Elektronmikroskoop (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Mikroskoop

Uurimustöö Mikroskoop 2012 a. Sisukord Sissejuhatus 1 Mikroskoop 2 Valgusmikroskoop 3 Elektronmikroskoop 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Ma valisin oma töö teemaks mikroskoop, sest see meeldis mulle valikus olevatest kõige enam ning sellega olen ma juba algklassides kokku puutunud. See teema tundus minu jaoks huvitav. Mikroskoope on ju palju erinevaid tüüpe. Mõnega saab uurida veidi pealiskaudsemalt, mõnega saab aga lausa uurida keha või aine üksikuid aatomeid. Niisiis otsustasingi natuke uurida mikroskoopide ajalugu ja erinevaid tüüpe. Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobi

Mikromaailm

7

doc

Mikroskoop

Mikroskoop Valdav osa rakke on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võib pidada rakuteadust ehk tsütoloogia sünniks 17. Sajandi ke skpaika, mil inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Ka tsütoloogia esiasine areng 17.-18. Sajandil seostub eelkõige mikroskoobi täiustamisega, mis võimaldas üha paremini uurida kudede ja rakkude ehitust. Inglise teadlane kirjeldaski oma esimeses vaatluses rakku, vaadeldes seda mikroskoobi abil. Kasutas selleks enda konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ning hilejm 1665. aastal andis korgirakkude esemekirjelduse raamatus "Micrographia". Samuti andsid oma suure panuse mikroskoobi leiutamisele sellised nimekad nimed nagu mezius, Galilei,Lipersheim. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625. aastal (mikros- väike; skopea- vaatama). Algselt oli see siiski läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Esimesed primitiivsed mikroskoobid võisid valmida juba 15. Saj keskel. 1590. A

Bioloogia

15

docx

Materjaliuurimise KORDAMISKÜSIMUSED 2.KT

KORDAMISKÜSIMUSED 2KT Transmissioonelektronmikroskoopia (TEM) 1. Kas märga objekti saab uurida elektronmikroskoobis? SEM-s (ega ka TEM-s) ei saa otseselt vett sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas kõrgvaakumis aurustub vesi ning objekti struktuur moondub. 2. Kas projektsioonläätsed TEMs suurendavad objekti kujutist? Jah, kujutiste suurendamine toimub objektiiv ­ ja projektsioonläätsede abil. TEM-s võib olla kuni 5 projektsioonläätse. Igaüks neist suurendab eelmise läätse poolt tekitatud kujutist. Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. · Termoemissioonkatood V-kujuline 0,1mm paksune W - traat. · Läätsed - elektromagnetilised. · Kondensor - kont

Materjalide uurimismeetodid

8

doc

Raku ehitus

alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Selles väites avalduvad kolm olulist seisukohta: rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu), uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel ja kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · 1884.a. avastati mitokondrid. · 1898.a. avastati Golgi kompleks itaalia anatoomi Golgi poolt. · 1931.a. leiutati elektronmikroskoop sakslaste Knolli ja Ruska poolt ja avastati rakutuum. · 1951.a. avastati lüsosoomid. · 1953.a. avastati ribosoomid. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. o Rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu) o Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel

Bioloogia

4

doc

Raku ehitus ja talitus

3. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.) Rakuteooria põhiseisukohad (3) · kõik organismid on rakulise ehitusega. · iga uus rakk saab alguseüksnes olemastolevast rakust selle jagunemise teel. · rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 2.) Karl Ernst von Baer'i teadusteened Ta on loomade embrüoloogia rajaja. 1826. aastal avastas K. E. von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega. 4.) Koerüübid (4) ja nende lühiiseloomustused Epiteelkude ­ rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude mood

Bioloogia

14

docx

12. klassi kordamisküsimused füüsikas

lõpliku kõrgusega barjääril ulatub leiulaine ka barjääri sisse ja osake saab selle ületatud. 20. Milles seisneb alfalagunemine? Alfalagunemiseks nimetatakse aatomituumade üht radioaktiivset lagunemise viisi, mis on tunneliefekt. 21. Elektronmikroskoobi tööpõhimõte? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbuga. Seejärel tekivad objektist suurendatud kujutise elektronläätsed. Elektronmikroskoop suurendab uuritavaid objekte sadu kordi tugevamini kui valgusmikroskoop. 22. Rastermikroskoobi tööpõhimõte. Rastermikroskoobiga teravustatakse elektronkiir elektronläätsedega objekti pinnale mikrotäpiks. Rida-realt hakkavad kallutuspoolid hälvitama kiirt üle terve objekti pinna. Selle mikroskoobi suurendused ei küüni elektronmikroskoobi omadeni, kuid annab sügavusteravuse ja kujutised tunduvad ruumilised. 23. Tunnelmikroskoobi tööpõhimõte.

Füüsika

39

ppt

Aatomi- ja tuumafüüsika

määrab millel energiataseme oleks paar n,s ­ samasugune kvantarvude ebasümmeetrilises nelik kolmik n,l,s ja (Pauli keeluprintsiip) ­ välise (magnet)välja olemasolul kogu nelik n,l,m,s 22.11.12 29  Elektronmikroskoop Tunnelmikroskoop. Elektronmikroskoobi võimalused: · Elektronmikroskoobis kiiritatakse objekti ··Seade töötab tunnelefektil: Mikroskoop võimaldab aatomidetaile, eristada mõõtme suurusjärku mille mõõtmed elektronide Elektron- läbimõõduga vooga teravikust eraldub elektronide voog jäävad valguse

Füüsika

9

docx

I KT Kordamisküsimuste vastused

PROOVI VÕTMISE TEHNIKA 1. Mis on sihtpopulatsioon proovi võtmisel? Populatsioon, millele omistatakse mõõtmistulemused. 2. Mis on juhuslik proov? Kõige parema tulemuse annab proovide juhuslik väljavalimine. Juhusliku valiku korral on igal populatsiooni osal võrdne võimalus saada proovis esindatud. 3. Mis on esindusproov? Üksikproov, mis esindab mingi üldise nähtuse või populatsiooni keskmisi omadusi. Ei ole kuidagi võimalik valida sellist proovi juhuslikult või tõestada tema esinduslikkust. Proov esindab tõeliselt midagi ainult siis, kui see defineeritakse eelnevalt kui materjali esindaja. · Õhutemperatuur Tallinnas · Veetemperatuur Pirita rannas · Veeproovid 4. Mis on alamproov? Analüüsiks toodud proovi suurus on tavaliselt palju suurem kui analüüsiks vaja ja seetõttu tuleb proovi suurust laboris veel vähendada. Tuleb jälgida, et üksikmõõtm

Materjalide uurimismeetodid

Meedia

Kommentaarid (0)