Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene keel-Laevaosade mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vöör, ahtris, kiil, ahter, kamber, kiilu, köis, kajut, kaptenisild, lastiruum, rool, sektsioon, vaheseinad, sõuvõll, alumisel, tekil, jagama, jagunema, jõuseadmed, kaared, kinnitama, laevakere, laevapere, liin, mehanism, nöör, taimsest, peatekk, peamasin, sõukruvi, tala, tross, trümm, varustus, vöörtääv, vöörpiikHoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 13. Kinnitama- крепить 58. Püstivus/stabiilsus- остойчивость. 14. Kaar- шпангаут 59. Laevakeretalastik- набор. 15. Piim- билс(-ы) 60. Plankkate-настил. 16. Tekk- палуба 61. Sõuvõlli tunnel- туннель гребного вала. 17
trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdjatel)
kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. Vööri kuju Joon. 3.3. tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel., klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu,
7 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.18. lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse, jäämurdevöör - veealune osa on 25o-30o kaldu, kasutatakse jäämurdjatel (Joon. 3.19). Joon. 3.19. 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Ta kaitseb pinda korrosiooni eest. Tihti on selleks keraamilised plaadid. Need on kergesti hooldatavad ja hügieenilised. 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joonis 9.5. 1- laevapere liikme kajut, 2- ühiskajut, 3- roolikamber, 4- meditsiiniruum, 5- raadioruum, 6- vestibüül, 7- reisijate kajut koos olmeruumiga, 8- kaardi- kamber.) 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.6
konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus vööri poolt vöörtäävi kuni roolipalleri telgjooneni sel samal veeliinil, kumb mõõt on pikem (kasutatakse enrinevatel konvensioonidel). Kui kiilul on kiilu tõus (rake of keel), siis pikkus mõõdetakse paralleelselt veeliiniga. Molded beam - mõõdetuna laeva keskosas, maksimaalne teoreetiline laius Molded draft - mõõdetuna laeva keskosas baasjoonest suvise lastiliinini Molded depth - mõõdetuna baasjoonest ülemise tekipiimi kannani laeva keskosas • Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osasi Extreme draft - võetud kiilu kõige madalamast osast suvise lastiliinini. Süvise
laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist
laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist
puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist
Tõsteparv on vigastatud inimeste tõstmiseks kiirvalvepaadist laevale. Täispuhutav liugtee on reisijate kiireks evakueerimiseks parvedele. Päästerõngas: on esmane vahend parda taha kukkunud inimese päästmiseks .Nende arv laevas sõltub laeva pikkusest. Igas laevas peab neid olema vähemalt 8. Osad on varustatud tulepoiga ja osad tule- suitsupoiga ja pikkade liinidega. Üks peab olema kindlalt ahtris ja kaks tule- suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures- üks paremal ja teine vasakul tiival. Neil on neli valgust peegelduvat kleepsu ja kirjad laeva kodusadama nimega. Igal laevapere liikmel peab olema päästevest või veeülikond. Lisaks peavad päästevestid olema vahisolijate asukohas- roolikambris ja masinaruumis. Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale.
lastiruumide ja tankide kergem koormus. Tagantlaines või ahtripoolselt kursinurgalt jooksva lainega täheldatakse tormis laeva mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere ligilähedase pikkuse korral võib püstuvus märkimisväärselt väheneda. Laeva teooriast on teada metatsentrilise kõrguse sõltuvus veeliini pindalast. Enamikul tänapäeva kaubalaevadel on püstised pardad keskosas ja küllalt teravad vöör ning ahter. Sel põhjusel toimub lainetusel pidev veeliini pindala muutumine, seega ka muutub pidevalt metatsentriline kõrgus (püstuvuse pidev muutumine). Kui vastulaines sellised muutused on kiired ja seega lühiajalised, siis tagant tulevas laines (eriti kui laine kiirus on ligilähedane laeva kiirusega ja laeva pikkus lähedane laine pikkusele) võib veeliini pindala vähenemine kesta pikka aega. Püstuvuse halvenemine sellega seoses võib omandada ohtliku väärtuse ning halvimal juhul
elektrimootoriga tsentrifugaalpumpa (137m³/t, 9bar), ühte avariipumpa (137m³/t, 9bar), tekipesu pumpa (31m³/t, 9bar) ja 500l mahuga hüdrofoori. CO2 tulekustutussüsteem: Kasutatakse A-kategooria masinaruumides (peamasinaruumides, abimasinaruumis, kütuse ettevalmistamiseruumis, 7 avariigeneraatori ruumis). CO2 jaam asub kümnendal tekil. Peamasinaruum ahter on 44 ballooni, peamasinaruum vöör on 65 ballooni, abimasinaruumi jaoks on 38 ballooni, kütuseettevalmistamiseruumi jaoks on 10 ballooni ja avariigeneraatoriruumi jaoks on 7 ballooni CO2-ga. Igas balloonis on 45 kg CO2. Süsteemi saab käivitada peamasinaruumi tarbeks, abimasinaruumi tarbeks ja kütuseruumi tarbeks CO2 ruumist; avariigeneraatoriruumist käivitatakse CO2 kustutus samuti CO2 ruumist ning kambüüsi väljatõmbekanalite kustutus aktiveeritakse kohapealt.
peaks piraadifilmide austajatele hästi tuntud olema. Galeoonidest rääkides tuleb kõigepealt alustada Christoph Kolumbusest, kes Indiat otsides hoopis mujale välja jõudis. Mäletatavasti oli Kolumbusel kolm laeva – üks karakk ja kaks väiksema veeväljasurvega karavelli. Karakk oli tol ajal laialt levinud Hansa koget meenutav nelja mastiga alus, mis paistis silma kõrgete pealisehitiste-kastellidega nii vööris kui ahtris. Kuigi suurtükiluugid puudusid, võis iga karaki ülatekile paigutatud kergemate kahurite abil kaubalaevast sõjalaevaks muuta (või vastupidi). Karaki põhiliseks puuduseks oli kehv merekindlus – kõrge parras ja pealisehitised kippusid samuti "tuult alla võtma", nii et laev liikus hoopis teises suunas kui kapten soovis. Kuna karavelli manööverdusvõime oli tükk maad parem, tuligi ühel tundmatuks jäänud laevameistril mõte mõlema tüübi head omadused ühendada
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
