Venemaa Rahvakalendri Tähtpäevad
mail / 23. aprillil
ja 9. detsembril / 26. novembril. Traditsioonide kohaselt
peeti Georgiost ehk Georgit, kelle nimi vene rahvakeelde
mugandunult kõlas Jegori või Jüri, üheks peamiseks
pühakuks. Teda võeti kui kevadekuulutajat. Kevadel lasti
jüripäeval kari esimest korda välja, ühtaegu peeti seda
karjuste pühaks. Ammustel aegadel kuulusid päeva juurde
ka maaharimisega seotud tavad: ristikäigud külvatud
põldudele, palvused, ringsõidud mööda maad.
Semik
Semik oli rahvuslik kevadpüha, mida peeti seitsmendal neljapäeval
pärast lihavõtteid. Rahva teadvuses tähistas see üleminekut
kevadelt suvele. Selle päevaga käisid kaasas mitmesugused
kombed, näiteks tütarlaste pidustused. Sel päeval meenutati ka
surnuid. Semik oli ainuke päev aastas, kus mälestati ka elust
mitteloomulikul teel lahkunud inimesi: näiteks enesetapjaid ja
hukatud kurjategijaid. Selliste inimeste haudadele viidi rituaalset
annaabi.ee 
