Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veoautode hoolduskaart". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hooldus, filter, veoki, lekked, 90000, kütusesüsteem, scania, indikaator, trummel, töökäsk, määrida, lisaseadmed, jahutusvedeliku, müra, õhupuhasti, automaatsed, trummelpidurid, ketaspidurid, akud, seadistada, telg, teostaja, seisukord, välisvalgustus, kinnitusedVõtme pikendamine teise võtme või toru abil on keelatud. 9. Kruvikeerajad peavad olema korralikult teritatud, pealt mõradeta. 10.Masinaruumi personaalil on keelatud teostada töid töötava mehhanismiseadme läheduses, millel puudub kaitse ( kaitsekate või võre). 11.Käivitada ja juhtida mehhanismi omamata selleks vastavat luba. 12.Kõik laevas olevad torustikud peavad olema markeeritud. 13.Mutrivõtmed peavad vastama mutripea või poldi mõõdule. TEHNILINE HOOLDUS (1) Vajalikku tähelepanu tuleb osutada kõigi mehhanismide, kaasa arvatud mehaaniliste, elektriliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide, nende mõõteriistade ja kaitseseadmete, samuti olmeteenindusseadmete tehnilisele hooldusele ja nende käsitsemise nõuetest kinnipidamisele ning materjalide ja tagavaraosade kulu arvestusele. Laeva SPM – i töö kontroll ja reguleerimine. Kontrollitavad parameetrid 1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5
Ahtripoolne nukkvõlli ots (ainult A poole nukkvõlli) on varustatud maksimumpöörete kaitsmega, aksiaallaagriga ja 45o hammasülekandega mis ühendab nukkvõlli masina (eraldi peatükk tagapool). Nukvõlli vööripoolsesse otsa (ainult A poole nukkvõlli) on paigutatud pikendus lisanukkseibiga, mis on ette nähtud käivitusõhu jagaja tööks. 2.3. Peamasinat teenindavad süsteemid Kütusesüsteem Laeval kasutatakse peamasinate kütusena raskekütust. Saab kasutada ka diiselkütust. Diiselkütusele üleminek toimub diiselkütuse klapi avamisega ning raskekütuseklapi sulgemisega, kütuste segunemine algab kütusetorustikus. Peamasinate tagasivool juhitakse buusterjaama deaeratsioonipaaki, kus toimub lõplik diiselkütuse ja raskekütuse segunemine. 14 Buusterjaam
Füsioloogilised ja psühho-füsioloogilised nõuded (nt: vastavus inimese energeetilistele võimetele, nägemis- ja kuulmisorganite ning närvisüsteemi psühho-füsioloogilistele omadustele, meeldivus- ja maitseomadustele jne) Psühholoogilised nõuded , mis puudutavad inimese psüühikas kinnistunud ja arendatavaid harjumusi ning vastuvõetava informatsiooni hulka ja selle ümbertöötlemise kiirust inimese intellekti poolt. Mootorid Mootorid on elektroonilise juhtimisega otsesissepritsega kütusesüsteem, mis annab masinale parimad tööomadused ja tagab kasutajale vajaliku võimsuse suurima tootlikkusega töötamiseks. Alusvankrid Masinatele koostatud alusvanker on pikema kasutuskestusega ja töökindlam ning selle ülalpidamis- ja kasutuskulud on väiksemad. Juhtratastest kõrgemale paigutatud veotähikuga alusvanker tagab masina optimaalse tasakaalu ja parimad tööomadused mistakes tööde teostamisel. Jõuülekanded
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
platvormi, mille laopõranda poolne ots on kinnitatud sarniirselt, veoühiku poolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõrgusele. Laadimisilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga.
platvormi, mille laopõranda poolne ots on kinnitatud šarniirselt, veoühiku poolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõrgusele. Laadimisilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga.
Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele. Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
