ainete väljauhtumine ja põhjaveereostus, eriti mürgised filtraadid · metaani moodustumine anaeroobse lagunemise tagajärjel, liigub pinnases, võib koguneda keldritesse · maapinna kadu, degradatsioon · keskkonna risustamine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele · jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained 2) PÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTAJAD Veel: Väetised ja mürgid mis võivad sattuda põhjavette, erosioon, veterinaarravimid Õhul: kemikaalide kasutamine, ebameeldiv lõhn , tootmisjäägid, tolm, õietolm 3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD Õhul: Heitgaasid, fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed 4) LOKAALSED JA GLOBAALSED PROBLEEMID Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad
heaolu. Ning ka loomal on omad õigused. Looma kannatusi tuleb minimeerida ning toiminguid peavad tegema kvalifitseeritud töötajad looma seisukohalt kõige sobivamas eas. 6. Loomade tervis Loomade tervishoid põhineb haiguste ennetusel. Selleks tuleks valida kohased tõu- ja aretusliinid, sööta kõrge kvaliteediga sööta ning luua loomadele soodne elukeskkond. Haigestunud looma tuleb ravida ning ka mahetootmises on lubatud tavapärased veterinaarravimid või antibiootikumid. Sel juhul rakendub ravimile ettenähtud keeluaeg kahekordselt. Kui keeluaega pole määratud, on see 48 tundi. Kui loomale tehakse aasta jooksul rohkem kui kolm sellist ravikuuri, või kui looma tootlik eluiga on alla ühe aasta ja talle tehakse rohkem kui üks ravikuur, ei tohi ravitud loomi või nendelt pärit saadusi mahepõllumajandusele viitavalt märgistada ning loomad peavad alustama uut üleminekuaega või tuleb nad tavaloomadena karjast välja viia.
PÕLLUMAJANDUSTEGEVUSE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE • Mullaharimine – mõjutab mullavett, õhustatust, tihedust, poorsust, temperatuuri; suurendab vee- ja tuuleerosiooni ohtu; vähendab oluliselt mullaelustiku mitmekesisust • Kultuuride valik ja külvikord – vähendab taimehaigusi ja kahjurite levikut; vähendab tuuleerosiooni; parandab mulla veereziimi • Karjatamine – taimede kahjustamine, tallamine; sõnniku mõju; veterinaarravimid • Pestitsiidid – valikuline negatiivne mõju • Väetamine – suurendab taimehaigusi, häirib mullaelustikku, orgaaniliste väetiste kasutamine soodustab mullakoosluste ohtrust ja mitmekesisust Lühike ülevaade süsteemi kuuluvatest organismirühmadest. Biotoobid agroökosüsteemis Sood. Mõisted, ülevaade Eesti soode tekkimisviisidest ja arengukäigust, levik Eestis. • Soo on maastiku osa, milles praegu ja varemalt avaldub turba teke.
ca 30 t jäätmeid minutis. 27 VETE REOSTUMINE Põhjus: Vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temperatuuri on muudetud. Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Veereostuse allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud: 1. Töötleva tööstuse jäägid 1. Tööstuse heitveed 2. Talud, farmid (pesu) 2. Olmereoveed 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Tagajärg: Vee reostatus, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Vesi võib osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. HAPPEVIHMAD pH on normist madalam. Põhjused: 2/3 juhtudest on happesus põhjustatud H 2SO4 ja 1/3 HNO3-st. SO2 + H2O = H2SO4 NO2 + H2O = HNO3 SO2 söe, põlevkivi põletamine NO2 heitgaasid jt tööstusjäätmed. Mõju: 1. Pestakse maha taimelehtedelt vahakiht ja lakkab fotosüntees taimed kuivavad. 2
kultuurid. Vaatamata rasked piirangud taimekasvatustoodang Hiina põllumajandussaaduste eksport on tõusnud viimastel aastatel. Nagu arenev rahvas, et Hiinas on suhteliselt madal sanitaar-ja fütosanitaarmeetmete (SPS) standarditele oma põllumajandustoodete kaupu. Ülemäärane pestitsiidijääkidega, madal toiduhügieeni ohtlikud lisandid, saastumine raskemetallide ja muude saasteainete ja väärkasutuse veterinaarravimid on kõik viinud kaubanduse piiranguid arenenud riikidega nagu Jaapan, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel. Metsandus Looduslikku metsa leidub ainult kirde- ja edelapoolseis mäestikes: põhja pool okasmetsa (amuuri nulg) ja liigrohket segametsa (korea seedermänd, mongoolia tamm, Mandzuuria pähklipuu jt.), lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa. Hiinas on kolm peamist metsaala: Kirdes (Heilongjiang, Jilin ja Sise-Mongoolia) ning
Saasteained reoained, mis tpollutant, voovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis. Satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toidusse. Tähtsamad on nendest tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe ja metüülelavhõbe, kaadmium, plii) ja orgaanilised ühendid (polüklooritud bifenüüd e. PCB, doksiinid), põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, karjakasvatusest veterinaarravimid ja kasvustimulaatorite jäägid. Võõrained toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesikud suitsutamisest, praadimisest, plii nõudest jm). 58. Reostumine - mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli,- radioaktiivse energia) või mikroobide inimeste põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette,
) mükotoksiinid, väetiste komponendid, pestitsiidide jäägid, veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), 3-monokloorpropaan-1,2-diool (MPCD), raskemetallid (Hg, MeHg, Cd, Pb), orgaanilised ühendid (PCB-d, dioksiinid) jt. · Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest, eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele. · Saasteainete järelvalvet loomses toidus korraldab Veterinaar- ja Toiduamet seireplaanid, proovide võtmine ja analüüs. Siia kuuluvad ravimid, kesskonna saasteained (kloor- ja fosfororgaanillised ühendid, keemillised elemendid, mükotoksiinid, toiduvärvid jne. Nii põllumaandusloomadel kui ka loomses toidus
) Kloriidid (veepuhastuses) Raskmetallid Tolm, põlemisjäägid Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. o Veereostusel Põllumajanduslikud Töötleva tööstuse jäägid Talud, farmid (pesu) Väetised Erosioon Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud Tööstuse heitveed Olmereoveed Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. o Mullasaastel Põllumajanduslikud Keemilised elemendid (pestitsiidid jm.) Väetised Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud Teede ja majade ehitamine
– karjatamine, väetamine, pestitsiidid, kultuuride valik ja külvikord, mullaharimine. MVKKP *Mullaharimine - mõjutab mullavett, õhustatust, tihedust, poorsust, temperatuuri; suurendab vee- ja tuuleerosiooni ohtu; vähendab oluliselt mullaelustiku mitmekesisust *Kultuuride valik ja külvikord – vähendab taimehaigusi ja kahjurite levikut; vähendab tuuleerosiooni; parandab mulla veereziimi *Karjatamine – taimede kahjustamine, tallamine; sõnniku mõju; veterinaarravimid *Pestitsiidid – valikuline negatiivne mõju *Väetamine – suurendab taimehaigusi, häirib mullaelustikku, orgaaniliste väetiste kasutamine soodustab mullakoosluste ohtrust ja mitmekesisust. kuid peamisteks probleemideks on paljude looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine, väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse. *Saagikoristusega siseneb inimene toiduahela esimesesse astmesse: *Saagiga eemaldatavad toitained tuleb väetistega tagasi anda 6.3
) mükotoksiinid, põllumajandusväetiste komponendid, pestitsiidide e. taimekaitsevahendite jäägid, veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), 3- monokloorpropaan-1,2-diool (MPCD), raskemetallid (Hg, MeHg, Cd, Pb), orgaanilised ühendid (PCB-d, dioksiinid) jt. Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest, eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele. Saasteainete järelvalvet loomses toidus korraldab Veterinaar- ja Toiduamet seireplaanid, proovide võtmine ja analüüs. Siia kuuluvad ravimid, kesskonna saasteained (kloor- ja fosfororgaanillised ühendid, keemillised elemendid, mükotoksiinid, toiduvärvid jne. Nii põllumaandusloomadel kui ka loomses toidus.
annaabi.ee 
