Vene keele referaat "Moskva" (0)

1 Hindamata

Loeng 3
Ravimite kõrvaltoimed , pt erirühmad
Kordamisküsimused
1.Ravimi kõrvaltoime definitsioon.
 kahjulikku ning soovimatut reaktsiooni ravimile, mis tekib haiguse
diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste
kasutamisel .
Adverse drug event.
– ravimist põhjustatud kahju. Seotud ravimi kasutamisega. Kahju patsiendile,
viga tekkinud anamneesi võtmisega, vale annus..Med töötaja süü. Nt unustan küsida, kas pt
allergia mingi ravimile, ja andsin talle seda ravimi.
 Preventable-ennustavad
 Non preventable-mitte ennustavad
2. Ravimviga ehk medication error .
• -ravimi kasutamise käigus tekkinud välditavad juhtumid, mis
põhjustavad ravimi ebakorrektset kasutamist või kahju patsiendile;
Mis võib põhjustada ravimvigade teket?
• määramisel, tellimisel, märgistamisel, ettevalmistamisel, väljastamisel,
transpordil, nõustamisel, jälgimisel jne. tekkinud vead.
• Näiteks: • ravimi manustamine või doos ei vasta määratule;
• ravimi ettevalmistusel tehtud vead;
• ravimi manustamine patsiendile, kellel on teadaolev allerg
• Vastutavad nii professionaalsed meditsiinitöötajad kui ka patsiendid ise.
Millal on medicational error adverse drug event?
 Nt peab saama 1000mg valuvaigisti, andsin 500mg. Ei ole pt kahjulik, ei juhtu midagi
 Ekslik paracetamoli üleannustamine
 Sarnane ravimi nimetus
3. Ravimi toksilisus on mõnes mõttes suhteline. Millal võib ravim olla toksiline terapeutilistel
annustel (mõni näide)?
Ravim võib olla õiges annuses toksiline+ kui maksapuudulikkus, neerupuudulikkus
Maksapuudulikkuse tõttu paracetamoli annus õiges annuses aga põhjustab kõrvaltoime
(üledoosi)
4. Millised ravimpreparaadis sisalduvad ained võivad põhjustada kõrvaltoimeid?
 Abiained, toimeained, saasteained
5. Ravimite kõrvaltoimete tüübid. A ja B tüüpi kõrvaltoimed- kas saab vältida?
A tüübid- annusega seotud, farmakoloogilise toimega seotud, tulevad uuringutes välja, ei ole
ohtlikud
 Ravi ei pea lõpetama, võib vähendada annust, vahetame ravimi
ka
s saab vältida?
• Peame ravimeid tundma
. • Olema ettevaatlikud ravimitega, millel on kitsas terapeutiline laius.
• Mida vähem ravimeid samaaegselt tarvitame, seda väiksem tõenäosus on
kõrvaltoimeteks.
B tüübi, on ohtlikud,ei ole farmakoloogilise toimega seotud ( ei ole annusega seotud!!!!), harva
esinevad, ei ole ennustavad, raske reaktsioon , nt anafülaktiline sokk ,
 Võtta anamneesi, kas pt on allergiat
 Peatame ravimi manustamist
6.Kas ravimite kõrvaltoimete esinemisel peab alati ravi katkestama? Millal tuleb ravi
katkestada?
 Kui tekivad rasked kõrvaltoimed, põhjustavad puude, nõuavad hospitaliseerimist, surma,
 Kui kerged või mõõdukad kõrvaltoimed, siis ei pea ravi katkestama
7. Ravimite kõrvaltoimete sõltuvus ajast.
a. Varajased reaktsioonid.- ravi alguses, ravi jätkamisel tekib tolerantsus (nt kõhulahtisus ,
mis mööduv), peab pt informeerima, et ta ravi ei jätaks pooleli.
b. Kiirel manustamisel tekkiv-manustatakse kiiresti (iv manustamisel nt antibiootikumid )
siis toimub allergiline reaktsioon (pseudoallergia)
c. Keskmise reaktsioonid - algavad peale ravi algust mingi aja pärast. Aga
kui need ei avaldu, siis need ei avaldu ka hiljem.
d. Hilised reaktsioonid - krooniliselt võetavate ravimite järsul lõpetamisel
või annuse muutmisel Hilinenud reaktsioonid - tekivad hiljem ja võivad
tekkida ka peale ravi lõpetamist.
8. Millised ravimid on kõrvaltoimete seisukohast kõige ohtlikumad ja miks?
Uued ravimid, vähe uuritud
9. Kuidas saab pikemas perspektiivis hinnata ravimite ohutust käibel olevate ravimite osas?
 Kõrvaltoimetest teatamine
 Mida enam on ravimi kohta ohutusandmeid, seda usaldusväärsem on ravimi kasu ja riski
suhte hindamine
 Rasketest kõrvaltoimetest peab kindlasti teavitama!!!
10. Mis on allergia?
 Ületundlikkuse reaktsioon
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist
kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele)
Esmane kontakt farmakoniga - sensibiliseeritakse immuunsüsteem. Kliiniliselt
ei avaldu.
Järgnev kontakt farmakoniga - organismis olemas spetsiifilised antikehad -
avaldub allergiline reaktsioon (võib olla väga tõsine).
Anafülaktiline reaktsioon
• Järsku tekkinud eluohtlik allergiline immuunreaktsioon.
Sümptomid ( sekundid , minutid):
• punased sügelevad kublad
• angioödeem (naha turse)
• vererõhu järsk langus
• südame rütmihäired
• õhupuudus
11. Fotosensitiivsus .
 Ravimist põhjustatud naha valgustundlikkus
Fotoallergiline reaktsioon
 Antigeen - antikeha vahendatud reaktsioon.
 Kliiniline pilt: lööve, sügelus
 Tekib 24-72 h jooksul pärast kokkupuudet päikesega
 Lokaalselt manustatavate ravimitega e. pealemääritavad
 Vajalik eelnev kokkupuude .
fototoksiline reaktsioon
 ei ole seotud immuunsüsteemiga
 Kliiniline pilt: päikesepõletus
 Minutite kuni mõne tunni jooksul
 • Reaktsiooni tugevus on sõltuvuses ravimi annuse ja UV-kiirguse
intensiivsusega.
12. Millised on olulised füsioloogilised muutused vanuritel ja lastel?
Vanurid
Seedetrakt - aeglustub peristaltika ja mao happelisus
Vereplasma- albumiinide osakaal väheneb, valguga liigub ravim organismis, kui valku ei ole,
võib osutuda toksiliseks
Vedeliku hulk langeb
Muutused neerues ja maksas - võib muuta ravimite farmakokineetikat
Maks- mass väheneb
Süda- väjutusmaht langeb
GRF langus
Peab ravimite annusei vähendada!!!
Lapsed
Seedetrakti motoorika kiirem
Nahk- õhuke ja parem verevarustus , ravim imendub hästi
Rektaalne imendumine parem imikutel ja vastsündinutel
13. Millises vanuses saab lapse organism hakkama ravimitega sarnaselt täiskasvanutega?
 Peale 12a saab ravimiga hakkama
14. Kuidas võib mõjutada sugu kõrvaltoimete esinemist ?
Anat ja füsioloogilised erinevused-
 Väiksem kaal, lihasmassi, hormonaalsed kõikumised, väiksem plasmamaht, suurem
rasvaprotsent
15. Mis platseeboefekt ja platseeboravim?
Platseeboefekt- pt arvab, et talle manustatakse teatud ravimit, siis olenevalt pt teadmistele
ravimist, tema ootutustest ja suhtumisest võib platseeboravim võib avaldada teraupeutilist toimet
Platseeboravim- mis ei sisalda farmakoloogiliselt toimivat ainet
16. Milline põhimõte kehtib ravimite kasutamisel rasedatel ja imetavatel emadel?
 Ravimite tarvitamine- Nii miinimumini kui võimalik
17. Mis on teratogeen ?
 Keemiline aine mis põhjustab väärarenguid
18. Mis on kaasasündinud väärarengud?
 Pöördumatud morfoloogilised või funktsionaalsed defektid , mis on olemas alates sünnist
19. Mida põhjustavad embrüo - ja fetotoksilised. Millisel trimestril on need ohtlikud?
 Embrüotoksiline- kahjustab organid , organid ei arene (1 trimestril)
 Fetotoksilised- elundite talitlust, 2-3 trimester
20. Wilsoni teratoloogia printsiibid. Kuidas neid mõistad?
Seletab teratogeeni mõju lootele
1.Peab olema geneetiline eelsoodumus
2. Teratogeen toimib spetsiifiliselt (teatud väärarengud, või nt loomadele
põhjustab väärareguid aga inimestele mitte)
3. Toime, mida teratogenne aine avaldab arenevale lootele sõltub loote
arengustaadiumist.
4. Teratogeenid peavad toimete avaldamiseks olema piisavas koguses.
5. Teratogeen avaldab toimet doosist sõltuvalt. • Väike doos ei tarvitse
põhjustada mingeid hälbeid
6. Teratogeeni võimalikud kahjulikud toimed:
• loote hukkumine
• väärarengute teke (kergemad, raskemad - I trimester)
• kasvu pidurdumine (üldine kasv, organsüsteemid)
• häired organsüsteemide funktsioonides
• ei saa välistada, et sünnib terve laps
21. Teratogeensuse riski vähendamine - millele mõelda?
Kui naine reproduktiivses eas:
 Naine peab informeerima, kui ta planeerib rasestuda
 Peab veenduma et naine ei ole rase
 Nõustama efektiivse kontratseptioonist
Rase naine:
 Äraproovitud ravimid, tuntud ravimid
22. FDA Pregnancy Categories. Milliseid ravimeid rasedatel võib/tohiks kasutada (ka enamasti
kasutatakse)?
A kategooria ravimid- kindlasti ohutu (hästi kontrollitud uuringud ei ole näidanud riski
lootele)
Bkat- tõenäoliselt ohutu ( loomkatsed ei ole näidanud riski, puuduvad hästi
kontrollitud uuringud rasedatel)
23. Millised ravimid läbivad hästi rinnapiima ja millised ei läbi?
 Enamus pääseb rinnapiima, aga see kogus on nii väike, mis ei põhjusta kõrvaltoimed
lastel
Rinnapiima läbivad:
 Lipofiilsed ravimid
 Plasmaproteiiniga vähe seostuvad ravimid
 Aluselised ravimid
Kas need ravimid mis raseduse ajal on keelatud, on üldjuhul keelatud ka imetamise ajal?
 Ei
24. Kuidas vähendada ravimite toimet imikule?
• Vältida ravimeid, mis ei ole hädavajalikud
. • Kasutada ravimeid, mille kohta on tõenduspõhine materjal. Teada-tuntud
ravimid
. • Kasutada ravimeid, millel on võimalikult lühike T1/2.
• Jälgida last.
• Arvesta lapse vanusega.
25. Millist infot annab "Relative Infant Dose"? Millise maksimaalse "RID" korral võiks ravimit
imetamise ajal kasutada? L-1 kuni L-5 (ohutuim kuni vastunäidustatud).
Klass - Tõlgendus
L1 -Ohutuim. Ravimit on võtnud paljud rinnaga toitvad emad ilma et see
avaldaks toime imikule. Kontrolluuringutes ei ilmne riski imikule
L2- Ohutum. Ravim mida on uuritud piiratud hulgal imetavatel emadel ilma
kõrgenenud kõrvaltoimeteta imikule
L3- Mõõdukalt ohutu. Puuduvad kontrollitud uuringud imetavatel emadel.
Kasutada, kui võimalik kasu ületab võimaliku kahju imikule.
L4 -Ohtlikkus võimalik.
Esineb võimalus riskiks rinnast söövale lapsele või rinnapiima toodangule.
Kasutada, kui emale avalduv kasu kaalub üles võimaliku riski imikule.
L5 -Vastunäidustatud.
Uuringud näitavad olulist ohtu imikule. Kasuta kui ravimi kasutamise
positiivne mõju kaalub üles (rinnaga toitmise kasuliku toime.)