Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Venemaa · Itaalia 1882 · Inglismaa EESMÄRGID: · Saksamaa- võim Euroopa · Prantsusmaa- soov vähendada mandril Saksamaa mõjuvõimu Euroopas.
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID:
võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai AustriaUngari troonipärija hertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. AustriaUngaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi. Venemaa asus toetama AustriaUngari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versaillesi rahuleping, mis kirjutati alla Versaillesi lossis 28. juunil. 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt, purunes neli impeeriumi: Saksamaa, AustriaUngari,Osmanite riik ja Venemaa. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi ,asumaad ja suurriigiseisundi
puudub sellises riigis valitseja vahetamise demokraatlik võimalus. Rahvas selles riigis tavaliselt kardab oma valitsust, kuna valitsus võib kasutada vägivalda teistsuguste arvamuste maha surumiseks. Piiratud on sõnavabadus. Valitsev partei või poliitiline grupeering kasutab oma ideoloogia peale surumisel erinevaid propagandavahendeid. Diktatuur saab mõnikord võimule sõjavälise riigipöörde teel. Diktatuuri tekkepõhjused : Muutused ühiskonnas . Sõja mõju Pettumine Versaillesi süsteemis. Majanduslikud raskused- sõja kaotanud riikidel kõrged maksud ja raha väärtuse langemine. Terav riigisisene valimsvõitlus erinevate poliitiliste liikumiste vahel. Põhirahvuse ja vähemrahvuse vahelised konfliktid . Valimiskünnise puudumine 6.Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), Autoritaarne -kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte , rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimisel .
Kuulsad keisrinnad: · kõige kuulsamaks keisrinnaks saab Marie Theresa 1717-1780 - Austria-Ungari ja Gröönimaa valitsejanna - tütar Marie Antoinette · Katariina I · Anna Ivanovna 2 lõuaga · Elisabeta Petrovna · Katariina II · üsna karmid/julmad valitsejad · ehitati palju losse, parke · Louis XV - oma aja ilusaim mees - Madame Pompadour 1721-1764 kuninga metress - lemmiklilled olid roosid - lasi isegi Versaillesi interjööri teha oma maitse järgi · maalidesse tuleb pehmus, pastelsus Riietus naistel · lai, lahtine mantel, kahe voldikimbuga (countushe) · kleidi ülaosa on hästi liibuv, lehvidega rinnaesine (madame Pompadour) · moodi tuleb palju kunstlilli, saavad alguse Itaalias, levivad edasi · algselt olid ballikleidid ümara kujuga, hiljem hakkasid muutuma ovaalseks, tekkisid puusapadjad(vaalaluudest), mis kinnitati korseti alla
Arvan, et see midagi erilist ei muutnud, kuna Saksamaa jätkas pealetunge. 32. Kas Saksamaa lüüsaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta näidetega. Arvan, et tuli armeest, kuna ta oli teinud suuri pealetunge ning kaotanud juba ligi 700 000 meest ning liikus aina edasi mõtlemata sellele, et ta nõrgas seisus on. 33. Mille lõpetas Pariisi rahukonverents ning kellega? I maailmasõja. 34. Kumb on laiem kas Versaillesi rahu või süsteem? Versailles' süsteem. 35. Millised Versaillesi rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilises elus pingete allikaks? Põhjendage vastust! Poola koridor, Saksamaa ei suutnud ära maksta võlga, mis talle Versailles rahulepingus määrati. 36. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Miks tekkis selle kõrvale välisriikide interventsioon? Lenin sai endale tühjade lubaduste pärast(lubas Venemaa välja aidata maailmasõjast) palju
1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik...
TEINE MAAILMASÕDA Sigmar Markov 11r Põhjused Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks Hitleri ambitsioonid Lepituspoliitika Majanduskriis Molotovi-Ribbentropi pakt Stalini soov vallutada Euroopa Osalevad riigid Teljeriigid Liitlased Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Saksamaa USA Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome Inglismaa Ungari Sõjaohvrid
meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules hardouin-Mansart(1646-1708)(hardu´än mansaar zül.Lossi kogupikkuseks sai 580m.Lossi keskosas on marmorõu. Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks . Park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslik näide.Seal on tohutult palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure. Versailles´lossi siseruumid. Siseruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust.Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba,kuhu iga hommiku tulid aadlikud kuningat äratama ja kohustusi täitma
Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate? 31. Kuidas muutis USA sõtta astumine I maailmasõja käiku? Põhjendage vastust! 32. Kas Saksamaa lüüsaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta näidetega. 33. Mille lõpetas Pariisi rahukonverents ning kellega? 34. Kumb on laiem kas Versaillesi rahu või süsteem? 35. Millised Versaillesi rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilises elus pingete allikaks? Põhjendage vastust! 36. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Miks tekkis selle kõrvale välisriikide interventsioon? 37. Miks õnnestus Venemaal enamlastel võimule jääda, kui mujal see ebaõnnestus? 38. Hinnake sõjakommunismi poliitikat? Kas võidu nimel on kõik lubatud? Põhjendage oma seisukohta,. 1. Maailmasõja puhkemise põhjuseks olid: · vastuolud suurvõimude vahel,
Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate? 31. Kuidas muutis USA sõtta astumine I maailmasõja käiku? Põhjendage vastust! 32. Kas Saksamaa lüüsaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta näidetega. 33. Mille lõpetas Pariisi rahukonverents ning kellega? 34. Kumb on laiem kas Versaillesi rahu või süsteem? 35. Millised Versaillesi rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilises elus pingete allikaks? Põhjendage vastust! 36. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Miks tekkis selle kõrvale välisriikide interventsioon? 37. Miks õnnestus Venemaal enamlastel võimule jääda, kui mujal see ebaõnnestus? 38. Hinnake sõjakommunismi poliitikat? Kas võidu nimel on kõik lubatud? Põhjendage oma seisukohta,. 1. Maailmasõja puhkemise põhjuseks olid: · vastuolud suurvõimude vahel,
10) O. Tief - Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja. 3. Sündmused, dateeringud 1) MRP - Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. 23. August 1939. 2) Sõja algus - Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. 3) sõja lõpp Euroopas ja Aasias 4) Sõja põhjused - Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks, Hitleri ambitsioonid, Lepituspoliitika, Majanduskriis, Molotovi-Ribbentropi pakt, Stalini soov vallutada Euroopa. 4. Sõja tulemused: Suured purustused ning kaotused. Elu kaotas ligi 60 miljonit inimest. Vaatamata suurtele ohvrite arvule, kuhu kuulusid ka tsiviilelanikud, ei toonud sõda õiglast maailmakorda. Teise maailmasõja tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus. 5
Versaillesi rahuleping- 18 jan 1919 Pariisis rahukonverents- eesmärk määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osales 26 riiki- otsustajad tegelikult suur nelik- Suurbritannia, Prantsus, Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles' 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas ning 50km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsiooniks (S ei tohtinud seal vägesid olla ega ehitada kaitserajatisi), S pidi maksma repratsioone- korvama sõja võitjatele sõjakulutused. Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa...
Kahe ms vahel Pinged säilivad. Ainsaks võitjaks kujunes USA: territoorium jäi puutumata, suri vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas, nüüd olid euroopa riigid talle võlgu. Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama. Antandi poolel olid Jaapan ja Itaalia vähem rahul, sest nad jäeti ilma territooriuitest ja kolooniatest. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS. Dawesi Plaan :Usa rahandusministri ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, USA andis Sle ka laenu reparatsioonide maksmiseks. USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 1925
Maailmasõda oli I Maailasõja jätk, sest vaherahuajal toimus sõjatehnika täiustamine, kiire areng sõjaplaanil ja Saksamaa rikkumine Versailles`i lepingut. Vaadates fakte, mis ajaloolased on teinud siis võin arvata, et II ja I maailmasõda võib lugeda üheks sõjaks ning II Maailmasõda oli paratamatu. I Maailmasõja lõpul oli Saksamaa kohustatud Compiegnei vaherahulepinguga tunnistama oma lüüasaamist. Teda süüdistati kui I Maailmasõja algataja ning karistuseks pidi täitma Versaillesi nõudeid. Ta oli kohustatud tagastama võitjariigi vangid, loovutama hulgaliselt oma sõjatehnikast ning samalajal maksma makse. Koormus oli nii võrd suur, et Saksamaa ei suutnud seda enda õlgadel kanda. Tundes end solvatuna hakkas Saksamaa mõtlema sellele, et ta tahab oma võimu taastada ja oma kaotatud kolooniaid tagasi võita. Saksamaa tahtis kättemaksu. Saksamaa nägi, et neil oli võimalus saada oma hiilguse aega tagasi läbi nende suurjuhi Hitleri, kes oli väga võimukas
Saksamaa laienemine: 1) peatab reparatsiooni maksud 2) versaillesi punkti rikumine 3) hitler saab võimule 4) wehrmakti (sõjaväe)loomine 5) Inglise saksa mereväekokkulepe, suur britannia asub rikkuma pariisi rahu konverentsi ja lubab saksamaal 45% allvelaevastikke ja 35% sõjalaevastikke. 6) Saksakontrolli alla põhja meri läänemeri 7) Inglismaa kontrolli alla kõik maailma mered NSVL-i laienemine Mis vahe MRP-l ja 28. Sept täiendatul kokkuleppel? 23. august 1939 Moltovi-ribbentropi pakt ehk
Siia kuuluvad kolmanda sektori organisatsioonid. 12) Rahvusvaheliste suhete süsteem ja selle kujunemine 17.-21. sajandil (4.1) Vestfaali süsteem- peale Kolmekümneaastast sõda kujunes (1648) riigikeskne maailma korraldus, tugeva keskvõimuga suveräänsed riigid. Viini kongressi süsteem- kehtestati 1814-15, säisitati endine süsteem, lisati õigus rahvusvaheliselt sekkuda. Versaillesi süsteem- kehtestati 1919-20, lisati eelnevatele rahvaste enesemääramise õigus, loodi hulgaliselt väikeriike nagu ka Eesti Vabariik. 13) Diplomaatia mõiste. Diplomaatia kaasaegsed vormid (4.1) Diplomaatia- riikide ja rahvusvaheliste organite suhtlusprotsess. a. Sunnidiplomaatia b. Majandusdiplomaatia c. Kriisidiplomaatia d. Tippkohtumistediplomaatia e. Avalik diplomaatia f. E-diplomaatia 14) Identiteedi mõiste ja selle erinevad määratlused
Kuningas nimetas ametisse kõrgemaid riigiametnikke, oli valitsuse juht ja sõjavägede ülemjuhataja.Tema loss ehitati maailma uhkeimaks. Andis välja seadusi ja võis neid igal ajal muuta. Usulise ühtsuse saavutamiseks tühistas Nantesi edikti, mille läbi saavutas Prantsuse usulise ühtsuse. 3.Kuidas kajastus Versailles´ õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus ? Ele Versailles´s oli üpris kitsas. Kuninga uues residentsis oli üle kahe tuhande ruumi. Versaillesi õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Etikett seadis täpsusega paika kuninga igapäevaelu, keda väljavalitud isikud riietavad, söödavad, jalutama viivad ja voodisse panevad. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises ladina keelt. Louis XIV ajast peale hakkas Prantsusmaa määrama Euroopa moemaailma. Seal hakati valmistama jäätist ning kääritama vahuveine. Kasutusele võeti kahvel. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti, muusika edendamist. 4
Selle tegevusega saavutas ta aga teiste kõrgest seisust inimeste pahameele ning laiemalt levisid erinevad jutud tema kohta. Kui valitsus püüdis saavutada rahareforme, olid nii kuningas kui kuninganna nende poolt, kuid noobel takistas muutuste elluviimist. Nii jäid Louis XVI ja Marie Antoinette halba seisukorda, ning seda mitte ainult nende iseloomu tõttu, vaid püüete tõttu muuta Prantsusmaa poliitilisi ja sotsiaalseid ideesid. 1789.aastal nõuti kuningaperelt, et nad koliksid Versaillesi lossist Pariisi. See muutis nad justkui vangideks. Marie Antoinette otsis abi teistelt kuningaperekondadelt, sealhulgas oma vennalt, Austria kuningalt ja oma õelt, Napoli kuningannalt. 1791. aastal üritas Marie Antoinette Pariisist põgeneda, kuid katse ebaõnnestus. Kui Austria ja Preisimaa Prantsusmaale sõja kuulutasid, süüdistati Marie Antoinettet saladuste avaldamises vaenlastele ja 10. augustil 1972 vahistati kuninglik perekond süüdistatuna riigireetmises. 21
Prantsusmaa- plaan 17. passiivne kaitse strateegia. Lotringi ja Elsassi hõivamine. Sissetung Saksamaale. Venemaa- aururulli taktika e. sakslaste löömine massiga, relvastus ja väljaõpe oli puudulik ja aegunud. Inglismaa- lootis saksa purustada liitlaste kätega, algselt ainult 70000 meest. Versailles konverents ja rahuleping 18. jan.1919 avati Pariisis rahukonverents saksamaaga sõdinud või katkestanud riikide vahel. Tähtsaim leping oli Versaillesi leping, mis kirjutati lossis 28.juuni 1919. selle kohaselt pidi saksamaa loovutama Prantsusmaale elsassi ja lotringi, mõned alab Belgiale ja taanile . saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Pidi maksma reparatsiooni ehk sõjakahusid. Suur depressioon ehk maailme majanduskriis – 1923 1924- toodeti rohkem kui tarbiti. Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone, euroopa riikide võlgenevus üsale.
Novembril 1918. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris siis hakkati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks(saksamaa). 11. Novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegnei metas kindral Fochi staabivaguin alla Compiegne vaherahule, mis lõpetas Esimese maiilmasõja. 18. Jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahvuskonverest dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versaillesi rahuleping, mis kirjutati alla Versailles lossi peeglisaalis 28. Juunil 1919. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjus ehk maksta reparatsioone. Pariisi rahvuskonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. 1922. Aasal kukutasid ülestõusnud sultani ning kuulutasid 1923. Aastal välja vabariigi, mille presidendiks sai Mustafa Kemal. Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbkaudu 10 miljotnid inimest, haavata sai 20
20. Kes ja millal ehitas Rooma Peetri kiriku renessansiaegse hoone? Mis on sellel erilist? Mis onsellel ühist Firenze toomkirikuga? Michelangelo 1546-64. Kavandas antiikroomaliku kupli. Firenze kuppel märgib vararenessansi sündi. Eeskujuks Rooma Panteon. 21. Kes, kuhu ja millal lasi rajada Versailles´ lossi ja pargi? Prantsuse kuningas Versaille linnakesse. Põhimõttel kõik teed viivad rooma. E. Versaillesi. Rajati Jules Hardouin Mansardi ja Louis le Vau projekti järgi. 1661- 1710. 22. Kes kavandas Louvre´i idafassaadi 17. sajandil. Kuidas avaldub selles prantslaslik barokk? Mison selle erinimi? annab ilme võimsate , üle kahe korruse ulatuvate paarissammaste tõepoolest rahulik ja pidulik rütm. Autor oli Claude Perrault. Tasakaalukas ja soliidne arhidektuur. 23. Millal ja mis stiilis valmis Pariisi Panteon? Millest on eeskuju võetud? 1755-92 klassitsistlikus stiilis, Rooma Panteonist. 24
11. VERSSAILESI RAHULEPING JA I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED Esimese maailmasõja lõppedes 1918 aastal tuli Pariisis kokku rahukonverents. See kestis 1920nda aastani. Tähtsamateks osalejateks konverentsil olid Suurbritannia, keda esindas David Llyod George. Prantsusmaa, keda esindas G.B. Clemenceau ja USA, keda esindas W.Wilson. Pariisi rahukonverentsi ajal koostati rida rahulepinguid, mis pidid viima elu maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versaillesi rahuleping. Leping sätestas järgmisi: 1. Territoriaalsed kohaldused . Saksamaa loovutas 1/8 oma alades , mille elanikest 53,4 % olid sakslased, keelati Austria ansluss 2. Reinimaa demilitariseeriti 3. Saarimaa anti 15 aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla 4. Saksamaale pandi peale ulatuslikud, kuid kindlaks määramata reparatsioonid 5. Keelustati kindralstaap 6. Keelati lennuväed, soomusrelvad, gaasirelvad, laevastik 7. Saksamaa laevastiku jäänused Suurbritanniale 8
ikkagi kuninga armukeseks. Selleks jäi ta kuni oma surmani 43. eluaasta vanuses, aastal 1764. Intiimselt tihedam oli kuningaga läbikäimine esimesed viis aastat. Tema erootiline külg ei olnud eriti tugev, kuningat köitis ta oma tarkuse ja huumorimeelega. Madami ei häirinud kuninga arvukad erootilised kõrvalepõiked ja sõbratarid, vaid ta oli rahul, et omas läbi kuninga võimu tähtsate ametnike ja sõjaväelaste üle. Veelgi enam madam organiseeris kuningale ise uusi neidusid. Versaillesi loodi ,,Hirvepargi" nimeline asutus, kuhu toodi aristokraatlikke tütarlapsi üle kogu Prantsusmaa, sealjuures pidid nad olema süütud. Madam isiklikult valis välja kuningale sobivad kaaslased ja seda selliste neidude näol, kes ei ohustaks tema positsioone (ehk oleks peale iluskas olemise ka targad). Kuningas tegeles iga neitsiga ainult ühe öö, siis viidi nad lossist ära. Need neiud said korraliku kaasavara ja pandi mehele. Kaasavara suurus sõltus saadud öö muljetest, olles 10 000-
· Haigused · Versailles'I lepingu tingimused ebaausad- uus sõda Millised riigid purunesid? Millised tekkisid? Lagunesid austria-ungari, venemaa, türgi ja saksamaa Tekkisid: Poola, ungari, leedu, läti, eesti, soome, jugoslaavia, tsehhoslovakkia KONTROLLTÖÖ Õ teemad lk 12-71 (Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping) Juhised kordamiseks: Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid)/ Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta) Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid?
omada alvelaevu, Compiegne- 11.11.1918 kell 11 lõppes sõja tegevuse vaherahu Saksamaa revolutsioon, tuli tagasi tõmbuda enda piiritesse demilitariseeritud tsoon- piirkonas ei tohtinud olla sõjaväge, sõjaväe ehitisi saksamaal, liitlasväed oli seal a kontrollisid, ei lubatud liituda Austriaga saksamaam ( Versailles). Vene Impeeriumi lagunemine, vabaks said Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Kasutusele tulid uued relvad, esmatähtsaks kujunes õhuvägi. Versaillesi vaherahu. Vene Impeerumi lagunemisel said vabaks balti riigid, aga Saksamaale ei meeldinud väikesed riigid ja suur riigid ei tahtnud Eestit omaks võtta kuna Eesti on väike riik ja mõtlesid et kellel seda ikka siia vaja on. Vene Impeerium jäi väiksemaks. Tunnis sain tead et relvad arenesid, esmatähtsaks tekkis õhuvägi, see järel tuli suurtükivägi. Väike riikide iseseisvumine, ning naised olid esmakordselt poliitikas. Eesti iseseisvumine 21.11.12
"Püha Teresa ekstaas" Suurepärane inimkeha kujutus(a'la näpud vajuvad naha sisse) Barokile on iseloomulikud detailid. Näiteks voluudid. See spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Lisaks sellele olid majad mitmevärvilised ning kaunistatud skulptuuridega. Prantsusmaal barokis head näited, eelkõige lossid. Tulevad moodi ka suveresidentsid ja oluliseks muutuvad pargid. Täiendatakse Louvre lossi- idafassaadi.Väljaspool linnu hakatakse ehitama suuremaid losse, nt Versaillesi loss- põhiplaanilt ei ole enam tüüpilisele lossile neljakandiline, vaid tiibadega. Moodi tulevad baroksed karbid(mustrid tehakse ette). Sisekujunduses palju kaunistusi, müstika temaatika. Võetakse kasutusele ahjud ( see võimaldas mööblil õhemaid materjale kasutama hakata) , kasutatakse hinnalisi materjale. Võeti kasutusele buduaarid ehk naiste garderoobid. Dresden- ka üks kuulus paviljon Kunstiellu lülitus ka Venemaa. Peterburis on heaks näiteks Talvepalvee. Kaotatakse ära
Tehti ka varasaem katse austriaga liidendada 1934 aastal. See ei jõustunud sest itaalia oli vastu, kuna sellel aastal nägi itaalia oma huvipiirkonda põhja pool. Huvipiirkond on vahemere lõunaosa. Märtsis 1938 viis saksamaa oma väed austriasse. Ja austria kuulutati saksamaa osaks. Seda tuntaks anslussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lääneriigid, ing, prnts, kes olid aluse pannud versaillesi süsteemile tegutsesid samamoodi, siis kui saksamaa viis väes reinitsooni, tegutsesid samamoodi ehk ignoreerisid. Ehk ajasid lepituspoliitikat. Saksamaa esitas järgmised nõudmised Tsehhoslovakkiale. Tsehhoslov oli paljurahvuseline riik. Seal elas umbes 6,5 milj tsehhi, 3,2 milj sakslast, 3 milj slovakki, 700 000 ungarlast ning poolakaid. 3,2 milj sakslast elasid ennem Austria-Ungari aladel. Tsehhoslovakkias elasid nad lääneosas, Sudeedimaal, sealt nimetus sudeedisakslased
annaabi.ee 
