Teostatavad uuringud peavad välja selgitama ka selle, kas koduse hapnikravi tingimustes on konkreetsele haigele üldse võimalik saavutada piisav raviefekt ja milline peaks olemas soovitud PaO2 tagav hapniku pealevool. (Gross & Vahtramäe.) Meditsiinilised näidustused koduse hapnikravi alustamiseks Pikaajaline hapnikravi on näidustatud juba maksimaalselt medikamentoosset ravi saavatel haigetel, kellel on kas · kahes vähemalt kolmenädalase ajavahega tehtud veregaaside analüüsis õhuga omahingamisel PaO2 alla 55 mmHg või · on PaO2 55-59 mmHg, kuid kliiniliselt diagnoositav cor pulmonale (Rö: pulmonaalhüpertensioon; EKG: parema vatsakese hüpertroofia) või hematokrit ületab 55%. Sotsiaalsed näidustused koduse hapnikravi rakendamiseks Haiglas endaga hästi toimetulev patsient võib otsustada koduses miljöös üsna saamatuks. Haiglas on patsiendi jaoks loodud sobiv keskkond, patsiendi eest hoolitsetakse, tuuakse
Etioloogia Patogenees Kliiniline pilt Ravi Krooniline Küllalt sageli võivad olla Patsiendil tekib rõhu Peamised Parandada ventilatsiooni pulmokardi alljärgnevad põhjused: tõus väikeses ehk kaebused: kiire Hapnikravi aal- -krooniline kopsuvereringes. Tekib väsimine, vähenev Veregaaside puudulikkus obstruktiivne ventilatsiooni koormustaluvus, jälgimine kopshaigus – puudulikkus, kuna verre esineb düspnoe, Füüsilise emfüseem, koguneb liigselt patsient on koormuse
Etioloogia Patogenees Kliiniline pilt Ravi Krooniline Küllalt sageli võivad olla Patsiendil tekib rõhu Peamised Parandada ventilatsiooni pulmokardi alljärgnevad põhjused: tõus väikeses ehk kaebused: kiire Hapnikravi aal- -krooniline kopsuvereringes. Tekib väsimine, vähenev Veregaaside puudulikkus obstruktiivne ventilatsiooni koormustaluvus, jälgimine kopshaigus puudulikkus, kuna verre esineb düspnoe, Füüsilise emfüseem, koguneb liigselt patsient on koormuse
Bakteriaalse meningiidi korral suureneb laktaadi produktsioon rakkude (leukotsüüdid) ja bakterite anaeroobse glükolüüsi arvelt Referentsväärtus: 1,1...2,4mmol/L Väärtused üle 3,5mmol/L viitavad bakteriaalsele meningiidile Laktaat Laktaat pleuravedelikus PF-Lac Kontsentratsiooni tõus üle 10mmol/L viitab infektsioossele pleuriidile Laktaat Labordiagnostika Elektrokeemilineensümaatiline meetod (happe-aluse tasakaalu ja veregaaside analüsaatoril) Spektrofotomeetriline ensümaatiline meetod Laktaat Preanalüütika Väga tundlik analüüt säilitamisele! Kasutada fluoriidplasmat (inhibeerib glükolüüsi) Peale vereanalüüsi kogumist asetada jäävette! Vereproovi kogumise ja plasma eraldamise vahel ei tohi olla pikemat ajavahet kui 15min (+4ºC)! Vere säilivus jäävees ainult 5min! Säilitamisel laktaadi väärtused tõusevad!
lisavad patsiendile julgeolekut. 4.Trahheostoomia tehakse ava patsiendi hingetorusse teises või kolmandas kõhrevahemikus s.o hingetorru avavuse tegemine hingamise kergendamiseks vajalikud vahendid süstal 2%-lise lidokaiinadrenaliiniga, skalpell, juhtevarras, trahhestoomiakanüül, laiendustangid või dilataatorid, fikseerimispael ja “põll”, aspiraator, aspiratsioonikateeter, süstal vedelikuga, niisutus – bakter filter 5.Astrupi analüüs Perifeerse arteri punktsioon, arteriaalsete veregaaside analüüs ehk vereuuring, kus uuritakse happe – leelistasakaalu ning hapniku ja süsinikdioksiidi osakaalu. Määratakse plasma pH, vere süsinikdioksiidi osakaal ( p CO 2 ) ning standardbikarbonaat (HCO 3 ) ja leelise ülemäär (BE ) elektrolüüte; K, Na, Mg, Ca,Cl Hgb, Hkt, 6.Juhitaval hingamisel pt. ventilaatorravi rakendatakse, kui O2 maskidest ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud (traumad, pneumotooraks, teadvusetu
autoekstubatsiooni hetkel patsiendiga protseduuri. Veldman jt 2006 kinnitab juhtivate autoekstubatsiooni põhjustena valesti või halvasti fikseeritud intubatsioonitoru, patsiendi liigne aktiivsus intubatsioonitoru valesse asendisse nihkumine trahhea siseselt ja õdede liigne koormus ühel õel kolm kuni viis intubeeritud patsienti. Tüsistustena tuuakse välja pikemaajaline intensiivravi vajadus. Intubeeritud ja ekstubeeritud patsientide puhul on oluline jälgida patsiendi veregaaside näitajaid, et saada täpne levaade lapse oksgenisatsioonist. Peale ekstubatsiooni võetakse esimene analüüs tavapäraselt kuni tund peale protseduuri, et saadud väärtused oleksid võimalikult tõepärased ja näitaksid lapse seisundit rahuolekus (Grünberg jt 2008)(vt tabel 7.) Tabel 7. Veregaaside normipiirid (Donn jt 2003) Arteriaalne Kapillaarne Venoosne pH 7.30-7.45 7.25-7.35 7.25-7.35
tingitud intoksikatsiooniga viib ainevahetushäirete tekkele, mille tulemuseks on sekundaarne amüloidoos, kahheksia, trummipulksõrmede kujunemine. Tekkida võib ka kopsuemfüseem. 8. Ekspiratoorne düspnoe- Düspnoe (dyspnoea) e. hingeldus raskendatud hingamine. Hingelduse puhul muutub hingamise sagedus, regulaarsus ja sügavus. Võib olla kompensatoorne hapnikupuuduse likvideerimiseks. Põhjused: · hingamise regulatsiooni muutused hingamiskeskusele toimivad reflektoorselt ja otseselt veregaaside sisalduse ja pH muutused. Kiire ja pinnaline hingamine ventileerib kopse halvasti · vaagusnärvi pulmonaalharude ärritus · hingamiskeskuse vigastus · hingamisteedes esinev takistus inspiratoorne düspnoe ekspiratoorne düspnoe segadüspnoe · hingamiskeskuse puudulik hapnikuga varustamine langetab tema erutuvust, põhjustades patoloogilisi hingamistüüpe nn. perioodiliste hingamistüüpide tekke. Alumiste hingamisteede ahenemine tekib ekspiratoorne hingeldus:
lahustunud kujul. Iga kopsudes või kudedes vahetatav O2 või CO2 molekul läbib füüsikaliselt lahustunud oleku. Ülekaalukas osa verega transporditavast hapnikust on hemoglobiiniga seotud keemiliselt. Hemoglobiini hulk veres ja hapniku sidumise võime. Hemoglobiini keskmine kontsentratsiion inimese veres on mehel 158 g/l ja naisel 140g/l. 1 mool hemoglobiini on võimeline siduma max 4 mooli hapnikku. 1 g hemoglobiini seob 1,39 ml O2 (veregaaside analüüsil on see arv 1,34 1,36 ml/g). Praktiliseks otstarbeks loetakse tavaliselt, et 1 g Hb in vivo seob 1,34 ml O2. Massitoime seaduse järgi oleneb hemoglobiini O2 küllastus hapniku osarõhust. Hapniku mahu% ja oksühemoglobiini % kui vere hapniku transportimise võimet iseloomustavad suurused. *oksühemoglobiin on ebapüsiv ühend, mis tekib O2 ühinemisel hemoglobiinihga . üks hemoglobiini molekul on võimeline siduma 4 O2 molekuli, kuna üks
väiksema osaõhuga piirkonda. Loeng, sl.36 – Ficki diffusiooni seadus Difusioon häirub kui: -osarõhkude vahe väheneb -difusioonipind väheneb -difusioonitee pikeneb 21. Hingamisgaaside transport verega ja gaasivahetus kudedes. Erütrotsüüt läbib kopsukapillaari umbes 0,75 sekundi jooksul, füüsilise töö korral võib see aeg lüheneda isegi 0,3 sekundini. Tervel inimesel on see kontaktiaeg piisav, et veregaaside osarõhud peaaegu võrdsustuks alveolaarruumi osarõhkudega. Täiskasvanud inimene tarvitab ~ 250 ml hapnikku minutis. Südame minutimaht on ~ 5 l/min. Seega iga liiter verd peab transportima kudedeni ~ 50 ml hapnikku. 40 Kaks transpordiliiki: 1) veres füüsikaliselt lahustunud kujul 2) hemoglobiiniga keemiliselt seotult
Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismis ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise „etapid“. Difusioonivõime: Erütrotsüütide difusioonikontakt alveolaarruumiga kestab ~0.3 s (puhkeolekus pigem 0.75 s), kuid selle aja jooksul jõuavad ühtlustuda alveolaarruumi ja vere gaaside osarõhud. Ficki difusiooniseadusele vastavalt on osarõhu tõus alguses kiirem (siis osarõhude diferents suurem, difusiooni käigus langeb). Terve inimese kopsus võrdsustuvad veregaaside osarõhud alveolaarsete osarõhkudega peaaegu täielikult. Arvestades, et difundeeruv O2 võrdub V˚O2-ga (vastuvõetud hapnik), ja liites K, S ja d konstandiks DL, saame valemi: V˚O2 = DL · ∆P¯O2 , kus ∆P¯O2 on keskmine (muutub venoossest otsast arteriaalsesse liikumisel, tavaliselt ~10 mmHg) hapniku osarõhkude diferents kopsualveoolide ja -kapillaaride vahel ja uus kostant D L e. TL (diffusion,
iseloomulikke tunnuseid EKG-pildil, kirjeldada nende ohtlikkust patsiendile. Südame rütmihäirete põhjused Südame rütmihäireteks on muutused südame tavaliselt regulaarses, hetkevajadustele kohanduvas löögirütmis. Rütmihäirete võimalikeks põhjusteks on: müokardi isheemia (südamelihase puudulik verevarustus), nekroos (kudede kärbumine) vegetatiivse närvisüsteemi häired kodade düsplaasia veregaaside ja vere pH-väärtuse muutused elektrolüütide nihked (Ca++, K+, Mg++) südame kontusioon elektrivoolu otsene või kaudne mõju mürgistused (antidepressandid, digitaalis) peaajutrauma hüpotermia Isheemia – verevaegus, toob kaasa kudede ja elundite suremise hapnikupuuduse tagajärjel Düsplaasia – väärareng Südame kontusioon – südame põrutus, sageli kaasnevad sellega rütmihäired Hüpotermia – alajahtumine 1) Siinusrütm
Iga kopsudes või kudedes vahetatav O2 või CO2 molekul läbib füüsikaliselt lahustunud oleku. Ülekaalukas osa verega transporditavast hapnikust on hemoglobiiniga seotud keemiliselt. Hemoglobiini hulk veres ja hapniku sidumise võime. Hemoglobiini keskmine kontsentratsiion inimese veres on mehel 158 g/l ja naisel 140g/l. 1 mool hemoglobiini on võimeline siduma max 4 mooli hapnikku. 1 g hemoglobiini seob 1,39 ml O2 (veregaaside analüüsil on see arv 1,34 1,36 ml/g). Praktiliseks otstarbeks loetakse tavaliselt, et 1 g Hb in vivo seob 1,34 ml O2. Massitoime seaduse järgi oleneb hemoglobiini O2 küllastus hapniku osarõhust. Hapniku mahu% ja oksühemoglobiini % kui vere hapniku transportimise võimet iseloomustavad suurused. *oksühemoglobiin on ebapüsiv ühend, mis tekib O2 ühinemisel hemoglobiinihga . üks hemoglobiini molekul on võimeline siduma 4 O2 molekuli, kuna üks Hb
ning koostööd tegi ta tollal kuulsa Tartu füsioloogiakoolkonnaga. Buchheim ise uuris ainete difusiooni ja endosmoosi (läbitungimine poolläbilaskvatest membraanidest), nende muutumist organismis ja väljumist sealt. Mitmes tema juhendamisel tehtud töös näidati, kuidas aine imendumine, jaotumine ja eritumine määrab ravimi farmakoloogilise toime. Buchheimi laboris uuriti ka seedimis- ja seedetrakti motoorika mõjutamist ravimitega. Tehti etüülalkoholi, kloroformi ja veregaaside farmakokineetilisi uurimisi, samuti tegeleti antiseptikutega (mõneti juba nt enne Listerit). Veel on Buchheim ajalukku läinud uue ravimite klassifikatsiooni loomisega (1849, 1853- 1878). Uus klassifikatsioon põhines ainete keemilistel ja farmako-dünaamilistel omadustel. (Varem andis materia medica ravimite loendi mõnikord isegi tähestiku järjekorras...) R. Buchheimi järglaseks farmakoloogiakateedri juhatajana sai Oswald Schmiedeberg (1838- 1921, alates 1872 Strassburgi ülikooli prof)
annaabi.ee 
