vereringe ehk kopsuvereringe. SÜDA Suur vereringe algab vasakust südame vatsakesest. Sealt paisatakse hapniku rikas veri aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku. Seal toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta. Väike verer inge Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, millest süsihappegaasirikas veri kopsuarterisse surutakse.
Kopsud osalevad passiivselt, sest tema lihased ei tööta. Väljahingamine Roietevahelised lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole. Diafragma lõtvub ja liigub ülespoole. Rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse välja. Kopsud ei osale, sest tema lihased ei tööta. Hingamissagedust reguleerib piklikaju. Normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis. Hingamine Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Kasutatud materjal http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hingamiselundkond.htm https://www.google.ee/search?q=kopsud&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=EHg5U5 =_ http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/? HINGAMISELUNDKOND http://www.slideshare.net/chryssy/hingamiselundkond http://et.wikipedia.org/wiki/Hingamiselund
gaasidevahetus kudede ja vere vahel sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. sissehingamisel väljahingamisel Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel Hingamine Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% Hingamissagedus hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm
· Parem poolne kops on suurem kui vasakpoolne. Parem jaguneb kolmeks vasak kaheks kopsusagaraks · Pleuraõõs ehk kopsukelme Ümbritseb kopse ja kaitseb neid hõõrdumise eest Õhuke ja libe sidekoeline Hingamine: · Sissehingamisel rinnakorvimaht suureneb, väljahingamisel väheneb · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada O2 varusid · Väljahingatavas õhus on CO2 üle 100x rohkem kui sissehingatavas · Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi õhus. · Normaalne hingamissagedus on 16-20 korda · Kiireneb kui CO2 hulk veres suureneb Kopsumaht: · Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. · Rahulikus olekus läbib minuti vältel kopse 4-6 l õhku Hingamise tervishoid: · Viibida võimalikult palju värskes õhus
Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. sissehingamisel väljahingamisel Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm Koostatud: http://miksike
Haigust iseloomustab veeniseina nõrkus, elastsete kiudude vähesus veeniseinas, lihaskihi atroofia, innervatsioonihäire ning veenide laienemine. Haige läbivaatusel on nähtavad: laienenud sinetavad nahaalused veenid, vaariksid (sõlmelised kobarad), mis vähenevad või kaovad haige lamades, pindmised laienenud nahaalused veenid (pintslijoonis e. teleangektaasiad), jalgade turse, venoossest staasist naha pigmentatsioon. 5. Iseloomusta alajäseme venoosset tromboosi Tromb (erütrotsüüdid) suleb veeni valendiku osaliselt või täielikult. Patsiendid kaebavad: valu jalas, pinge jalas, jalg tundub väsinum, jalg tõmbub krampi ja on kange. Läbivaatlusel on näha: punetus, jalg on soe ja turseline.
· Difusioon aine liigub kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale. Rakuhingamine · Hapniku ja CO2 transport verega. Gaasidevahetus kudede ja vere vahel. · Sisemine e kudede hingamine toimub rakkudes.Rakkudes toimub toitain. lõhustamine hapniku abil,selle käigus vabaneb e. Hingamine gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel. · Iga hingetõmbega uuendadakse u 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamissagedus · Reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. · Norm 16-20 korda minutis. · Kopsukoe kahjustused, kopsude kärbumine, tõrv, tahm. Glükolüüs glükoosi lagundamine. Selleks on vaja õhku.
sümpaatilised tüved ja lümfisõlmed – tagumised keskseinandi-, lülisambaesised, trahheakõrvalised ja kopsu-bronhiaalsed sõlmed. Keskseinandi elundite vahel paikneb side- ja rasvkude. 2. Lisaks leia vastused küsimusele: 1) Milliste mehhanismide kaudu on hingamine seotud keha üldise tasakaaluga ehk homöostaasiga? (Vähemalt 5 näidet) - Hingamisega uuendatakse kopsudes olevat õhku, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO 2 ja suurendada vere o2 varusid. Hapnik kasutatakse kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks. Vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroenergilistesse sidemetesse. Hingamise ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad CO 2 ja vesi. Tänu rakuhingamisele saame energiat. Hingamine aitab süsihappegaasi kontsentratsiooni kehas kontrollida. Gaasivahetus. 2) Millised võivad olla tagajärjed, kui homöostaas saab rikutud, too näiteid
· kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega Rakuhingamine: · hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega · gaasidevahetus kudede ja vere vahel · sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes · Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Hingamine: Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO 2 ja suurendada vere O2 varusid · hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres · normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks
verel liikuda vaid südame suunas (veri ei saa tagasi valguda). Suur vereringe ehk kehavereringe algab südame vasaku vatsakesest, millest hapnikurikas veri paisatakse aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku, kus toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis lähevad üle suuremateks veenideks. Need omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta. Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab südame parema vatsakesest, millest süsihappegaasirikas veri surutakse kopsuarteritesse. Kopsuarterite kaudu jõuab veri kopsudesse, kus kapillaarides antakse ära süsihappegaas ja veri küllastub hapnikuga. Hapnikurikas arteriaalne veri tuleb südame vasakusse kotta
Enamik eluprotsesse saab organismis kulgeda suhteliselt kitsas pH vahemikus (ideaalne pH inimese veres 7,365). Inimene sureb, kui pH langeb alla 6,8, või tõuseb üle 7,8. HINGAMINE · Ilma hapnikuta saab organism hakkama 4-6 min. · Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamisgaaside sisaldus sissehingatavas ja väljahingatavas õhus: O2- sissehingatav: 20,93% Väljahingatav: 16,4% CO2- sissehigatav: 0,03% Väljahingatav: 4,1% Hingamise regulatsioon toimub CO2 sisalduse järgi. CO2 sisalduse muutmiseks, muutub hingamisliigutuste kiirus ja sügavus. Sissehingamisel: · Rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk liigub kopsudesse/ Kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided
Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla kapillaaridele levinud põletik. KAPILLAARNE STAAS Põhjused vahetult kudedele ja veresoontele toimivad tegurid - operatsiooniaegne kõhukelme kuivatamine - lokaalselt toimivad füüsikalised (temp.) ja keemilised tegurid, ärritavad ained - raskete nakkushaiguste tagajärjel.
väljahingamine. Sügavamal väljahingamisel aitab roideid langetada sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme, lisaks aitavad rinnaõõne mahtu muuta hingamise abilihased: kaelalihased, kõhulihased jt. 2. Gaasivahetus kopsudes ja kudedes. Kuidas toimub gaaside transport veres? Gaasivahetustsoon – hingamisteede see osa, kus toimub gaasivahetus vere ja alveolaargaasi vahel. Sinna jõudnud sissehingatav õhk muudab alveolaargaasi koostist, mistõttu on võimalik venoossest verest CO2 ära anda ja viia verre täiendav kogus O2 (vere arterialiseerimine) Hapniku transport verega Veri kannab hapnikku: - füüsikaliselt lahustunult - seotult hemoglobiiniga (Hb) Vere hapnikusisalduse määrab * Hb kontsentratsioon *selle küllastus hapnikuga (oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka) * veres lahustunud hapniku hulk (hapniku kontsentratsioon) Süsinikdioksiidi transport verega Veri kannab süsinikdioksiidi: - lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides
Sügavamal väljahingamisel aitab roideid langetada sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme, lisaks aitavad rinnaõõne mahtu muuta hingamise abilihased: kaelalihased, kõhulihased jt. B. Gaasivahetus kopsudes ja kudedes. Kuidas toimub gaaside transport veres? Gaasivahetustsoon – hingamisteede see osa, kus toimub gaasivahetus vere ja alveolaargaasi vahel. Sinna jõudnud sissehingatav õhk muudab alveolaargaasi koostist, mistõttu on võimalik venoossest verest CO2 ära anda ja viia verre täiendav kogus O2 (vere arterialiseerimine) Hapniku transport verega Veri kannab hapnikku: füüsikaliselt lahustunult seotult hemoglobiiniga (Hb) Vere hapnikusisalduse määrab Hb kontsentratsioon selle küllastus hapnikuga (oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka) veres lahustunud hapniku hulk (hapniku kontsentratsioon) Süsinikdioksiidi transport verega Veri kannab süsinikdioksiidi:
jooksul jõuavad ühtlustuda alveolaarruumi ja vere gaaside osarõhud. Ficki difusiooniseadusele vastavalt on osarõhu tõus alguses kiirem (siis osarõhude diferents suurem, difusiooni käigus langeb). Terve inimese kopsus võrdsustuvad veregaaside osarõhud alveolaarsete osarõhkudega peaaegu täielikult. Arvestades, et difundeeruv O2 võrdub V˚O2-ga (vastuvõetud hapnik), ja liites K, S ja d konstandiks DL, saame valemi: V˚O2 = DL · ∆P¯O2 , kus ∆P¯O2 on keskmine (muutub venoossest otsast arteriaalsesse liikumisel, tavaliselt ~10 mmHg) hapniku osarõhkude diferents kopsualveoolide ja -kapillaaride vahel ja uus kostant D L e. TL (diffusion, transfer) on kopsude difusioonivõime, mis iseloomustab alveolaarmembraani seisundit, kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olevat vere hulka ning kopsude ventilatsiooni ja perfusiooni vahekorda. Difusioonivõimet hinnatakse alveolaargaasist verre ülemineva CO hulga järgi. Difusioonivõime langeb
kõõlustes ja tugevamaks ja on jooksul ligamentides liigutustest sõltumatud Nahk Lämmastiku hilinenud Sügelus, nahapunetus, eritamine võimalikud ka nahaveresoontest petehhiad DCS tüüp II, neuroloogiline Vereringesüsteem/ Gaasimullid venoossest Kopsu õhkemboolia, Võib harva vee all kops süsteemist viiakse kopsu, torkiv valu ja düspnoe, avalduda võib juhtuda ka, et edasi köhahood = chokes, ajju tahhükardia, RR- langus, vereringe 90%-l esimese 60 seiskumine minuti jooksul pärast
annaabi.ee 
