Olevik pulbitseb minevikust ja pakatab tulevikust Olevik on väga lühike ajahetk. Me ei saa kuidagi minna tagasi hetke, mis möödus meist sekund tagasi. Minevik on aeg, mis on juba olevik olnud. Tulevik on aeg, mis pole veel olevikuks saanud. Mineviku, oleviku ja tuleviku vahel on õhkõrn piir. Olevik on aeg, mida vahetult läbi elatakse ja milles toimuvat tajutakse vahetult. Minevik on aeg, mis eelneb olevikule või kõik see, mis on ajas möödunud. Sellisena vastandub minevik tulevikule ning erineb olevikust. Olevikus kajastuvad kõik minevikus tehtud teod. Olevik kujuneb minevikust. Ilma minevikuta poleks oleviku ja vastupidi. Olevik pulbitseb
Eevery day/month/ year/once twice a week /often/ usually/ always/seldom/never. Tulevikku väljendades pärast: when, after, as soon as, until. Olekut väljendavate tegusõnadega: Like, love, hate, enjoy, prefer, adore; See, hear, smell, taste, feel, look, sound; Know, believe, understand, realise, remember, forget, notice, recognise, think, seem; Be, contain, include, belong, need, cost, mean, want, have, wish, own. He/she/it + -s /Does I/you/we sama /Do Present Continuous Kestev olevik: Tegevus toimub praegu. Tegevus toimub lähiajal. Ajutine olukord. Plaanid ja kokkulepped lähitulevikus. Koos "Always" väljendamaks häirivaid harjumusi või sageli toimuvat tegevust. Am/is/are + (always) -ing Present Perfect Täis minevik: Tegevus või olek/olukord minevikus, millel on seos olevikuga. Kui mingi tegevuse olukorra tagajärjed on praegu näha. Korduv tegevus minevikus, kui lauses on nt: often, rarely, seldom, already, before, ever, never, recently, still, yet. ..
Present Perfect Present Simple Present Continuous Present Perfect Continuous Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev olevik I pv / DO/DOES AM/IS/ARE + ING HAVE/HAS + III pv HAVE/HAS + BEEN + ING Present Simple Present Continuous kasutatakse kui Present Perfect kasutamisel Present Perfect Continuous kasutatakse rääkimiseks tegevusega on alustatud, aga seda ei ole on alati seos praeguse kasutatakse rääkimiseks
DER DAS DIE DIE Plural(Mitmus) Nominativ DER DAS DIE DIE (Wer? Was?) ein ein eine (Kes?Mis?) Genitiv DES DES DER DER (Wessen?) eines eines einer (Kelle? Mille?) Dativ (Wem?) DEM DEM DER DEN (Kellele? einem einem einer Millele?) Akkusativ DEN DAS DIE DIE (Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tihti? Wie lange?- Kui kaua? Wie viel?-Kui palju?
They He + I põhivorm + S Tegevus tulevikus, mis ei She ?,- Does + I pv Lõpetatud tegevus ole ettekavatsetud It (yesterday, last week) (tomorrow, next week, next year) Korduv tegevus, faktid (always, often, usually, every day, normally) Present Continuous Past Continuous GOING-TO Future Kestev olevik Kestev minevik Tulevik Am Is + ING Was + I pv + -ing Am Are Were Is GOING TO + I pv Are Kõnemomendil toimuv Minevikus mingil tegevus, pooleli olev fikseeritud ajahetkel pooleli Tulevikus toimuv tegevus,
wir unser Vater unser Kind unsere Mutter unsere Eltern ihr euer Vater euer Kind eure Mutter eure Eltern sie ihr Vater ihr Kind ihre Mutter ihre Eltern Sie Ihr Vater Ihr Kind Ihre Mutter Ihre Eltern Modaalverbid olevikus ja minevikus- Modalverben im Präsens und im Präteritum Olevik Minevik Müssen Musste Sunnitud olema Paratamatu asi Ich Muss Musste Du Musst musstest Er/es/sie Muss Musste Wir Müssen Mussten Ihr Müsst Musstet sie Müssen Mussten Olevik Minevik
Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav eitav Aeg olevik lihtminevik
tagasilöögid. Kas siis ikkagi on tarvis unistada paremast minevikust, kui see võib põhjustada hoopis kiiremini haiget saamist ja telliskivi seina tekkimist meie teele? Mis on siis parem, kas unistada lootuses, et veel ei teki seda seina või üldse mitte proovida? Unistuste ulatust ei saa üldiselt piirata, seega on see küsimus üpris raske. Ma kaldun arvama, et unistused on sellegipoolest vajalikud, nii minevikust kui tulevikust ja isegi paremast olevikust, mis sest, et olevik on hetke pärast minevik. Unistused kannavad elu, arendavad seda ja annavad lootust. Kui meil neid poleks, oleks tihti üks suur tühimik me sees ja ka mineviku koha pealt oleks meil tühi minevik ja ilmselt oleks ka tühjad olevik ja tulevik. Need ei omaks enam inimkonna jaoks säärast tähtsust nagu praegu. Meie teadmised ja tunded, oskused ja arvamised on kujunenud välja olnud aja jooksul. Toimunu on jätnud oma jälje ja kunagi toimuv jätab oma ning ma usun, et unistus paremast
Put putting JAATAV · Kui sõna lõpeb ie- ga (ma olin töötamas) Lie lying I was working - ma töötasin Die dying You were working - sa töötasid She/he/it was working - ta/ see töötas We were working - me töötasime Present Continuous (Progressive) You were working - te töötasite Kestev olevik They were working - nad töötasid Kestev olevik väljendab tegevust, mis EITAV toimub praegu. Moodustamine : I was not working "be" olevikus + põhitegusõna You were not working / am; is; are / -ing vorm She/he/it was not working We were not working JAATAV
GRAMMAR REVISION I. TEGUSÕNA BE PÖÖRAMINE (VERB BE) OLEMA! BE VORMID ON: AM, IS, ARE (olevik), WAS, WERE (minevik). Olevik Minevik I am mina olen I was mina olin You are sina oled You were sina olid He is tema (m.) on ainsus He/ She/ It was tema/ see oli She is tema (n.) on It is see on We are meie oleme mitmus We were me olime You are teie olete You were te olite They are nemad on They were nemad olid II. LÜHENDID (SHORT FORMS) I am = I ´ m I (you/ they) have = I ´ ve You are = You ´ re she (he/ it) has = she ´ s He is = he ´ s is not = isn ´ t I will = I ´ll She is = she ´ s are not = aren ´ t will not = won ´t It is = it ´ s
Second level Third level Fourth level Fifth level Inimesed leiutasid kirja Ajalugu on minevik ,mis Click to edit Master text styles räägib/uurib minevikus Second level toimunud sündmusi. Third level Fourth level Tulevik tuleb ja olevik on Fifth level hetkel. Pildid, mida pildistad on ka minevik, aga nad jäävad lihtsalt alles. Kiri leiutati kunagi- kunagi ,palju aastaid tagasi.
Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44
Omal moel oleme kõik ajarändurid. Me reisime läbi aja minevikust tulevikku. Kuid millised tagajärjed võivad olla mingisuguse "ajamasinaga" teistlaadsel kursil liikumisel? Oletame, et tahame minna minevikku ja seal midagi muutes ka olevikku ja tulevikku muuta. Eelneva ajakäsitluse kohaselt oleks see võimatu. Miks? Muutes midagi MINEVIKUS, peaks see muutus juba praeguses hetkes kajastunud olema. Sest aeg on sellest hetkest juba möödunud. Kui minevik, olevik ja tulevik on fikseeritud, peavad fikseeritud olema ka nendes toimuvad "muutused". Ehk siis kõigi ajareiside, mille sihtkohaks on aeg enne praegust hetke, tagajärjed on praegust momenti juba mõjutanud ja mingit uut muutust tulla ei saa. Homne ajareis ei muuda tänast päeva. See kaotaks ka kartused ajarändude, kui need võimalikuks peaksid osutuma, kahjulikkusest. Siinkohal olgu toodud aga näide sellesama teooria paradoksaalsusest. Inimene otsustab aastal
TEGUSÕNADE PÖÖRAMISE TABELID REEGLIPÄRASED VERBID INDICATIVO kinde kõneviis l INFINITIVO PRESENTE PRETÉRITO PRETÉRITO FUTURO algvorm olevik INDEFINID IMPERFECT tulevik O O kestev lihtminevik minevik BAILAR bailo bailé bailaba bailaré tantsima bailas bailaste bailabas bailarás baila bailó bailaba bailará bailamos bailamos bailábamos bailaremos
- mõtlema OLEVIK MINEVIK TULEVIK / /
TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev O [ ma töötan (igal suvel) ] [ ma töötan (praegu) ] [ ma olen (siin) töötanud (alates [ (täna) olen ma (jub 1987. a.) ] töötanud ] O L I, you, we, they I am
ebaproduktiivsed tuletised Tegusõnade vormistik EESTI KEEL VENE KEEL Pöörded Ainsus 1.pöördkond Mitmus 2.pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne Eitav kõne Aeg Olevik Olevik Lihtminevik Minevik Täisminevik Enneminevik Tegumoed Isikuline Isikuline Umbisikuline Umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis
- (korduv tegevus) . Olevik . Minevik , , , a, a / . Tulevik (lõpetamata tegevus) / - 1. , . 1. ................... . 2. .................... . 3. ......................... . 4. .......................... . 5. .................... . 6. ........................... . 2. . 1. ..................... . 2. ................... . 3. .................... . 4. ......................... ? 5. .......................... . 6. , ............................... 10 . 7. ........................... . 8. ............................ . 9. ......................... . 10. ............................ ? 3. . - . ....................... , , ..................., . ........................, . ............................. . ,
Berberi keeled omavad kahte tüüpi numbreid: ainsus ja mitmus. Mitmus on kolm vormi olenevalt nimisõnade tüübist. Esimene, "tavaline" tüüp seisneb täishääliku algseisukoha muutmises ja sufiksi lisamises: -n: afus → ifassen "käsi". Teine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga: -n: izi → izan "lend" (Vikipeedia, 2017). Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik, olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой
PAST NOW FUTURE PRESENT SIMPLE (üldolevik) He handles the export side of our He, she -s business. PRESENT CONTINUOUS You are dancing well tonight. (kestev olevik) Am, is, are + ing PAST SIMPLE (üldminevik) He went there by car. -ed, II PAST CONTINUOUS I was reading when the phone rang. (kestev minevik) Was, were + -ing PRESENT PERFECT I have lived here since 1983. (täisminevik) I have lived here for 10 years. Have, has + -ed, III PAST PERFECT She had left when i arrived. (enneminevik) Had + -ed, III FUTURE (tulevik) I will give up smoking. Will I am going to give up smoking. Going to
... , once a year, he / she / it +s twice a month ...... Past Simple Tegusõna II põhivorm did Yesterday, ..... ago, Lihtminevik (+ ed) last night / week / ..... Present am am Now, at the moment, Continuous is + - ing is Listen! Look! Kestev olevik are are It´s 3 o´clock. Past Continuous was at 5 o´clock yesterday, Kestev minevik + -ing was this time on Sunday, were were when you came Present Perfect have have Today, since, for, Täisminevik + III already, yet, over,
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (
PÖÖRDSÕNAD Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.). Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina. Lihtvorm koosneb ühest sõnast, nt lugesin, loetakse, lugedes. Liitvorm koosneb mitmest sõnast, nt olen lugenud, ei ole lugenud, ära minema. Liitvormide hulka kuuluvad ka ühend- ja väljendverbid, nt üle elama, välja naerma, pead murdma,
Lihtminevik last week Present Am/is/are + Am/ is/ are + being + Am/ is/are + have/get At the moment, this Continuous I pv + -ing III pv + -ing + sth + III pv week, now Kestev olevik Past Continuous Was/were + Was/were + being + III Was/were + have/get + Last night at 8 p.m. Kestev minevik I pv + -ing pv -ing + sth + III pv Present Perfect Have/has + Have/has + Have/has + had/got + sth Never, ever, before,
? ? ? ? ? ? ? ? Olevik - I pöördkond II pöördkond - - algvorm - - / / /
Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja umbisikuline. Kõneliik:
ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
English Grammar - The most common tenses in English Tense Signal words Use Estonian Form Examples · something happens repeatedly *korduv tegevus every day · how often something happens *püsiv olukord sometimes, *tulevikus · one action follows another I work Present twice a week toimuv, seotud · things in general infinitive he works Simple always, often sõiduplaanidega · after the following verbs (to love, he/she/it + s I go lihtolevik usually
THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus. Kaudne tulevik ( He said that he would be better ) THE PRESENT am / is / are + - ing Tegevus toimub rääkimise hetkel. PROGRESSIVE vorm now, at the moment, at present Kestev olevik THE PAST Was / were + -ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. PROGRESSIVE vorm when i came, at 6 yeaterday, while Kestev minevik THE PRESENT Have / has + III pv Tegevus on toimunud enne praegust hetke. PERFECT Today, this week, this year, already, yet Täisminevik
Tulevik on minu kätes Elus on kolm tähtsat aega: minevik, olevik ning tulevik. Minevikku me alatasa meenutame ja tunneme ka väikest rõõmu,et see möödas on. Olevik on aga üks väike osa ajast, mis muutub ühe silmapilkega minevikuks. Tulevik on aga hetk, mida me kõik justkui nagu ootame, kuid me ei mõtle kunagi sellepeale, et see, mis on kasvõi sekundi pärast, ongi üks pisike samm tulevikus. Inimesed defineerivad omal peas sõna tulevik hoopis millekski muuks. Me arvame, et see on aeg, mis on alles 3 või 5 aasta pärast. Seame enditele selleks ajaks eesmärgid, mille poole üritame püüelda kogu selle vahepealse aja
esitasid küsimusi: mida tegi Jumal enne seda kui ta lõi maailma? Miks ta lõi maailma just siis, mitte varem ega hiljem? Augustinus vastab kasutades võtmena aja mõistet: ,,Mis on siis aeg? Kui keegi minult ei küsi, siis ma tean, kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea." Aeg loodi samal ajal kui maailm; aeg on olemas vaid maailmas ja seetõttu ei saa Jumalat ajaga mõista, Jumalas ei ole varasemat või hilisemat, vaid pidev ja igavene olevik (kogu aeg tema algusest lõpuni on haaratav ühes vaatamisehetkes) ja seetõttu on maailma loomise ajaline määratlus mõttetu. Maailmas on aeg, mis see on? Aeg on hingeline mõiste ja et ta üldse eksisteeriks, siis on vajalik eeldusena inimene. Olevik ei ole midagi muud, kui punkt, kus minevik läheb üle tulevikuks- sel hetkel ju minevikku enam pole ja tulevikku veel ei ole (vahemärkuse korras meenub Metro-Luminali lugu ,,See on mu hing", kus tekstikatke ,,eluks on hilja ja surmaks
järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda). · asesõnad ehk pronoomenid -- asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud)
Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista – temas pole “varemat” või “hiljemat”, vaid pidev ja igavene “olevik”. Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. Kahe maailma võrdlus Augustinuse filosoofias: Muutumatu maailm – jumal; igavene olevik; aja määratlemisel pole mõtet. Muutuv maailm – inimesed; minevik, olevik, tulevik; aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama loodud olendi ehk inimese olemasolu. Seega küsimustel “varasemast” ja “hilisemast” on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu. Augustinus on rääkinud pidevast olevikust, mida ta peab inimese vastavaks hingeseisundiks, kus inimene oma mõttemaailmas saab mõelda nii, et kogu aeg on olevik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
