Puka Keskkool Glütserool referaat Koostaja: Risto-Mikk Jürgenson 11. klass Juhendaja: Ly Siniväli Puka 2011 2 Sisukord Alkoholid Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid.......................................................................................................................4 Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid....................................................................................
Alkoholid Oscar Tammemäe Mis on Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused
Amiinid Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, kus vesiniku aatomid on asendatud süsi- vesinikega. Eristatakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine, kus orgaanilise ainega on vastavalt asendatud kas üks, kaks või kolm vesinikku. Amiinid tekivad orgaaniliste materjalide mikrobioloogilisel lagunemisel [Aminohapped valgud (lagunemine) amiinid], eriti õhuhapniku puudumisel, levitades sealjuures ebameeldivat roiskumislõhna. Seetõttu nimetatakse neid ka laibaaineteks. Amiinidevahelised sidemed on nõrgad ning nad oksüdeeruvad kergesti mitmete ainete toimel.
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga
· Etüün ehk atsetüüleen- füüs omadused: gaasiline olek, õhust kergem, värvusetu, lõhn õrn, vees vähelahustuv; kasutusalad: keevitustööd (1/3 etüünist sinna), orgaaniliseks sünteesiks (2/3 sinna),metallide lõikamine, sünteetiline kummi,äädikhappe tootmisel,pleksiklaasi tootmine, polüstürool; keem omadused: 1) täielik põlemine (vajab lisa hapnikku) 2) mitte täielik põlemine (eraldub tahma /C) 3) liitumisreaktsioonid: vesinikega (hüdrogeenimine), halogeeniga, vesinikhalogeniiidiga, hüdraatimine, polümerisatsioon
Alkoholid 1) Täielik põlemine 2 CH3CH2 CH2 CH2 CH2 OH + 15O2 10CO2 + 12H2O 2) Reageerimine aktiivsete metallidega (nt K ja Na) 2 CH3 CH2 CH2OH + 2Na 2CH3 CH2 CH2O NA + H2 propaan-1-ool (propanool) naatriumpropanolaat (sool) Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis.
ALKOHOLID Pipi Treial Tep10 Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm (ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Ehk alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust
omadusi seletada. 1 2 1 2 6 3 6 3 5 4 5 4 Nüüdisaja elektroniteooria ja teostatud uuringute alusel võib benseeni tuuma ette kujutada järgmiselt. Süsiniku aatomid asuvad koos vesinikega ühes tasapinnas. Süsiniku aatomid moodustavad korrapärase kuusnurga ja nendevaheliste sigmasidemed on 140 pm pikad. Süsinike olek vastab sp2 hübridatsiooni olekule. Benseeni kolme kaksiksideme ühinemisel tekib ühtne elektron pilv, mis paikneb mõlemal pool benseenituuma tasapinda. P-elektronid aga ei ole seotud ühegi kindla süsinikuga ja neil on süsinikuaatomite suhtes mingisugune liikumisvabadus. Üks põjus selliseks konjugatsiooniks on benseenituumas moodustunud p-orbitalide
Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik vabaneb atmosfääri. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Pimedusstaadium- Ei sõltu valgusest, toimub nii valges kui pimedas, seni kuni jätkub valgusstaadiumis moodustunud ATP-d ja NADPH2-e. Seotakse CO2 molekulid ja NADPH2 vesinikega. Kasutatakse ATP energiat ja moodustub glükoos. Toimub Calvini tsükli käigus. 12. Fotosünteesi üldvõrrand: 6CO2+6H2OC6H12O6+6O2 13. Fotosüntees on maailma kõige tähtsam protsess, sest selle käigus eraldub O2 ja organismid saavad hingata. 1. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (fotosünteesijad, kemosünteesijad)
jaotamist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavat sirget sigma () ja kahest pii()- sidemest. Lineaarsel ehk sp - süsinikul nimetatakse -(pii) sidemeks. Kaksiksideme moodustamises on väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kaks orbitaali mitteosalevad sp²-hübriidorbitaalid võivad moodustada -sidemeid (üks s- ja üks p-orbitaal). Süsiniku aatomi teine ja kolmas väliskihi teiste aatomitega, näiteks vesinikega, nagu eteeni p-orbitaal ei hübradiseeru. Kui liituvad kaks sp-süsinikku, siis sel molekulis.Hübridiseerunud orbitaalidel olevad elektronid on juhul moodustub süsiniku aatomite vahele üks ühine elektronpaar, madalama energiaga võrreldes hübridiseerimata orbitaalil oleva kuna kattuvad mõlema süsiniku sp- hübriidorbitaalid ja sinna tekib elektroniga. Madalama energiaga elektronidest moodustuvad -(sigma) side
Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide een. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega Uurime lähemalt nii keemilisi-, füüsikalisi omadusi, isomeeriaid ja muud, mis esineb alkeenidel. 4 Alkeeni molekuli ehitus Tasandiline süsiniku molekuli ehitus. Alkeeni molekulis on üksiksidemed süsinike ja vesinike vahel ning kaksikside kahe süsiniku aatomi vahel. Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega
keemilise sünteesi meetodid, näiteks terpenoidide klassi kuuluvad alkoholid, aldehüüdid ja estrid. Mitmed neist on ka lähteaineks edasisele sünteesile. -3- *Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3
keemilised omadused. Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemetega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Halogeenid VII A rühma elemendid. Halogenoalkaan Alkoholid ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Amiin ammoniaagi derivaat, milles üks, kaks või või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. Alkeen küllastumata süsivesinik, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Neid nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. Alküün küllastumata süsivesinik, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Aldehüüd keemiline ühend, mis sisaldab aldehüülrühma (-CHO).
NADP + 2 + 2H+ NADPH2 o Moodustunud NADPH2 on vesiniku allikas FS pimedusstaadiumis toimuva sahhariidi sünteesil. FS pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Toimuvad kloroplasti lamellidest väljaspool stroomas Sahhariidide sünteesiks vajaminev süsinik saadakse läbi õhulõhede, kus süsihappegaas difundeerub taime kloroplastidesse Protsessi toimumiseks vajaminev energia saadakse 18 ATP molekulist 18 ATP 18 ADP + Pi Calvini tsüklis seotakse CO2 vesinikega NADPH2-st. 12 NADPH2 12H2 +NADP Pimedusstaadiumi lõpptulemusena tekib kaks kolmesüsinikulist suhkru molekuli, mille omavahelisel ühinemisel saadakse glükoos 4 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12 NADP NADP ja ADP-d on uuesti võimalik kasutada valgustaadiumis, glükoos väljub kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise Fotosünteesi tähtsus
kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides ALKOHOLID Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide.
)krakkimine:C10H22C5H12+C5H10 süsinikud pikenedes tihedus, (tetraeedrilised st°,kt° suurenevad. Alkaane saadakse süsinikud) on põhil. naftast c.)isomeerumine: CH3CH2CH2CH3CH3CH(CH3)CH3 seotud Sama süsinike arvu krakkimisel või vesinikega. korral on hargnenud destilleerimisel d.)tsükliseerumine: C6H14C6H12+H2 ahela puhul Kasutatakse e.)dehüdrogeenimine: CH3-CH2-CH3CH2=CH-CH3+ ,st°,kt° kütusena ja H2
p-orbitaalid. sp² hübriidorbitaalid kattuvad süsiniku aatomite tuumi ühendaval sirgel ehk moodustub -(sigma) side. Süsiniku p-orbitaalid kattuvad aga üleval- ja allpool aatomi tuumi ühendavad sirget. P-orbitaalide kattumisel tekkinud ühise elektronpaari jaotmist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavat sirget nimetatakse -(pii) sidemeks. Kaksiksideme moodustamises mitteosalevad sp²-hübriidorbitaalid võivad moodustada -sidemeid teiste aatomitega, näiteks vesinikega, nagu eteeni molekulis. Hübridiseerunud orbitaalidel olevad elektronid on madalama energiaga võrreldes hübridiseerimata orbitaalil oleva elektroniga. Madalama energiaga elektronidest moodustuvad stabiilsemad sidemed ja kõrgema energiaga elektronidest vastavalt väiksema stabiilsusega side. Mida väiksema stabiilsusega on sidemed, seda reageerimisvõimelisemad on ühendid. Kuna -side võrreldes -sidemega sisaldab
Mitmetele eeterlike õlide klassi kuuluvatele väärtuslikele ühenditele on välja töötatud ka keemilise sünteesi meetodid, näiteks terpenoidide klassi kuuluvad alkoholid, aldehüüdid ja estrid. Mitmed neist on ka lähteaineks edasisele sünteesile. 2.1 Alkohol Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga "-ool". 2.1.1 Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH 2.1.2 Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 2.2 Aldehüüdid
vesinikud kui vesiniksidedoonorid, andes vesiniksidemeid seriini hapnikega. Aromaatne tuum annab VDW interaktsiooni fenüülalaniini TM6- ga ning positiivselt laetud alküülamiin annab ioonse sideme TM3 asparagiini karboksüülrühmaga. - Katehhoolamiinide biosüntees. - - Katehhoolamiinide metabolism. - - β-adrenoretseptoritel on rohkem ruumi amiini küljes olevate asendajate jaoks, kuid α-adrenoretseptoritel on ruumi vaid vesinikega asendatud alküülamiinile. - - B agonistid - Dobutamine - B1-retseptori agonist, kardiogeense šoki ravis. - Isoetarin - B2-retseptori agonist, inaktiveerub kahjuks kiirelt. - R-salbutamool - 4h toime, sama aktiivne B2-agonist kui isoprenaliin, kuid ei toimi B1-le. Astmavastane. - B2 - alküülrühma lisamine aromaatse ringi ja N vahele teeb aine B2 selektiivseks agonistiks. - B osalised agonistid
sp² hübriidorbitaalid kattuvad süsiniku aatomite tuumi ühendaval sirgel ehk moodustub -(sigma) side. Süsiniku p-orbitaalid kattuvad aga üleval- ja allpool aatomi tuumi ühendavad sirget. P-orbitaalide kattumisel tekkinud ühise elektronpaari jaotmist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavat sirget nimetatakse -(pii) sidemeks. Kaksiksideme moodustamises mitteosalevad sp²-hübriidorbitaalid võivad moodustada -sidemeid teiste aatomitega, näiteks vesinikega, nagu eteeni molekulis. (Joonisteallikad: http://chemistry.boisestate.edu/people/richardbanks/inorganic/bonding%20and%20hybridization/bondin 33.gif ja http://faculty.salisbury.edu/~momitchell/chem_221_visuals.htm ) Seega võiks kokkuvõtlikult punaselt tähistatud -side mõlemal pool aatomi tuumi ühendavat sirget eteeni molekulis näha välja järgmiselt: (Jooniseallikas: http://ibchem
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga
annaabi.ee 
