Mustamäe College Tallinn's Seaplane Harbour Report Anna Elise Rohtmets G2K Tallinn 2010 Table of Contents 1. Introduction.................................................................................................3 2. History.........................................................................................................4 3. Early History...............................................................................................4 4. The Post-War Years....................................................................................5 5. Recent History.................................................
Esimesed kinnipeetavad toodi kohale juba ehitustööde ajal. 1922. aastal lõpetati vangla ümberehitustööd ning sel aastal oli Keskvanglas juba 535 vangi. Patareis tegutses vangla nii Saksa kui nõukogude okupatsiooni ajal. Viimastel aastatel on tahetud kompleksi ümber ehitada nii kunstiakadeemiaks kui hotelliks, kuid 2006. aastal avati ala elamusmuuseumina. (Nerman, 2006) (vt. Lisa 1) 5 2.4 Lennusadam Küti 17 asuvad vesilennukite angaarid, mis arvatavasti olid esimesed koorikbetoonehitised mitte ainult Eestis, vaid tõenäoliselt kogu maailmas. Kolm vesilennukite angaari kuulusid esialgu Peeter Suure merekindlustusele. 1919. aastast paiknesid angaaris vesilennukitest koosneva väeosa lennukid ja töökojad. Väeosa tegeles peamiselt mereluurega ning see likvideeriti 1939. aastal. Tallinna vesilennukite angaarid kerkisid osana Peeter Suure merekindlusest aastatel 19161917.
Laevavrakk asub Orissaare jahtklubi territooriumil paiknevas hoones ning ootab sobivat ruumi, kus haruldast leidu rekonstrueerida ja muuseumilaevana eksponeerida. Huvilistel on võimalik seda ka kokkuleppel jahtklubiga vaadata. Maasilinna laev kuulub Eesti Meremuuseumile ning on võetud mälestisena kaitse alla. Lennusadam Lennusadama territooriumil asuvad rahvusvaheliselt olulised arhitektuuri- ja ajaloomälestised - koorikbetoonist Vesilennukite angaarid (ehitatud 1916 - 1917), kus oleks tulevikus võimalik eksponeerida allveelaeva "Lembit" koos meresõjatehnikaga. Piirkonna ajalooline taust ja sellel asuvad hetkel kasutust mitteleidvad ajaloolised hooned (kasarmuhoone, staabihoone), kõrval asuv rannakaitsepatarei üliatraktiivne ajalooline kompleks, vesilennukite angaarid ning Eesti Meremuuseumi väärtuslik kogu loovad aluse Läänemere Eesti Meremuuseum piirkonnas arvestatava kultuuri- ja turismiobjekti rajamiseks
seisukohast tähtsa objekti teevad. Eesti Meremuuseum Laevavrakk asub Orissaare jahtklubi territooriumil paiknevas hoones ning ootab sobivat ruumi, kus haruldast leidu rekonstrueerida ja muuseumilaevana eksponeerida. Huvilistel on võimalik seda ka kokkuleppel jahtklubiga vaadata. Maasilinna laev kuulub Eesti Meremuuseumile ning on võetud mälestisena kaitse alla. Lennusadam Lennusadama territooriumil asuvad rahvusvaheliselt olulised arhitektuuri- ja ajaloomälestised - koorikbetoonist Vesilennukite angaarid (ehitatud 1916 - 1917), kus oleks tulevikus võimalik eksponeerida allveelaeva "Lembit" koos meresõjatehnikaga. Piirkonna ajalooline taust ja sellel asuvad hetkel kasutust mitteleidvad ajaloolised hooned (kasarmuhoone, staabihoone), kõrval asuv rannakaitsepatarei üliatraktiivne ajalooline kompleks, vesilennukite angaarid ning Eesti Meremuuseumi väärtuslik kogu loovad aluse
mäeaheliku ning jõudsid poolusele viivale platoole. Amundseni kaliibriga maadeuurijale ei olnud alles jäänud ühtki suurt väljakutset, kuid üht soovis ta siiski veel teha õhusõit üle Arktika ookeani. 1925. aastal sooritas ta hulljulge ekspeditsiooni kahel vesilennukil N24 ja N25. Lennukid pidid 88. laiuskraadil hädamaandumise tegema, kuid meeskonnal õnnestus üks neist taas õhku saada ja kolm nädalat hiljem mindi tagasi Svalbardi. Vesilennukite ekspeditsiooni rahastas ameeriklane Lincoln Ellsworth, kes sellest koos Amundseniga ka ise osa võttis. Järgmisel aastal juhtis Roald Amundsen koos Ellsworthi ja itaallase Umberto Nobilega õhulaev Norge (Norra) ekspeditsiooni Svalbardist üle Põhjapooluse Alaskale. Uurijad ei jätnud kaardile enam ühtegi "valget laiku". 5. Polaaruurimine oli Amundseni kogu elu. Läbi selle ta ka suri. Kui Nobile suundus kaks aastat
Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta. Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled. Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled. Reegel 31 – Vesilennukite tuled. Osa D – Heli- ja valgussignaalid Reegel 32 – Mõisted vile, lühikese heli ja pika heli kohta. Reegel 33 – Helisignaalseadmed. Reegel 34 – Manööverdus ja hoiatussignaalid. Reegel 35 – Helisignaalid piiratud nähtavuse korral. Reegel 36 – Tähelepanusignaalid. Reegel 37 – Hädasignaalid, kui laev asub merehädas. LISA I – Tulede ja märkide paigutus ning tehnilised nõuded LISA II – Kalalaevade täiendavad signaalid läheduses
troopikamaades. Välimine viljaliha meelitab juurde nahkhiiri, kes tükeldavad ja tassivad seda toiduks laiali. Sisemine viljaliha on luustunud ja moodustab pähkli, mis on mandli maitsega. Sisaldab parkainet, millele rauasooli lisades saab musta värvi, millest valmistatakse tinti. Sapeli on hinnatud väärispuu, väga ilusa tekstuuriga, tumeneb valguse käes kiiresti. Sapeli kattevineeri kasutatakse mööblitööstuses, vagunite ja kajutite siseviimistluses, sapeli sobib vesilennukite ujukite ja propellerite valmistamiseks ja muuks otstarbeks. Sedreel on suhteliselt kiire kasvuga ja kerge väärispuit. Vanasti kasutati seda palju laevaehituses. Seoses sigaritööstuse arenguga leidis sedreel hoopis uue kasutusala. Sellest hakati tegema sigarikarpe, sest sedreeli lõhn tugevdas sigarite aroomi ja annab lõhnabuketile omapärase varjundi. Makoree marjade luuseeme sisaldab dumoriõli, mida kasutatakse söögiks ning ka tehnilisteks otstarveteks
poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat ja muid paikkondi. Muuseumid väljaspool Vanalinna. Kumu kunstimuuseum- ligi 25 000-ruutmeetrises muuseumihoones on läbi maja kõrguv aatrium ning seitse korrust, millest kaks on maa all. Lennusadam- sadam Tallinna lahe ääres. Sadamas on tähelepanuväärne raudbetoonkoorikust vesilennukite angaar, mis on rahvusvaheliselt oluline arhitektuuri- ja ajaloomälestis. Ligi sajandipikkuse ajalooga sadamast ja angaarist on saanud Eesti Meremuuseumi filiaal. Eesti filmimuuseum- on 2006. aastal asutatud muuseum, mis asub Tallinnas Maarjamäel. Muuseumis eksponeeritakse Eesti filmi ajalugu puudutavaid objekte. Kadrioru kunstimuuseum- on kunstimuuseum mis tegutseb Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Vaatamisväärsused väljaspool Vanalinna.
Muulil lendas õhku lahingumoonaladu 600 tonni mürskudega. Purunes suur osa sadamasillast. 21. septembril alustas Punaarmee kiirmarssi Tallinna peale. Sadamast lahkusid viimased Saksa transpordilaevad. Samas alustasid sakslased Tallinna sadamarajatiste õhkimist ning seda jätkati veel järgmisel päeval. Õhku täitis põlevate õliladude toss. Kuue tähtsama sadama - Vanasadama, Vene-Balti laevatehase sadama, Bekkeri sadama, Peetri sadama, Miinisadama ja Vesilennukite sadama - rajatised hävisid täielikult. Sadamatehase basseini Vanasadamas kas ei jõutud või ei peetud vajalikuks mineerida ning seal jäi terveks ka sadamasild, kus praegu on vanal aurulaeval seadnud end sisse restoran “Admiral”. Taastamistööd võtsid aega oma paarkümmend aastat. Põhjamuuli kaunistanud arhitektuuriansamblit – tuletorni ja sadamasuu tuld võib aga tänapäeval näha vaid vanadelt fotodelt. 3.detsembril üllitas Riiklik
Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta. Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled. Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled. Reegel 31 – Vesilennukite tuled. Osa D – Heli- ja valgussignaalid 12 Reegel 32 – Mõisted vile, lühikese heli ja pika heli kohta. Reegel 33 – Helisignaalseadmed. Reegel 34 – Manööverdus ja hoiatussignaalid. Reegel 35 – Helisignaalid piiratud nähtavuse korral. Reegel 36 – Tähelepanusignaalid. Reegel 37 – Hädasignaalid, kui laev asub merehädas.
Samuti leiti 1994. aastal korraldatud vaatlusel sadama põhjast hulgaliselt laskemoona ja 24 t olmeprahti. Sadama maismaa-ala pinnase naftaproduktidega reostatud alaks on hinnanguliselt 3400 m2. Kus õli ja kütusejääke oli 6 t. Muud mahajäetud jäätmed moodustasid 570 t metallijäätmeid ning 800 t ehitusjäätmeid. Suureks probleemiks on Miinisadamast kanalisatsiooni kaudu, tänu sadevetele linna alusesse pinnasesse kanduvad naftaproduktid. Tänapäeval on torustik suletud. 5) Vesilennukite sadam - koristuse käigus leiti 1,3 t kemikaale, 0,9 t tahkeid jäätmeid ja üle 5 t värvi-, liimi-, laki- jmt jäätmeid. Pinnas on naftaproduktidega reostunud 420 m2 suurusel pindalal. 6) 112. sõjatehas, Kopli tn. 72 ja 180 - Sõjaväetehas töötas läbi terve Vene aja ja enamasti parandati seal raskeveoautode mootoreid. 1994. aastal avastati inventeerimise käigus pinnasest naftareostus. Täpsed andmed saabusid 1996. aastal, hinnanguliselt on reostunud 60
Nime sai tsement sellest valmistatud betooni tõttu, mis sarnanes välimuselt Inglismaa rannikul Portlandis esineva kivimiga, mida kasutati sel ajal Inglismaal üldiselt ehitusmaterjalina. Eestis läks asi lahti 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton huvitus võimalusest valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Eesti tähtsamad ja suuremad betoonrajatised on Tallinnas Patarei vangla taga asuv vesilennukite angaar, mis on ainulaadne selle poolest, et ligi sada aastat tagasi oli see suurim raudbetoonehitis Euroopas ja esimene kogu Ida-Euroopas ning 318 m kõrge Tallinna teletorn. Betoonehitamise raskuspunktid lähiajal on kuivamis- ja niiskusprobleemid ning elutsükli kulud ja keskkonnaküsimused. Sarrused Sarrus ehk armatuur on konstruktsiooni tugevdav materjalisisene varrastik. Enamlevinud on terassarrus, mida kasutatakse raudbetooni sees. Kuid sarrus võib olla ka
Alumiiniumsulamitel kasutatakse enamjaolt katteks Al ja tsinki. Plakeerimisel saadud kaitsekiht on efektiivne Al keemilisest ja elektrokeemilisest vastupidavusest tingituna. Ainult plakeerimine ei kaitse alumiiniumi sulameid sellistes kohtades nagu lenuki katte detailid. Seetõttu plakeeritud detailid läbivad veel anoodimise ja kruntimise protsessi, misjärel kantakse peale värvikiht. Metalli pealepritsimist kasutatakse enamasti vesilennukite detailide juures ja sel juhul kasutatakse puhast tsinki või tsingi ja kaadiumi sulameid. 55. Terasest detaili katmine laki, värvikattega. Pinna ettevalmistamiseks pind fosfaaditakse. Detailid mis töötavad üle 400 kraadisel temperatuuril töödeldakse liivapritsiga. Keerulised keevitatud konstruktsioonid mida ei saa fosfaatida need tsingitakse. Peale seda kantakse krunt ja kaks kihti epoksüülemaili või kloorvinüülemaili
väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal. Sellist käilakuju, nagu Dirhamisse toodi, millel on ka osa täävist (laevakiilu pikendus) küljes, Eestis nähtud pole. “See on ainulaadne,” märkis Dresen. Meremuuseumi direktori sõnul tahaks ta sellist käilakuju hea meelega oma muuseumi kollektsiooni. “Seda võiks eksponeerida Lennusadama vesilennukite angaaris, see oleks seda igal juhul väärt,” lausus ta. See võib aga keeruliseks või isegi võimatuks osutuda. Kui traallaev leidis kuju Eesti vetest, siis seaduse järgi peaks leidja sellest kohe muinsuskaitseametile teada andma. Muinsuskaitseametist öeldi eile õhtul, et leiust pole nad kuulnud. Niisuguste väärtuslike leidude eest maksab riik tavaliselt ka leiutasu. Kui kuju pole Eesti vetest, siis pole Eesti riigil lootust seda endale saada
oktoober ukj), Saksamaa keisririigi vägede Lääne-Eesti saarte vallutamisoperatsioon[19]; 29. septembril (12. oktoober ukj) 1917 alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid Tagalahes ja Pammana poolsaarel 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. Merel on ligi Saksamaa keisririigi sõjamerelaevastiku kolmesada alust, teiste seas vesilennukite emalaev ning kuus allveelaeva. Üksikud Saaremaal asuvad Vene keisririigi Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatareid lõpetasid kiiresti vastupanu. Muhule paisati viimasel hetkel ka kaks 1. eesti polgu pataljoni, kuid needki ei suutnud sakslasi peatada. 1600 eestlast langes vangi. 15. oktoobril hakati vallutama Hiiumaad, kui Sõrul maabus ja lõi sillapea 300 madrusest koosnev üksus Rosenbergi flotillist kaptenleitnant von Ahlefeldti juhtimisel. Alles 18. oktoobril tungis
annaabi.ee 
